Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-22-150207

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg-le 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

PARKIT OÜ (edaspidi hageja) esitas Viru Maakohtule hagi A Z (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse nõudes. 31.01.2023. a hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest kostja on sõiduki TOYOTA COROLLA (VIN: x) numbrimärgiga x (edaspidi sõiduk) omanik. Käesolev hagiavaldus käsitleb sõidukile nr x vormistatud leppetrahvi. Leppetrahvi nõude esitamise faktiliseks põhjuseks oli asjaolu, et sõiduk x oli pargitud KÜ Randla 14, Tallinn territooriumi parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine KÜ Randla 14 territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumil on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlitele on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil x parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus parklaoperaatori nõudmisel tasuda kuni 35 eurot leppetrahvi. Sõiduki x parkimistingimuste vastase parkimise tõttu on sõiduki omanikule (kostjale) koostatud järgmised leppetrahvid: Leppetrahv nr 45490008807, koostamise aeg 25.10.2019, Randla 14 KÜ parklas, 35 eurot. Kostja oli teavitatud leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki x kojamehe vahele. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahv summas 35 eurot on kostja poolt jäetud tasumata. Leppetrahvinõuete jätmine esiklaasile kojamehe alla on TsÜS § 70 mõttes mõistlik leppetrahvi kättetoimetamise (tahteavalduse väljendamise) viis, mida on jaatanud ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi täiskogu (2-17-117146, p 12). Hageja koostas leppetrahvi parkimistingimuste rikkumise avastamisel ja asetas leppetrahvinõude parkimistingimusi rikkunud sõiduki esiklaasile kojamehe alla. Hageja tõendab leppetrahvi asetamist sõiduki x esiklaasile kojamehe alla fotoga. Fotod ilma kirjaliku loata

2-22-150207 parkivast sõidukist xx. Vaade parkimistingimusi kehtestavale infotahvlitele Randla 14 juures. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist summas 35 eurot. 21.12.2022 esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Võlgniku (kostja) vastuväite tõttu toimus nõude hagimenetlusse üleandmine. Leppetrahvid on rahalised kohustused. Kostja on leppetrahvide tasumisega viivituses. Järelikult on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist. Vastavalt esitatud viiviseraportile on viivise suurus 30.01.2023.a. seisuga kokku 9,11 eurot, viivise periood 09.11.2019 - 30.01.2023. Hageja taotleb ühe euro sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja peab Transpordiametile tasuma iga leppetrahvi kohta rahasumma selle eest, et saada Liiklusregistrist andmeid sõiduki omaniku või kasutaja kohta (ühe euro ühe leppetrahvi kohta). Lisaks tuleb tasuda riigilõiv. Kogu asjaajamine on seotud ka otsese tööjõukuluga. Hageja taotleb 3,96 euro postikulude hüvitamist. Hageja peab AS Eesti Postile tasuma selle eest, et saata võlgnikule (kostjale) tähtkiri meeldetuletuskirjaga. Kogu asjaajamine on seotud ka otsese tööjõukuluga. Vastavalt Transpordiametilt saadud andmetele oli sõiduki nr zZ vastutav kasutaja (omanik) leppetrahvi vormistamise ajal A Z. Transpordiamet hakkas sõiduki omanike (vastutavate kasutajate) andmeid parklaoperaatorile väljastama 2019. aastast. Vastavalt parkimistingimuste punktile 1 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Hageja palub asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Hageja ei välista asja lahendamist kompromissiga. Hageja palub kohtul: - mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 35 eurot; - mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 9,11 eurot; - mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis tagastamata põhinõudelt (35 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest 31.01.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni; - mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 1,00 eurot; - mõista kostjalt hageja kasuks välja postikulud 3,96 eurot; - mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud.

Kostja 13.02.2023. a vastus Kostja ei võta omaks haginõudeid, sest talle ei tule tuttav ette temapoolt parkimiskorra rikkumise asjaolud 2019. aastal. Trahvinõuet ta kätte ei saanud ja mitte keegi ei nõudnud temalt kolme aasta jooksul seda trahviraha. Seetõttu olid 2022. aasta detsembris saadud trahvi maksmise nõue ja menetluskulu ootamatud küll. Kostja kohe vastas, et möödas on kolmeaastane aegumistähtaeg ja tegi ettepaneku lõpetada kohtumenetlust. Kuivõrd esitatav lepingujärgne trahv tuleneb kinnisvara omaniku (valdaja) ja hageja vahelisest tehingust, siis aegumistähtaega reguleeritakse TsÜS § 146 lg-ga 1 ehk see on kolme aasta pikkune. Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul — alates vähemalt 09.11.2019 ( vt. hageja viiviseraport). Seega tuleb hagi jätta rahuldamata ja kostja menetluskulud tuleb kanda hageja. Hageja vastus kostja 13.02.2023. a hagivastusele, nõuetest osaline loobumine ja kompromissettepanek

2-22-150207 Kostja on esitanud väite, et leppetrahvi aluseks olev parkimiskorra rikkumine ei tule talle tuttav ette ja ta ei ole trahvinõuet kätte saanud. Hageja vastab, et kostja poolt parkimiskorra rikkumise mittemäletamine ei muuda leppetrahvinõuet mittekehtivaks. Hageja on leppetrahvinõuded sõiduki esiklaasile kojamehe alla jätmisega kostjale kätte toimetanud. Leppetrahvinõude sõiduki esiklaasile kojamehe alla jätmist tõendab hageja hagiavalduse lisas 1 esitatud fotodega. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-20-142516 tehtud otsuses leppetrahvinõuete sellist kättetoimetamist ja teatavaks tegemist pidanud mõistlikuks leppetrahvinõude kättetoimetamise viisiks. Seega on kostja leppetrahvinõude kätte saanud. Nõude mittemäletamine ei muuda nõuet olematuks. Seoses kostja poolt esitatud aegumise vastuväitega märgib hageja, et kohtupraktikas on erinevad kohtud asunud seisukohale, et leppetrahvi nõue ei hakka TsÜS § 147 lg 3 kohaselt aeguma enne selle aasta lõppemist, mil leppetrahvinõue on muutunud sissenõutavaks (Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08 (p 12); Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-21-143662, p 13; samas asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2022.a määrus). Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et hageja esitatud nõue ei ole aegunud. Kuna muid vastuväiteid ei ole kostja esitanud, siis piirdub hageja käesolevas menetlusdokumendis kostja vastuväidetele vastamisega. Hageja loobub kostja vastu esitatud sissenõudekulu (1 euro) ja postikulu (3,96 eurot) nõuetest. Hageja nõustub tsiviilasja lahendamisega kompromissi teel alljärgnevatel tingimustel: kostja tasub hagejale põhivõlgnevuse 35 eurot; kostja tasub hagejale 1⁄2 hagiavalduselt tasutud riigilõivust (50 eurot) ning kostja tasub hageja kohtuvälise kulu (lepingulise esindaja tasu) summas 112,5 eurot. Kostja 14.03.2023. a vastus Kostjа leiab, et hageja eksib kolmeaastase aegumistähtaja rakendamises. Tõsi küll, korrapärased maksed (näiteks renditasu või korteriomandi hooldustasu) välja nõudes on võimalik nõudmiste algusaja kalendriaastat arvata aegumistähtaega sisse. Kõne alla tuleks sel juhul aasta 2019, 2020, 2021 ja 2022. aasta mõned kuud enne kohtusse esitamist. Küll aga ei ole praeguses hagis tegemist mitte korrapäraste maksete võlgnevusega, vaid kindlaks määratud trahvisummaga. See kindel summa muutus sissenõutavaks vähemalt alates 9. novembrist 2019, mil ettekirjutusega määratud tähtajal rahatrahvist ilma jäänud hageja koostas ettekande viiviste kohta. Järelikult hakkas sellest päevast kulgema kolmeaastane haginõude esitamise tähtaeg ja see lõppes ära 10.11.2022. Mis puutub parkimiskorra rikkumisse, siis hageja ei eitagi, et suvel või sügisel 2019 võis ta olla oma Tallinnas. Küll aga oleks talle kindlalt meelde jäänud lepingujärgse rahatrahvi teatise vahejuhtum. Ning kui parkimiskorra rikkumise seik leidnuks aset, tasunuks ta selle rahatrahvi kindlasti ära. On üldteada, et kindlustused ja parkimisettevõtted ei esita hagi kohtusse kohe, vaid ootavad 2–3 aastat (kindlustuste puhul pea 10 aastat), et tõendeid oleks nende fotode ja või ettekannete kummutamiseks minetatud. Seeläbi polegi kostjal võimalik kõnealust hagi omaks võtta, sest tegu on ilmselge ebaõiglase hagiga. Selleks palub kostja kohtult rakendada seaduses sätestatud nõude aegumistähtaeg ning mõista hagejalt välja kantud menetluskulud. Kirjaliku menetluse määramine Arvestades asja olemust ja hagihinda ning et asi saab lahendada võimalikult kiiresti ja väikese kuludega, määras kohus lahendada tsiviilasja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata TsMS § 404

2-22-150207 alusel. Kohus määras ka pooltele viimase tähtaja, mille jooksul võivad pooled esitada kohtule vajadusel seisukohti vastaspoole väidete kohta ning määras otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Hageja 13.04.2023. a lõplik seisukoht Hageja jääb hagiavalduses ja hilisemates dokumentides esitatud nõuete ja seisukohtade juurde, paludes kohtul hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Puutuvalt kostja poolt 14.3.2023.a kirjas tõstatatud aegumise küsimusega, märgib hageja järgmist. Parkimislepingute puhul rakendatavat leppetrahvi on õiguspraktikas peetud tasuks osutatava teenuse eest (nn kontrollitasu või kontrollikulu). Euroopa Kohus on kohtuasjas nr C-90/20 asunud seisukohale, et kontrollikulu, mida eraparklate käitamisega tegelev eraõiguslik äriühing kogub juhul, kui autojuht ei ole järginud nende parklate kasutamise tüüptingimusi, tuleb käsitada vastutasuna nende teenuste eest, mida osutati tasu eest selle sätte tähenduses, ning on sellisena käibemaksuga maksustatav. Kohus selgitas, et eelnimetatud käsitlust ei muuda asjaolu, et seda nn kontrollikulu nimetatakse leppetrahviks (p 47). Samale seisukohale on asunud ka Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliamet. Maksu- ja Tolliamet on selgitanud, et kui sõiduk on pargitud alale, kus kehtivad parkimiseks tingimused, sh tasu ja parkimistingimuste eiramise korral määratav tasu, siis kõik tasud, mis parkijal vastavalt parkimistingimustele tuleb seoses parkimisega maksta, on käsitatavad tasuna talle osutatud teenuse eest. Seega on õiguspraktikas parkimislepingu tingimuste rikkumise eest määratud leppetrahvi käsitletud sisuliselt tasuna teenuse eest, mistõttu langeb parkimistingimuste rikkumise eest kohaldatava leppetrahvi olemus kokku TsÜS § 147 lg-s 3 sätestatud kokkuleppelise tasuga (arvega), mille aegumistähtaja kulgemine algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks. Eeltoodud põhjendusel on hageja seisukohal, et kostja vastu esitatud leppetrahvinõue ei ole aegunud. Puutuvalt kostja selgitusse, mille kohaselt ei mäleta kostja leppetrahvi saamist ning ei saa seetõttu haginõuet omaks võtta, märgib hageja, et kostja pole esile toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis oleksid muutnud võimatuks sõiduki esiklaasile kojamehe alla pandud leppetrahvinõude kättesaamise (vt RKTsKO nr 2-20-142516). Kuivõrd kostja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud, tuleb lugeda leppetrahvinõue kostjale üleantuks. Asjaolu, et kostja ei ole ise pidanud vajalikuks leppetrahvi ära maksta, ei muuda leppetrahvi kohtusse esitamist aegumistähtaja lõpupoole hagejale etteheidetavaks. Hagejal on õigus oma nõue maksma panna aegumistähtaja jooksul. Kuna kostja ei ole kahtluse alla seadnud sõiduki parkimist hageja parkimistingimuste mõjupiirkonnas ega vaidlustanud ka seda, et parkival sõidukil puudus nähtavale kohale asetatud parkimisluba või –kaart, tuleb nimetatud asjaolud hageja esitatud tõendite pinnalt lugeda tõendatuks. Kostja 14.04.2023. a lõplik seisukoht Kostja juhib veel kord hageja tähelepanu tema viidatud TsÜS 8 147 lg-le 3, mille kohaselt puutub aegumistähtaja algamine kokkulepitud tasu maksmise nõudesse. Praegusel juhul tuleb aga tehingust tuleneva rahatrahvi väljamõistmine kõne alla. See summa muutus sissenõutavaks vähemalt alates 9. novembrist 2019, mil ettekirjutusega määratud tähtajal rahatrahvist ilma jäänud hageja koostas ettekandeviiviste kohta, vt. viiviseraport. Järelikult pole TSÜS 8 147 lg-s 3 nimetatud aegumistähtaja kulgemise algus käesolevas vaidluses rakendatav. Teise sõnadega hakkas sellest päevast kulgema kolmeaastane haginõudeesitamise tähtaeg ja see lõppes ära 10.11.2022. Seoses sellega kostja palub kohtult rakendada seaduses sätestatud nõude aegumistähtaeg ning mõista hagejalt välja kantud menetluskulud.

2-22-150207 Kostja 18.04.2023. a täiendav seisukoht Tutvunud Riigikohtu lahenditega, millele on hageja viidanud juurde, esitab kostja oma seisukoha. Neist esimese puhul, nr 3-2-1-28-08 (29. aprill 2008), on tegemist Riigikohtu meeldetuletamisega, et tuleb iga kord võtta arvesse kolmeaastase aegumistähtaja kohase õigusnormi – TsÜS § 146 lg 1. Seetõttu ei ole Riigikohus nõustunud ringkonnakohtu seisukohtadega lepingu ülesütlemise asjaolude arvesse võtmises ja selles, et tuleb teist poolt viivitamata teavitada lepingu rikkumisest (Riigikohtu otsuse p 13). Kõne all oleval juhul niisugune vaidlus (rikkuja teavitamise aja kohta) puudub, sest kostja on nõustunud lugema 3-aastase aegumistähtaja algust mitte tema „rikkumise“ kindlakstegemisest (25.10.2019), vaid ajahetkest, millest alates hakkas hageja lugema kostjapoolset rahatrahvi maksmise kohustust täitmatuks (s.o 09.11.2019). Järelikult on hagejapoolne kõnealusele Riigikohtu lahendile viitamine asjakohatu. Teises Riigikohtu 12.11.2008. a otsuses nr 3-2-1-95-08 on Riigikohus juhtinud tähelepanu TsÜS § 147 lg-te 1–3 põhise õigusnormi arvesse võtmisele, st sellele, mil algab nõude sissenõutavaks lugemine (Riigikohtu otsuse p 11). Seegi asjaolu ei ole aga kõne all olevas kohtuasjas vaieldav. Teisisõnu on hagejapoolne säärane Riigikohtu lahendile viitamine mõttetu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et kostja taotlus aegumise kohaldamiseks ei kuulu rahuldamisele ja hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei tunnista hagi, kuna nõue on kostja arvates aegunud TSÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 alusel ning et talle leppetrahvi aluseks olev parkimiskorra rikkumine ei tule kostjale tuttav ette ja ta ei ole trahvinõuet kätte saanud.

Aegumise kohaldamise taotluse lahendamine Võttes arvesse, et kostja on esitanud antud asjas aegumise vastuväite, analüüsib kohus esmalt, kas hageja on oma nõude esitanud selleks seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Riigikohus on lahendis nr 2-16-16764 p-s 11 asunud seisukohale, et aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe (vt ka Riigikohtu 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-44-15, p 14; 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 13). Riigikohus on 26.01.2017. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. Kostja kasutas hageja hallatavat parklat. Seega oli hageja ja kostja vahel lepinguline õigussuhe.

2-22-150207 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Antud juhul on hageja kostja vastu esitanud lepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvinõude. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-95-08 p-s 12 asunud seisukohale, et leppetrahvi nõude aegumistähtaja arvutamisel tuleb kohaldada TsÜS § 147 lg 3 ja TsÜS § 146 lg 1. See tähendab, et tegemist on tehingust tuleneva kokkulepitud tasu nõudega. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Antud juhul on hageja esitanud kostjale leppetrahvinõude 25.10.2019 ning leppetrahv muutus sissenõutavaks 14 päeva jooksul alates esitamisest, s.o 9.11.2019 (millele oma vastuses on viidanud ka kostja). Puudub vaidlus, et kostja ei täitnud trahvinõuet 14 päeva möödumisel leppetrahvinõude esitamisest. Kostja vastuväide põhineb TsÜS § 147 lg 1 lausel 1, mille kohaselt nõude aegumistähtaeg hakkab üldiselt kulgema nõude sissenõutavaks muutumisega. Kohus leiab, et kuna leppetrahv kui õiguskaitsevahendi kohaldamise nõue muutub sissenõutavaks üksnes vastava kirjaliku otsuse tegemisest ja selle kostjale kättetoimetamisest ning otsuses vabatahtliku täitmise tähtaja määramise möödumisest, on tegemist arve alusel sisse nõutavaks muutuva nõudega. Sellest tulenevalt kuulub kohaldamisele TsÜS § 147 lg 3. Võttes arvesse, et TsÜS § 147 lg 3 alusel algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks, muutusid hageja poolt 2019. aastal esitatud leppetrahvinõuded sissenõutavaks 2019. aasta lõppemisest, s.o hageja nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2020 kell 00:00 ning 2019. aasta leppetrahvinõue aegub hiljemalt 31.12.2022 kell 24:00. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud 21.12.2022, seega ei ole hageja nõue aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks ei kuulu rahuldamisele. Hagi põhinõude ja kõrvalnõuete lahendamine Kostja väitel ei tule talle leppetrahvi aluseks olev parkimiskorra rikkumine kostjale tuttav ette ja ta ei ole trahvinõuet kätte saanud. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt parkimiskorra rikkumise mittemäletamine ei muuda leppetrahvinõuet kehtetuks. Hageja on esitanud fotod, millest nähtub, et sõiduki kojamehe vahele on 25.10.2019 asetatud leppetrahvinõue. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus lahendis nr 215-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha.

2-22-150207 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt kostjale leppetrahvinõude esitamine ja selle sisu on tõendatud. Nõude mittemäletamine ei muuda nõuet olematuks. Hageja nõuab kostjalt 35 euro lepetrahvi väljamõistmist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. Kohus märgib, et hageja parkimistingimuste punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse, et sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel on sõlmitud leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat vastavalt parkimistingimustes ettenähtud korras. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-3-16 p-s 11 märkinud, et kui sõiduki juhti ei ole tuvastatud, ning parkimisoperaator ei suuda tõendada, kes sõidukit juhtis, eeldatakse olukorras, kus parkimistingimustes on kokku lepitud, et parkimislepingu sõlmis ning parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki omanik, vastutab parkimistingimuste rikkumise eest sõiduki omanik. Riigikohus on leidnud eelnimetatud lahendis, et just sõiduki omaniku tõendamiskoormus on tõendada, kes vaidlusalusel ajal sõidukit kasutas ja parkimisalale parkis. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on sõiduki Toyota Corolla numbrimärgiga zZ omanik. Eeltoodust tulenevalt on hageja poolt kostjale leppetrahvinõude esitamine ja selle sisu tõendatud. Kohus loeb tuvastatuks ka asjaolu, et sõiduk on leppetrahvi väljastamise kuupäeval parkinud hageja poolt opereeritavas parklas, kuna eelnimetatud asjaolu on tõendatud leppetrahvi ning hageja poolt tehtud fotodega. Samuti võtab kohus arvesse, et kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et sõiduk, mille vastutav kasutaja (omanik) kostja oli, on hagiavalduses nimetatud kuupäevadel hageja opereeritavas parklas parkinud. Hageja parkimistingimuste punkti 5 kohaselt juhul kui sõidukijuht eirab tingimusi (pargib ja liikleb valesti), on parklakorraldajal õigus määrata sõidukijuhile ja sõidukijuhil on kohustus tasuda parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostjale esitanud leppetrahvi nõude kooskõlas parkimistingimuste punktiga 5 ning leppetrahvinõue 35 eurot kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja taotleb kõrvalnõuetena sissenõutavaks muutunud viivise 9,11 eurot ajavahemiku 09.11.2019-30.01.2023 eest kostjalt väljamõistmist. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

2-22-150207 Leppetrahv tuleb tasuda 14 päeva jooksul leppetrahvi nõude määramise päevast alates. Leppetrahv määrati 25.10.2019. ning põhinõue on sellest tulenevalt muutunud sissenõutavaks 09.11.2019. Kohus leiab, et kuivõrd kostja pole leppetrahve tasunud tähtaegselt, tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista 30.01.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 9,11 eurot. Viivise kujunemine on kajastatud viivisekalkulaatori väljavõtetes. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt asjaolust, et kohus on hagi rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.