PARKIT OÜ hagi O.K. vastu võlgnevuse 175 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 31,96 euro, sissenõudekulu 40 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
48,03 eurot Hageja: OÜ PARKIT, registrikood 12135716, asukoht Turu 2, Tartu linn, e-post: [email protected] Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Jelena Berežnaja
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja:
O.K.,
isikukood xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx Menetlustoimingu tegemise viis Edasikaebe kord
elukoht
Kirjalik lihtmenetlus Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse saab esitada ja ringkonnakohus võtab selle menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2.Mõista kostjalt O.K.lt (IK xxxxxxxxxxx) hageja OÜ PARKIT (RK 12135716) kasuks välja leppetrahv (otsuse nr 72510006406, koostamise aeg 18.09.2017, KÜ Kivila 21 parklas) summas 35 eurot ning seisuga 17.01.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 9,23 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 18.01.2021 kuni põhivõlgnevuse (35 eurot) täieliku tasumiseni. Menetluskulud
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis kogusummas 76 eurot so. riigilõiv summas 75 eurot ja menetlusväline kulu 1 euro. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Hageja nõue
1.OÜ PARKIT esitas 19.11.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 46,00 euro saamiseks. Kohus tegi 25.11.2020 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond 23.12.2020 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis OÜ PARKIT nõude Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas 04.01.2021 kohtumäärusega hagejat esitama nõuetekohast hagiavaldust. Hageja esitas 18.01.2021 hagiavalduse Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. Harju Maakohus 19.01.2021 määrusega saatis tsiviilasja kohtualluvusel Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale, kuhu tsiviilasi saabus peale edasikaebetähtaja möödumist 05.02.2021.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki VOLKSWAGEN GOLF VARIANT (VIN: XXXXXXXXXXX) numbrimärgiga xxxxxxxxxxx omanik/vastutav kasutaja. Sõidukile nr xxxxxxxxxxx on vormistatud 5 leppetrahvi. Leppetrahvinõuete esitamise faktiliseks põhjuseks oli asjaolu, et sõiduk xxxxxxxxxxx oli pargitud korteriühistu Kivila 21 parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine KÜ Kivila 21 territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Sõidukil xxxxxxxxxxx parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 35 eurot. Sõiduki xxxxxxxxxxx parkimistingimuste vastase parkimise tõttu on sõiduki omanikule kostjale) koostatud leppetrahv nr 72510006406, koostamise aeg 18.09.2017, KÜ Kivila 21 parklas, summa 35 eurot. Kostja oli teavitatud leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki xxxxxxxxxxx kojamehe vahele. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahv on kostja poolt jäetud tasumata. Kostja on leppetrahvide tasumisega viivituses. Järelikult on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist. Viivise suurus 13.12.2020 seisuga on kokku 31,96 eurot. Lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele nõuab hageja kostjalt ka tulevikuviivise tasumist vastavalt TsMS § 367.
3.Hageja OÜ PARKIT palub kostjalt O.K.lt hageja kasuks välja mõista sõidukile xxxxxxxxxxx vormistatud leppetrahvi (otsuse nr 72510006406, koostamise aeg 18.09.2017, KÜ Kivila 21 parklas), summas 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 9,23 eurot sissenõudmiskulu 1 eurot ja lisanduva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 18.01.2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu, milleks on riigilõiv summas 75 eurot. Kostja seisukohad
4.Kostja ei tunnista hagi, kuna nõue on kostja arvates aegunud TSÜS § 146 lõike 1 alusel. Kostja täpsustab, et ei tunnista Hageja poolt väidetavat parkimistingimuste eiramist, mingit leppetrahvi selle kohta ei ole saanud, hagi avalduses puudub tõend leppetrahvi kättesaamise kohta. Hagiavalduse kohaselt väidetav parkimistingimuste eiramine toimus 18.09.2017. Väidetav leppetrahvi nõue (põhinõue) on muutunud sissenõutavaks 02.10.2017. Hageja esitas kohtule kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse alles
19.11.2020. Kuna nõude sissenõutavaks muutumise ajast on möödunud rohkem kui kolm aastat, siis vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSÜS) § 146 lõikele 1 nõue on aegunud. Seega tuginedes TSÜS § 142 lõikele 1, loobub Kostja väidetava kohustuse täitmisest, lasumata selle tekkimise detailidesse. Kostja ei tunnista ka viivisenõuet, TsMS § 367 kohase viivise nõuet ja sissenõudekulude nõuet, kuna põhinõue on aegunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Esmalt käsitleb kohus kostja poolt esitatud aegumise kohaldamise taotlust.
5.Tehingust tulenev õiguskaitsevahendi kohaldamise nõue on tehingust tulenev nõue TsÜS § 146 mõttes. Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08 (p 12) selgitas Riigikohus, et leppetrahvi nõude aegumistähtaja arvutamisel tuleb samuti kohaldada TsÜS § 147 lg 3 ja TsÜS § 146 lg 1, st et tegemist on tehingust tuleneva kokkulepitud tasu nõudega. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
6.Tulenevalt TSÜS § 147 lg 3 kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Käesoleval juhul muutub nõue sissenõutavaks kostjale antud vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisest so. 02.10.2017 (millele oma vastuses on viidanud ka kostja). Puudub vaidlus selle üle, et kostja ei täitnud trahvinõuet 14 päeva möödumisel leppetrahvinõude esitamisest.
7.Kostja vastuväide põhineb TsÜS § 147 lg 1 lausel 1, mille kohaselt nõude aegumistähtaeg hakkab üldiselt kulgema nõude sissenõutavaks muutumisega. VÕS § 82 lõike 6 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, siis hakkab aegumistähtaeg kulgema selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. (TsÜS § 147 lg 3 lause 2). Kuna leppetrahv kui õiguskaitsevahendi kohaldamise nõue muutub sissenõutavaks üksnes vastava kirjaliku otsuse tegemisest ja selle kostjale kättetoimetamisest ning otsuses vabatahtliku täitmise tähtaja määramise möödumisest, on tegemist arve alusel sisse nõutavaks muutuva nõudega. Sellest tulenevalt kuulub kohaldamisele TsÜS § 147 lg 3.
8.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2018 kell 00:00 ning nõue aegub hiljemalt 31.12.2020 kell 23:59. Hagejad on hagiavalduse esitanud 19.11.2020, seega tähtaegselt ja kostja taotlus aegumise kohaldamiseks ei kuulu rahuldamisele. Hagi põhinõude ja kõrvalnõuete lahendamine
9.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
10.Käesoleva asja hind on 48,03 eurot, mistõttu kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel ning on seda pooltele selgitanud 10.02.2021 kohtumääruses. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kuivõrd
menetlusosalised enda ärakuulamist kohtult taotlenud ei ole ja on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses, siis on kohus 22.03.2021 kohtunõudega määranud kindlaks pooltele menetlustähtajad ning teatanud kohtuotsuse kuulutuamise aja (TsM § 452 lg 3). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
11.Kostja märgib, et on tõendamata, et hageja on kostjat määratud leppetrahvist teavitanud, jättes trahvinõude kostja sõiduki kojamehe vahele. Hageja on esitanud fotod1, millest nähtub, et sõiduki kojamehe vahele on 18.09.2017 asetatud leppetrahvinõue. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt kostjale leppetrahvinõude esitamine ja selle sisu on tõendatud.
12.Kohus loeb tuvastatuks ka asjaolu, et sõiduk on leppetrahvi väljastamise kuupäeval parkinud hageja poolt opereeritavas parklas, kuna eelnimetatud asjaolu on tõendatud leppetrahvi ning hageja poolt tehtud fotodega2. Samuti võtab kohus arvesse, et kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et sõiduk, mille vastutav kasutaja/omanik kostja oli, on hagiavalduses nimetatud kuupäevadel hageja opereeritavas parklas parkinud.
13.Hageja parkimistingimuste3 punkti 5 kohaselt juhul kui sõidukijuht eirab tingimusi (pargib ja liikleb valesti), on parklakorraldajal õigus määrata sõidukijuhile ja sõidukijuhil on kohustus tasuda parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostjale esitanud leppetrahvi nõude kooskõlas parkimistingimuste punktiga 5 ning leppetrahvinõue 35 eurot kuulub kostjalt väljamõistmisele.
14.Hageja taotleb kõrvalnõuetena sissenõutavaks muutunud viivise 9,23 eurot sissenõudmiskulu 1 eurot ja lisanduva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 18.01.2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Leppetrahv tuleb tasuda 14 päeva jooksul leppetrahvi nõude määramise päevast alates. Leppetrahv määrati 18.09.2017. ning põhinõue on sellest tulenevalt muutunud sissenõutavaks 02.10.2017. Seega hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 9,23 eurot4.
15.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
Hageja tõend: hagiavalduse lisaks 2. olev foto. Hageja fototõendid hagiavalduse lisad 2 ja 4
Hageja tõend: hagiavalduse lisa 3 parkimistingimused
Hageja viiviseraport 17.01.2021 seisuga hagiavalduse lisa 3
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab alates 18.01.2021 kuni põhinõude tasumiseni kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud
16.Hageja taotleb VÕS § 1132 tulenevalt kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 1 eurot. Hageja peab Maanteeametile tasuma iga leppetrahvi kohta rahasumma selle eest, et saada liiklusregistrist andmeid sõiduki omaniku või kasutaja kohta (1 euro 1 leppetrahvi kohta). Vastavalt Maanteeametist saadud andmetele on sõiduki nr xxxxxxxxxxx vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal olnud O.K.. Maanteeamet hakkas sõiduki omanike/vastutavate kasutajate andmeid parklaoperaatorile väljastama 2019.aastast. Vastavalt parkimistingimuste punktile 4 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Kohus leiab, et tegemiste ei ole tarbijalt välja mõistetavate sissenõudmiskuludega VÕS § 1132 mõttes.
17.Kohus on seisukohal, et hageja poolt Maanteeameti registrist saadud andmete eest makstava tasu näol on tegemist menetluskuludega, täpsemalt kohtuvälise kuluga TsMS §144 p. 2 mõttes: menetlusosalise kulu, mis on kantud seoses menetlusega. Tulenevalt TsMS § 162 lg 2 hüvitab menetluskulud sh. kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud pool, kelle kasuks otsus tehti. Seega rahuldab kohus sissenõudmiseks kulunud Maanteeameti registri kasutamise kulud summas 1 euro ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
18.Samuti mõistab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg 1 ja 173 lg 1 ning 174 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 eurot.
/Digitaalallkiri/ Kohtunik Leanika Tamm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.