2-20-134669/7 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused Tartu Maakohtu menetluses on Osaühingu Aktiva Finants (hageja) hagi S. H. u (kostja) vastu võlgnevuse 508,87 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 102,14 euro ning edasiulatuva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt nõude aluseks on hageja ja Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud järgmised lepingud: liitumisleping nr 6012905, 06.03.2017; osamaksetega vara müügileping nr 6013469, 07.03.2017; liitumisleping nr 6051096, 23.03.2017; osamaksetega vara müügileping nr 6062064, 23.03.2017. Elisa Eesti AS loovutas 22.01.2020 kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 26.02.2021 avalikult kätte toimetatuks dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Hagiavalduse kohaselt sisaldab põhivõlgnevus muuhulgas osamaksetega vara müügilepingutest tulenevaid käsitlustasu nõudeid kokku summas 150 eurot (77 eurot + 73 eurot). Nõuded kajastuvad arvel nr 2022123193. Hagiavalduse kohaselt summad koosnevad mh seadme tavahinna ja seadme kliendihinna vahest. Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu

lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kuna Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingu(d) üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda ka käsitlustasu. Kuna Elisa Eesti AS kasutab osamaksetega vara müügilepingu tingimusi kõikide isikute suhtes, kes soovivad sõlmida osamaksetega vara müügilepingut, ja nimetatud lepingutingimusi ei räägita eelnevalt läbi, on osamaksetega vara müügilepingu tingimused käsitletavad tüüptingimustena võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24) Kuna kostja ei sõlminud lepinguid oma majandus- ja kutsetegevuse raames, on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühine tüüptingimus, millega nähakse ette et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Osamaksetega vara müügilepingutest nähtuvalt käsitlustasud koosnevad lepingu töötlemise tasust summas 50 eurot ning seadme tavahinna ja seadme kliendihinna vahest. VÕS § 39 lg 2 teise lause kohaselt kui tingimuse saab jagada mitmeks üksteisest sõltumatuks osaks, jääb ühe osa tühisuse korral tingimus muus osas kehtima. Kohus leiab, et osamaksetega vara müügilepingu tingimused, mille kohaselt klient peab lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel võlgnevuse tõttu tasuma kindlaksmääratud suuruses käsitlustasu, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata tegelikku kahju suurust, on tarbijat ebamõistlikult kahjustavad ja tühised VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi osas, milles need koosnevad lepingu töötlemise tasust summas 50 eurot. Hageja on arvestanud viivist sh arvel nr 2022123193 kajastuvatelt käsitlustasu nõuetelt. Arvestades käsitlustasu nõuete osalist rahuldamata jäämist, tuleb jätta osaliselt rahuldamata ka hageja viivisenõue. Hagejal on arve nr 2022123193 tasumisega viivitamise eest õigus nõuda viivist 36,6 eurot [(289,75 eurot - 100 eurot) x 8% aastas x 881 päeva]. Kokku on hageja viivisenõue seega põhjendatud 82,85 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 408,87 eurot (508,87 eurot - käsitlustasud 100 eurot), 15.01.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 82,85 eurot ning viivis põhinõudelt alates 16.01.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Osas milles hageja palub kostjalt välja mõista käsitlustasud 100 eurot ning nendelt arvestatud viivise 19,29 eurot jääb hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Asja materjalidest nähtuvalt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 125 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 480 eurot (ajakulu 4 tundi, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamine 0,5 h ja hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 3,5 tundi, tunnihind 120 eurot, ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 265 euro ulatuses – riigilõiv 125 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks 20 eurot vastavalt TsMS §-le 4842 ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 120 eurot, mis vastab lepingulise esindaja tasule ühe töötunni eest, arvestades hagihinda ning asjaolu, et antud hagi näol on tegemist nn