Otsuse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-13307
Tsiviilasi
T T ja V Yi hagi I Vi ja AS Postimees Grupp vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, ebakohaste väärtushinnangute avaldamise lõpetamise ja kahju hüvitamise nõudes
7000 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja 1: T T (isikukood xxx); Hageja 2: V Y (isikukood xxx); esindajad Hagejate lepingulised esindajad: vandeadvokaat Arne Ots ja vandeadvokaat Martin Raude (Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ, e-post: [email protected], [email protected]); Kostja 1: I V (isikukood xxx, xxx); Kostja 2: AS Postimees Grupp (registrikood 10184643, Tartu mnt 80, 10112 Tallinn); Tsiviilasja hind
Kostja 2 lepinguline esindaja: vandeadvokaat Paul Keres (Advokaadibüroo LEVIN OÜ, e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg 24.03.2021 Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Raude Kohtuistungil osalesid Kostja AS Postimees Grupp lepinguline esindaja: vandeadvokaat Paul Keres
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi kostja I Vi suhtes.
2.Kohustada kostjat I Vi (isikukood xxx) avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest AS-le Postimees Grupp järgmine teade: „Mina, I V, avaldasin 3. septembril 2020 ilmunud intervjuus „Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari nädalaga“ T T kohta ebaõige väite, mille järgi T T „pakkus ise oma kinosid mulle alles eelmisel reedel müügiks“. See väide on vale“.
3.Kohustada kostjat I Vi (isikukood xxx) avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumises AS-le Postimees Grupp järgmine teade: „Mina, I V, avaldasin 3. septembril 2020 ilmunud intervjuus „Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari nädalaga“ V Yi kohta ebaõige väite, mille järgi V Y „on muide Moskva endine kõrge linnaametnik“. See väide on vale“.
4.Mõista kostjalt I Vilt (isikukood xxx) hageja T T (xxx) kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 500 (viissada) eurot ja hageja V Yi (xxx) kasuks mittevaralise kahju hüvitis 500 (viissada) eurot.
5.Rahuldada hagi kostja AS Postimees Grupp suhtes osaliselt.
6.Kohustada kostjat AS Postimees Grupp (registrikood 10184643) avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ajalehe „Postimees“ paberväljaande seitsmendal leheküljel selgelt loetaval kujul järgmine teade: „3. septembril 2020 ilmunud artiklis „Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari nädalaga“ on avaldatud T T kohta ebaõige väide, mille järgi T T „pakkus ise oma kinosid mulle alles eelmisel reedel müügiks“. See väide on vale“.
7.Kohustada kostjat AS Postimees Grupp (registrikood 10184643) avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ajalehe „Postimees“ veebiväljaandes 3. septembril 2020 ilmunud artikli „Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari nädalaga“ juures selgelt loetaval kujul järgmine teade: „Artiklis on avaldatud T T kohta ebaõige väide, mille järgi T T „pakkus ise oma kinosid mulle alles eelmisel reedel müügiks“. See väide on vale“.
8.Kohustada kostjat AS Postimees Grupp (registrikood 10184643) avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ajalehe „Postimees“ paberväljaande seitsmendal leheküljel selgelt loetaval kujul järgmine teade: „3. septembril 2020 ilmunud artiklis „Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari nädalaga“ on avaldatud V Yi kohta ebaõige väide, mille järgi V Y „on muide Moskva endine kõrge linnaametnik“. See väide on vale“.
9.Kohustada kostjat AS Postimees Grupp (registrikood 10184643) avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ajalehe „Postimees“ veebiväljaandes 3. septembril 2020 ilmunud artikli „Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari nädalaga“ juures selgelt loetaval kujul järgmine teade: „Artiklis on avaldatud V Yi kohta ebaõige väide, mille järgi V Y „on muide Moskva endine kõrge linnaametnik“. See väide on vale“.
10.Jätta rahuldamata hagejate T T ja V Yi ebakohaste väärtushinnangute kõrvaldamise nõuded ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kostja AS Postimees Grupp vastu. Menetluskulude jaotus
1.Jätta seoses hagejate AS Postimees Grupp vastu esitatud nõuetega menetluskulud poolte endi kanda.
2.Jätta seoses I Vi vastu esitatud nõuetega hageja T T menetluskulud 1⁄4 osas kostja I Vi kanda ja hageja V Yi kulud 1⁄4 osas kostja I Vi kanda.
3.Mõista kostjalt I Vilt (isikukood xxx) hageja T T (isikukood xxx) kasuks menetluskuludena välja 1509,25 (üks tuhat viissada üheksa eurot ja 25 senti) eurot.
4.Mõista kostjalt I Vilt (isikukood xxx) hageja T T (isikukood xxx) kasuks välja viivis menetluskuludelt 1509,25 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Mõista kostjalt I Vilt (isikukood xxx) hageja V Yi (isikukood xxx) kasuks menetluskuludena välja 1509,25 eurot.
6.Mõista kostjalt I Vilt (isikukood xxx) hageja V Yi (isikukood xxx) kasuks välja viivis menetluskulult 1509,25 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJATE NÕUE
1.Hagiavalduses esitasid mõlemad hagejad eraldiseisvad nõuded. Hageja T T palus esimese nõudena kohustada kostjat I Vi avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest AS-le Postimees Grupp järgmine teade: „Mina, I V, avaldasin 3. septembril 2020 ilmunud intervjuus „Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari nädalaga“ T T kohta ebaõige väite, mille järgi T T „pakkus ise oma kinosid mulle alles eelmisel reedel müügiks“. See väide on vale“.
2.Teise nõudena palus hageja T T kohustada kostjat AS Postimees Grupp avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ajalehe Postimees paberväljaande seitsmendal leheküljel selgelt loetaval kujul järgmine teade: „3. septembril 2020 ilmunud artiklis „Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari nädalaga“ on avaldatud T T kohta ebaõige väide, mille järgi T T „pakkus ise oma kinosid mulle alles eelmisel reedel müügiks“. See väide on vale“.
3.Kolmanda nõudena palus hageja T T kohustada kostjat AS Postimees Grupp avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ajalehe Postimees veebiandes 3. septembril 2020 ilmunud artikli „Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari nädalaga“ juures selgelt loetaval kujul järgmine teade: „Artiklis on avaldatud T T kohta ebaõige väide, mille järgi T T „pakkus ise oma kinosid mulle alles eelmisel reedel müügiks“. See väide on vale“.
4.Neljanda nõudena palus hageja T T kohustada kostjat AS Postimees Grupp kõrvaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ajalehe Postimees veebiandes 3. septembril 2020 ilmunud artiklist „Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari nädalaga“ ebakohane väärtushinnang „paneb imestama nende silmakirjalikkus“. Viienda nõudena palus hageja T T mõista solidaarselt I Vilt ja AS-lt Postimees T T kasuks välja ebaõige faktiväite ja ebakohase väärtushinnangu avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju eest õiglane hüvitis kohtu äranägemisel.
5.Hageja V Y palus esimese nõudena kohustada kostjat I Vi avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumises AS-le Postimees Grupp järgmine teade: „Mina, I V, avaldasin 3. septembril 2020 ilmunud intervjuus „Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari nädalaga“ V Yi kohta ebaõige väite, mille järgi V Y „on muide Moskva endine kõrge linnaametnik“. See väide on vale“.
6.Hageja V Y palus teise nõudena kohustada kostjat AS Postimees Grupp avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ajalehe Postimees paberväljaande seitsmendal leheküljel selgelt loetaval kujul järgmine teade: „3. septembril 2020 ilmunud artiklis „Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari nädalaga“ on avaldatud V Yi kohta ebaõige väide, mille järgi V Y „on muide Moskva endine kõrge linnaametnik“. See väide on vale“.
7.Hageja V Y palus kolmanda nõudena kohustada AS Postimees Grupp avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ajalehe Postimees veebiandes 3. septembril 2020 ilmunud artikli „Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari nädalaga“ juures selgelt loetaval kujul järgmine teade: „Artiklis on avaldatud V Yi kohta ebaõige väide, mille järgi V Y „on muide Moskva endine kõrge linnaametnik“. See väide on vale“.
8.Hageja V Y palus neljanda nõudena kohustada AS Postimees Grupp kõrvaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ajalehe Postimees veebiandes 3. septembril 2020 ilmunud artiklist „Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari nädalaga“ ebakohane väärtushinnang, mille järgi „ajakirjandust ei huvita, kust pärinevad Moskva endise kõrge funktsionääri pere finantsid, mis Eestisse on investeeritud“. Viienda nõudena palus hageja V Y mõista kostjatelt I Vilt ja AS-lt Postimees Grupp välja ebaõige faktiväite ja ebakohase väärtushinnangu avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju eest õiglane hüvitis kohtu äranägemisel.
9.Hagiavalduse kohaselt on hageja T T xxx kino opereerinud xxx OÜ ning xxx ja xxx kinosid opereeriva xxx OÜ juhatuse liige ja tegelik kasusaaja. Hageja V Y on xxx OÜ ainuosaniku xxx OÜ juhatuse liige ja hageja T T abikaasa. Kostja I V on xxx kinosid opereeriva xxx OÜ nõukogu liige ning xxx OÜ ainuosaniku xxx OÜ nõukogu liige ja tegelik kasusaaja. Kostja AS Postimees Grupp on ajalehe Postimees väljaandja ning domeeni postimees.ee registreerija ja selle pidaja.
10.3. septembril 2020 avaldas kostja AS Postimees Grupp oma väljaande paber- ja veebiväljaandes avalikkusele kostja I Vi intervjuu, milles kostja I V avaldas AS-le Postimees Grupp ja viimase kaudu avalikkusele muu hulgas järgmist: a) „Mitte eriti üllatavalt oli peamiseks kõneisikuks konkureeriva kinoketi xxx vedaja T T, kelle abikaasa on muide Moskva endine kõrge linnaametnik“; b) „Miskipärast ajakirjandust ei huvita, kust pärinevad Moskva endise kõrge funktsionääri pere finantsid, mis Eestisse on investeeritud“; c) „Samas paneb imestama nende silmakirjalikkus: näiteks seesama T T, kes täna hoiatab kinomonopoli eest, pakkus ise oma kinosid mulle alles eelmisel reedel müügiks“.
11.Kostjate poolt hagejate kohta avaldatu sisaldab ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Hagejad palusid lükata ümber ebaõiged faktiväited, lõpetada Postimehe veebiväljaandes ebakohaste väärtushinnangute jätkuv avaldamine ning hüvitada ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangutega tekitatud mittevaraline kahju.
12.Tegelikkusele mittevastav on hageja V Yi kohta avaldatud faktiväide, mille järgi on ta „Moskva endine kõrge linnaametnik“. Ebaõige on hageja T T kohta avaldatud faktiväite, mille järgi ta pakkus ise oma kinosid kostjale I Vile alles eelmisel reedel müügiks. Hageja V Y ei ole endine Moskva kõrge linnaametnik. Hageja T T ei pakkunud oma kinosid kostjale I Vile 28. augustil 2020 müügiks. Hageja V Y ei saa tõendada negatiivset asjaolu, et ta pole endine Moskva kõrge linnaametnik. Hageja ei pea seda tõendama, sest väide avaldati kontekstis, kus sooviti seada kahtluse alla hageja V Yi maine ja raha päritolu. Hageja T T ei saa tõendada negatiivset asjaolu, et ta ei pakkunud 28. augustil 2020 oma kinosid kostjale I Vile müügiks. Hageja ei pea seda tõendama, sest väide avaldati kontekstis, kus sooviti näidata hageja silmakirjalikkust. Seega lasub kostjatel koormus tõendada kõnealuste väidete õigsust.
13.Hagejad palusid kohustada kostjat I Vi lükkama ümber kostjale AS-le Postimees Grupp antud intervjuus ja kostjat AS Postimees Grupp lükkama ümber paber- ja veebiväljaannetes ilmunud artiklites avaldatud valeväited. Kostjad avaldasid hagejate kohta ka ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja V Yi kohta on avaldatud väärtushinnang, mille järgi peaks ajakirjandust huvitama, kust pärinevad hageja „pere finantsid, mis Eestisse on investeeritud“ ehk justkui pärineksid hageja V Yi pere finantsid kahtlastest allikatest. Hageja T T kohta on avaldatud väärtushinnang, mille järgi on hageja „silmakirjalik“. Hagejate kohta avaldatud väärtushinnangud on põhjendamatud. Hageja V Yi puhul on lisaks püütud jätta mulje, et kostjatele on teada mingid faktid, mille alusel on alus kahelda tema raha päritolus. Üleskutse huvituda hageja V Yi finantsidest on selgelt hageja privaatsfääri sekkuv. Hageja T T puhul on lisaks väärtushinnangu põhjendamatusele kasutatud ebasündsat väljendusviisi. Kostjate avaldatud väärtushinnangud on ebakohased ja nende avaldamine õigusvastane. Hagejad leidsid,
et neil on õigus nõuda kostjalt AS-lt Postimeeg Grupp ebakohaste väärtushinnangute avaldamise lõpetamist.
14.Kostjad on avaldanud hageja V Yi kohta ebaõige faktiväite, mille järgi hageja on Moskva endine kõrge linnaametnik. Ebaõige faktiväide on avaldatud kontekstis, kus kostjad on seadnud kahtluse alla hageja raha päritolu, avaldanud hageja kohta ebakohase väärtushinnangu, mille järgi peaks uurima, kust pärinevad hageja pere finantsid, mis Eestisse on investeeritud ning kutsunud üles huvituma hageja finantsidest. Kostjad on avaldanud hageja T T kohta ebaõige faktiväite, mille järgi hageja pakkus ise oma kinosid müügiks. Ebaõige faktiväide on avaldatud kontekstis, kus kostjad on avaldanud hageja T T kohta ebakohase väärtushinnangu, mille järgi on hageja silmakirjalik. Selliste faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamine hagejate au teotav ning VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 järgi õigusvastane.
15.Hagejad palusid mõista kostjatelt välja hüvitis ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Hagejad palusid TsMS § 366 järgi mõista välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Kostjad avaldasid hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid Eesti suuruselt teises päevalehes. Seejuures ei võimaldatud hagejatel nende kohta käivaid faktiväiteid ja väärtushinnanguid enne ilmumist kommenteerida. See näitab muu hulgas kostjate käitumist. VÕS § 134 lg 6 järgi võib kohus isiku au teotamise, sh ebakohase väärtushinnangu või ebaõigete andmete avaldamise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestada lisaks VÕS § 134 lg-s 5 sätestatule vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
16.Täiendavalt palus hageja T T kohustada kostjat AS Postimees Grupp kõrvaldama artiklist ebakohase väärtushinnangu „paneb imestama nende silmakirjalikkus“. Hageja V Y palus kohustada kostjat AS Postimees Grupp kõrvaldama artiklist ebakohase väärtushinnangu „ajakirjandust ei huvita, kust pärinevad Moskva endise kõrge funktsionääri pere finantsid, mis Eestisse on investeeritud“.
17.Kostja AS Postimees Grupp vastuväidetega hagejad ei nõustunud. Hagejad leidsid, et kostja AS Postimees Grupp ei saa end distantseerida artiklites sisalduvatest väidetest. Hinnata tuleb tema tegevuse õiguspärasust mitte artiklite avaldamisel, vaid väidete avaldamisel. Hagejad nõustusid, et väited, milliste kohaselt on hageja V Y endine Moskva kõrge linnaametnik ning hageja T T pakkus ise kinosid müügiks, ei ole eraldiseisvalt hagejate au teotavad. Au teotavad on nende väidetega seoses avaldatud väärtushinnangud, mille kohaselt pärinevad hageja V Yi finantsid kahtlastest allikatest ja hageja T T on silmakirjalik. Hagejad ei saa tõendada negatiivse asjaoluna, et hageja Y ei ole olnud Moskva kõrge linnaametnik ja hageja T ei pakkunud oma kinosid kostjale I Vile müügiks. Kostjad peavad tõendama hagejate kohta avaldatud väidete õigsust. Sõltumata faktiväidete avaldamise õigusvastasusest saab nõude ebaõigete andmete ümberlükkamist.
18.Oma vastuses on kostja AS Postimees Grupp möönnud, et väide, mille kohaselt on hageja V Y endine kõrge linnaametnik vajas parandamist ehk oli ebaõige. Kostja leiab ekslikult, et avaldatud faktiväide oli parandatud väitega, mille kohaselt oli hageja V Y Moskva endine kõrge funktsionäär. Ebaõige väite avaldamise järel üldistava väite avaldamine ei ole käsitatav ebaõige väite parandamisena. Asjaolu, et hageja V Y on töötanud Moskva linna vähemusosalusega ettevõttes tegevjuhina, ei tähenda, et ta oleks olnud Moskva linnaametnik.
19.Ebaõige on kostja AS Postimees Grupp hinnang, et hageja T T suhtes avaldatud ebaõige faktiväite puhul sõltub tema vastutus sellest, kas kostja kontrollis avaldatud väite õigsust. Hagi rahuldamine ei sõltu kontrollikohustuse täitmisest. Ebaõige on kostja AS Postimees Grupp väide, et tema võimalused väidete kontrollimiseks olid piiratud. Kostjal AS-l Postimees Grupp oli
võimalus ja ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2 järgi kohustus küsida kostja I Vi intervjuu käigus avaldatu osas hageja T T kommentaari. Kostja seda ei teinud. Kostja avaldas hageja T T kohta väite ilma selle väite õigsust hagejalt üle kontrollimata. Kuna hagejat T Tt nimetati kõnealuse väite taustal silmakirjalikuks, ei saa nõustuda kostja arusaamaga, et väide oli artikli sisu arvestades sekundaarse tähtsusega.
20.Kostjad avaldasid hinnangu, mille järgi peaks ajakirjandust huvitama, kust pärinevad hageja V Yi finantsid, mis Eestisse on investeeritud. Kostja AS Postimees Grupp leiab ekslikult, et see ei viita rahade pärinemisele kahtlastest allikatest. Tõele vastab, et hageja T T on kinoketi xxx vedaja. Kinoturuga seotud uudiste kajastamisel on asjakohatu, kes on hageja T abikaasa või kus tema abikaasa kunagi töötanud. Kostja AS Postimees Grupp oleks pidanud professionaalse väljaandena mõistma, et hageja V Yi kohta väidete ja hinnangute avaldamine ei täida ajakirjanduslikku eesmärki. Tema kohta väidete ja hinnangute avaldamine oli artikli pealkirja („Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari nädalaga“) kontekstis põhjendamatu.
21.Hinnang, et ajakirjandus peaks huvituma hageja V Yi Eestisse investeeritud finantside päritolust, jättis mulje, et vähemalt hinnangu avaldajatel on alus pidada hageja Eestisse investeeritud finantside päritolu kahtlaseks, sest mitte ühelgi muul juhul ei peaks ajakirjandus investeeritud finantside päritolu vastu huvi tundma. Hageja V Yi Eestisse investeeritud finantside päritolu kahtluse alla seadmise siht ei saanud olla muu kui intriigi ja kõmu tekitamine ning hagejale Yile (ja kinoketile xxx) varju heitmine.
22.Kostjad avaldasid hinnangu, mille järgi hageja T T on silmakirjalik. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on sõna „silmakirjalik“ definitsioon „teesklev, ebasiiras, võlts“. Sünonüümisõnastiku järgi on sõna „silmakirjalik“ sünonüümid kahekeelne, kahepalgeline, variserlik jne. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et sõna„silmakirjalik“ on au teotav. Kostja AS Postimees Grupp ei ole kuidagi selgitanud, kuidas tingiks kinode müügiks pakkumise kohta esitatud väite õigsus hageja T kohta avaldatud hinnangu põhjendatuse. Kinode müügiks pakkumine ei õigustaks hageja nimetamist silmakirjalikuks. Hageja T T silmakirjalikuks nimetamise eesmärk ei saanud olla muu kui hageja ja kinoketi xxx maine kahjustamine.
23.Hagejad on selgitanud, et kostjate avaldatud faktiväited on ebaõiged ja väärtushinnangud on ebakohased. Kostja AS Postimees Grupp vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Samuti on hagejad selgitanud, et kostjate avaldatud väärtushinnangud on hagejate au teotavad. Hagejad jäid mittevaralise kahju hüvitise nõude juurde.
24.Menetluskuludena palusid hagejad kostjatelt välja mõista 8789,80 eurot, millest riigilõiv on 1200 eurot, tõendite saamise kulu on 13 eurot ja lepingulise esindaja kulu 7576,80 eurot. Lepingulise esindaja kulud seisnevad õigusabikuludes ning hagejaid esindasid kaks esindajat. Õiguslikule analüüsile kulutas üks esindaja 1,36 h ja teine 1,5 h, hagiavalduse ettevalmistamisele kulutas üks esindaja 2,5 h ja teine 7,9 h. Hagi esitamisega seotud kliendiga suhtlemisele kulutas üks esindaja 1,5 tundi ja teine 1,3 tundi. Kohtu e-kirjaga tutvumisele kulutas üks esindaja 0,1 tundi ja teine 0,2 tundi. Hagiavalduse täiendamisele kulutas üks esindaja 0,25 tundi ja teine 0,9 tundi. Kohtu 28.09.2020 määrusega tutvumisele kulutas üks esindaja 0,1 tundi ning kliendiga suhtlemisele seoses edasisega kulutas üks esindaja 0,58 tundi. Kostja vastusega tutvumisele kulutas üks esindaja 0,4 tundi ja teine 0,5 tundi. Kohtuga istungi aja kooskõlastamisele kulutas üks esindaja 0,2 tundi. Hagejate 20.11.2020 seisukoha koostamisele kulutas üks esindaja 0,25 tundi ja teine 4,9 tundi. Istungiks valmistumiseks kulutas üks esindaja 1,2 tundi ja ka istungil osalemisele kulus ühel esindajal 0,8 tundi. Kliendiga suhtlemisele kulus seoses istungi ja kompromissiga 0,6 tundi. Hagejate menetluskulude nimekirja koostamisele kulus 0,7 tundi.
25.Hageja esindaja Arne Ots on osutanud õigusabi mahus 7,04 tundi tunnitasuga 250 eurot käibemaksuta ja Martin Raude (20,7 tundi tunnitasuga 220 eurot käibemaksuta. Sellest tulenevalt
on hagejate lepingulise esindaja kulu kokku 7,04*250+20,7*220=6314,00 eurot käibemaksuta ja 6314,00*1,2=7576,80 eurot käibemaksuga. Hagejad palusid kulud välja mõista koos käibemaksuga, sest füüsiliste isikutena ei saa hagejad kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
26.Hagejad palusid kostjatelt menetluskulud välja mõista solidaarselt. Kui kohus leiab, et kostjad ei vastuta menetluskulude eest solidaarselt, palusid hagejad määrata kindlaks 1⁄4 kogukuludest hageja T T poolt kostja I Vi vastu hagi esitamisega seotud kuludena, 1⁄4 kogukuludest hageja T T poolt kostja AS Postimees Grupp vastu hagi esitamisega seotud kuludena, 1⁄4 kogukuludest hageja V Yi poolt kostja I Vi vastu hagi esitamisega seotud kuludena ning 1⁄4 kogukuludest hageja V Yi poolt kostja AS Postimees Grupp vastu hagi esitamisega seotud kuludena. Hagejad palusid välja mõista ka viivise menetluskuludelt.
KOSTJATE VASTUVÄITED
27.Kostja I V hagile ei vastanud.
28.Kostja AS Postimees Grupp palus jätta hagi rahuldamata. Kostja nõustus, et 03.09.2020 ilmus temale kuuluva väljaande Postimees paber- ja veebiversioonis. Kostjal puuduvad vastuväited hagi menetlusse võtmise osas, kuid vaidleb sellele vastu ning palub hagi tema suhtes rahuldamata jätta. Kostja leidis, et tema tegevus artiklit avaldades on olnud õiguspärane, mistõttu on tema vastu esitatud nõuded alusetud ja tuleb seepärast jätta rahuldamata.
29.Hagejad on ilma põhjendusteta leidnud, et kostjate avaldatu teotab nende au. Iga väite puhul tuleks välja tuua, kuidas see kahjustab hageja mainet. Kui avaldatud on au teotavaid faktiväiteid, tuleb hagejatel tõendada, et väited on ebaõiged. Hagejad ei ole ühegi faktiväite puhul välja toonud, kuidas avaldatud faktiväited nende au teotaks.
30.Kostja leidis, et faktiväite ebaõigsuse tõendamise kohustus lasub reeglina hagejal. Kui faktiväide riivab hageja au, peab selle õigsust tõendama kostja. Sellisel juhul tuleb hagejal tõendada au teotamist. Kostja leidis, et kahe vaidlustatud faktiväite tõele vastavust tuleb hinnata kooskõlas, kuna nendega edastatud sõnum on sarnane.
31.Väide, mille kohaselt on hageja V Y endine Moskva linnaga tööalaselt tihedalt seotud, ei ole iseenesest hageja au teotav. Juhul kui hageja ise on vastupidisel arvamusel, on ta ise end väitega liialt emotsionaalselt ning meelevaldselt sidunud. Avaldatud väide vastab tervikuna tegelikkusele ega ole õigusvastane. Nimelt on selge, et kostja I V parandas oma esialgset väidet, milles ta kutsus hagejat V Yi endiseks Moskva linnaametnikuks. Sellele kohe järgnevas lauses üldistas kostja V oma seisukohta ning asendas selle endise Moskva kõrge funktsionääriga. Arvestades hageja Yi varasemat töökohta, pidas kostja AS Postimees Grupp seda avaldust igati kohaseks.
32.Aastatel 2008-2015 töötas hageja V Y xxx tegevjuhina. xxx on Venemaa suurim fossiilkütusel töötav elektritootmisettevõte ja suurim soojuse tootmine ettevõte maailmas. Ühtlasi on tegemist xxx tütarettevõttega Moskvas, mille omanikeks on 53,5 % ulatuses viimati nimetatud xxx ning 24,6 % ulatuses Moskva linn. xxx suuromanik xxx suuromanik on 50,23 % ulatuses omakorda Vene valitsus. Need on tõendamist mittevajavad andmed avalikest allikatest. Arvestades hageja ärilisi sidemeid Moskva linnaga, saab teda pidada endiseks Moskva juhtivaks ametnikuks ehk teisisõnu funktsionääriks. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab sõna „funktsionäär“ juhtivat ametnikku, tegelast või aktivisti mingil ühiskondlikul alal. Seega on tegemist õige faktiväitega, mille ümber lükkamise eeldused pole täidetud.
33.Kostja AS Postimees Grupp viitas VÕS § 1047 lõikele 3. Olukorras, kus kumbki vestluse osapool ei salvestanud või talletanud muul moel vestluse sisu, milles väidetav pakkumine tehti,
on ajakirjandusväljaandel vastava faktiväite tõelevastavuse tõendamine tagantjärele objektiivselt võimatu. Kostjal AS-l Postimees Grupp on võimalik vastutusest vabaneda, kui ta täitis käibekohustuse. Selles asjas seisneb kostjal AS-l Postimees Grupp lasuv käibekohustus avaldatavate väidete kontrollimise kohustuses.
34.Kostja AS Postimees Grupp kinnitas kostjalt I Vilt üle, kas ta jääb intervjuus avaldatu juurde, mis puudutab hageja T T pakkumust. Kostja I V selgitas kostjale AS-le Postimees Grupp, et hageja T T helistas talle ning palus kohtumist. Kohtumine toimus xxx keskuse söögikohas. Vestluse käigus tegi hageja T T kostjale I Vile pakkumise esimesele kuuluvad kinod võõrandada. Vestluse osalised leppisid kokku, et hageja T saadab oma kinode majandusnäitajad hiljemalt 2. septembriks kostjale I Vile. Hageja seda ei teinud. Tõenäoliselt seepärast, et näitajate esitamise kuupäeva tuli avalikuks hageja T T äriühingute peamiste konkurentide xxx ja xxx vaheline tehing.
35.Kuna tegemist on sõna sõna vastu olukorraga, ei ole vähetähtsam asjaolu, et kostja AS Postimees Grupp võimalused avaldatut kontrollida olid äärmiselt limiteeritud, mis teeb ka käesolevas vaidluses faktiliste asjaolude tõendamise keeruliseks. Meediaväljaande vastutuse määra hindamisel tuleb arvestada, kas tegemist on artikli või intervjuuga. Käesolevas asjas avaldas kostja AS Postimees Grupp intervjuu I Viga. Seega ei avaldanud kostja enda avaldusi. AS Postimees Grupp palus kostjal I Vil üle kinnitada, kas ta jääb intervjuus avaldatule kindlaks, veendumaks, et viimane ei soovi mingeid parandusi või muudatusi teha.
36.Ajakirjaninult ei saa eeldada, et ta alati kontrolliks üle kogu informatsiooni, mis intervjuus avaldati. Täiendavate tõendite kogumata jätmine ei näita pahausksust. Hagejate vaidlustatud väited on artikli sisu arvestades sekundaarse tähtsusega, kuna artikli peamine fookus oli xxx xxx ja xxx vahelise tehingu tingimuste ning selle motiivide kommenteerimisel.
37.Kostja AS Postimees Grupp ei nõustunud väitega, et ta on avaldanud väärtushinnangu, mis annab alust kahelda hageja V Yi raha päritolus. Käesolevas asjas ei ole kostjad esitanud kaudseid faktiväiteid, mis vastavat järeldust mõistlikult teha võimaldaks. Täpne avaldatud lause oli järgnev: „Miskipärast ajakirjandust ei huvita, kust pärinevad Moskva endise kõrge funktsionääri pere finantsid, mis Eestisse on investeeritud.“ Lause ei viita kuidagi sellele, et hageja Yi raha oleks pärit kahtlastest allikatest. Hagiavalduses esitatud järeldus on hageja meelevaldne tõlgendus. Hageja T T nimetamine „silmakirjalikuks“ ei kujuta endast ebasündsat väljendusviisi. Sõna „silmakirjalik“ on omadussõna ja tähendab ebasiirust ja vastuolulisust. Tegemist ei ole sündsusetu väljendiga. Väärtushinnang ei ole ebakohane juhul, kui selle aluseks on tõesed faktiväited. Kui kohus ei tuvasta, et teine väide on ebaõige, siis sellest järelduvalt on sellele väitele rajanev väärtushinnang kohane.
38.Kostja AS Postimees Grupp leidis, et väärtushinnangute avaldamine oli õiguspärane. Kostja AS Postimees Grupp oli seisukohal, et isegi juhul, kui väärtushinnangu „silmakirjalik“ avaldamine oli ebakohane, ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis peaks olema seaduse järgi õigusvastane. Konkurentidevaheline suhtlus võibki tavapärasega võrreldes olla selgelt teravam ning mõnevõrra aasiv. Olukord võiks olla teine näiteks juhul, kui tegemist oleks ebaausa konkurentiga EKTÄKS-i mõttes.
39.Ebakohaste väärtushinnangute avaldamise lõpetamise nõue on põhjendamatu, sest avaldatud väärtushinnangud olid kas kohased või esines muu kostja AS Postimees Grupp vastutust välistav asjaolu. Kuidas teotasid väärtushinnangud hagejate au, ei ole põhistatud.
40.Menetluskuludena palus AS Postimees Grupp välja mõista õigusabikulud 3252 eurot ilma käibemaksuta ja mõista see summa kostja kasuks hagejatelt välja solidaarselt. Lisaks sellele palus kostja AS Postimees Grupp mõista hagejatelt välja kostja esindaja osalemise eest
24.03.2021 õigusabikulu vastavalt istungi kestvusele tunnihinnaga 200 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja palus hagejatelt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Esindaja osutas õigusabi 25,5 tunni ulatuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
41.Arvestades hagejate nõudeid ja kostja AS Postimees Grupp vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kostja I Vi vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja AS Postimees Grupp suhtes esitatud hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
42.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja T T on xxx kino opereerinud xxx OÜ ning xxx ja xxx kinosid opereeriva xxx OÜ juhatuse liige ja tegelik kasusaaja; 2) hageja V Y on xx OÜ ainuosaniku xxx OÜ juhatuse liige ja hageja T T abikaasa; 3) kostja I V on xxx kinosid opereeriva xxx OÜ nõukogu liige ning xxx OÜ ainuosaniku xxx OÜ nõukogu liige ja tegelik kasusaaja; 4) kostja AS Postimees Grupp on ajalehe „Postimees“ väljaandja ning domeeni postimees.ee registreerija ja selle pidaja; 5) 3. septembril 2020 avaldas kostja AS Postimees Grupp oma väljaande paber- ja veebiväljaandes kostja I Vi intervjuu, milles kostja I V avaldas järgmised laused: a) „Mitte eriti üllatavalt oli peamiseks kõneisikuks konkureeriva kinoketi xxx vedaja T T, kelle abikaasa on muide Moskva endine kõrge linnaametnik“; b) „Miskipärast ajakirjandust ei huvita, kust pärinevad Moskva endise kõrge funktsionääri pere finantsid, mis Eestisse on investeeritud“; c) „Samas paneb imestama nende silmakirjalikkus: näiteks seesama T T, kes täna hoiatab kinomonopoli eest, pakkus ise oma kinosid mulle alles eelmisel reedel müügiks“.
43.Kuna pooled eelviidatud asjaolude üle ei vaidle, et pea kohus vajalikuks eraldiseisvalt hinnata eeltoodud asjaolude tõendamiseks esitatud tõendeid (toimiku lk 18-29). Kostja I V hagile ei vastanud. Hagejad ja kostja AS Postimees Grupp vaidlevad selle üle, kas antud kostja vastutab faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamise eest ning kas seetõttu on hagejate nõuded põhjendatud ka kostja AS Postimees Grupp vastu.
44.24.03.2021 istungil palusid hagejad teha kostja I Vi osas sisulise otsuse vaatamata sellele, et kostja hagile ei vastanud ega ilmunud istungile. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 410 näeb ette, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Seega võib kohus lahendada asja sisuliselt ka siis, kui kostja ei ole hagile vastanud ega istungile ilmunud.
45.Kohus leiab, et arvestades hagejate väiteid ja nende esitatud tõendeid, kuulub hagi kostja I Vi osas rahuldamisele. Kohtule esitatud ajalehe „Postimee“ veebi- ja paberväljaandes 03.09.2020 ilmunud artiklist „Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari nädalaga“ (toimiku lk 27-29) nähtub, et see põhines kostja I Vi avaldatud intervjuul. Kostja I V avaldas intervjuus hagejate kohta faktiväiteid ja väärtushinnanguid.
46.Kostja I V avaldas intervjuus faktiväidetena, et hageja T T pakkus talle vahetult intervjuu eel ise oma kinosid müügiks. Samuti avaldas kostja I V, et hageja V Y on Moskva endine kõrge linnaametnik. Kohus nõustub hagejate väidetega, et eeltoodud kaks lauseosa on faktiväited. Hagejad on leidnud, et need faktiväited on ebaõiged. Hageja T T ei pakkunud I Vile oma kinosid müügiks ning hageja V Y ei ole endine Moskva kõrge linnaametnik.
47.VÕS § 1047 lg 1 näeb ette, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 4 näeb ette, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
48.Kohtupraktikas loetakse faktiväiteks sellist väidet, mis on põhimõtteliselt kontrollitav ja mille tõesust saab kohtumenetluses tõendada (RK TKo 3-2-1-63-02, p 7, 3-2-1-159-14,p 10). Kohus leiab, et eelviidatud kaks väidet on faktiväited ning nende tõesust saab põhimõtteliselt kohtumenetluses kontrollida. Kostja I V, kui kahe faktiväite avaldaja, oleks pidanud VÕS § 1047 lg 1 kohaselt tõendama, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kostja seda tõendanud ei ole. I V ei ole ka tõendanud avaldatud faktiväidete õigsust ehk seda, et hageja T T pakkus talle xxx kinosid müügiks ning hageja V Y on endine Moskva kõrge riigiametnik. Kummagi faktiväite õigsuse tõendamiseks kostja tõendeid ei esitanud. Kuivõrd hagejatel on õigus nõuda ebaõigete faktiväidete avaldamise korral nende parandamist, on hagejatel õigus nõuda kostjalt AS-le Postimees Grupp avalduste tegemist ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks.
49.Eeltoodust lähtudes kuulub rahuldamisele hageja T T nõue kohustada kostjat I Vi avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest AS-le Postimees Grupp järgmine teade: „Mina, I V, avaldasin 3. septembril 2020 ilmunud intervjuus „Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari nädalaga“ T T kohta ebaõige väite, mille järgi T T „pakkus ise oma kinosid mulle alles eelmisel reedel müügiks“. See väide on vale“. Samuti kuulub rahuldamisele hageja V Yi nõue kohustada kostjat I Vi avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumises AS-le Postimees Grupp järgmine teade: „Mina, I V, avaldasin 3. septembril 2020 ilmunud intervjuus „Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari nädalaga“ V Yi kohta ebaõige väite, mille järgi V Y „on muide Moskva endine kõrge linnaametnik“. See väide on vale“.
50.Lisaks faktiväidetele avaldas kostja I V intervjuus hagejate suhtes kaks väärtushinnangut. Kostja I V avaldas kahetsust, et ajakirjandust ei huvita, kust pärinevad Moskva endise kõrge funktsionääri pere finantsid, mis on Eestisse investeeritud. Kostja I V avaldas, et teda üllatab „nende silmakirjalikkus“. Kohus nõustub hagejatega, et eelviidatud osas on tegemist väärtushinnangutega.
51.VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvedes muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
52.Kohtupraktikas on leitud, et väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on
võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (RK TKo 3-2-1-161-05, p 10, 3-2-1-169-11, p 11). Lauses, milles I V avaldas imestust, et ajakirjandust ei huvita, kust pärinevad Moskva endise kõrge funktsionääri pere finantsid, mis on Eestisse investeeritud, on ta andnud hinnangu, et avalik ajakirjanduslik huvi peaks olema põhjendatud ning avalikkus peaks huvi tundma selle vastu, milline on hagejate rahaliste vahendite päritolu. Sellise väärtushinnanguga on I V avaldanud, et talle on teada mingid kaudsed asjaolud, mis annavad alust pidada ajakirjanduse huvi vahendite päritolu kohta põhjendatuks. Kohtu hinnangul võiks avalikkus või ajakirjandus tunda kellegi rahaliste vahendite päritolu suhtes huvi siis, kui rahalised vahendid ei ole omandatud seaduslikul teel või vähemalt viisil, mis võib olla Eesti rahvuslike või riiklike huvidega vastuolus, arvestades kostja viiteid hageja V Yi endisele töökohale. Kohtu hinnangul on seesuguse väärtushinnanu avaldamine halvustav, kui sellise väärtushinnangu avaldamiseks puuduvad faktilised asjaolud. Kostja I V hagile ei vastanud ega tõendanud, et oleksid esinenud faktilised asjaolud, milliste pinnalt oleks väärtushinnangu avaldamine olnud põhjendatud.
53.Lisaks on I V avaldanud väärtushinnangu, kus ta on enda sõnul üllatunud hagejate silmakirjalikkusest. Seega on ta avaldanud, et hagejate tegevust võib pidada silmakirjalikuks. Kuigi tegemist ei ole vulgaarse hinnanguga, on tegemist halvustava väärtushinnanguga. Kellegi silmakirjalikuks nimetamine on kohtu hinnangul halvustava tähendusega sõltumata sellest, et tegemist ei ole vulgaarse väljendiga. Kostja I V ei ole hagile vastanud ega tõendanud, et oleksid esinenud faktilised asjaolud, milliste pinnalt oleks väärtushinnangu avaldamine olnud põhjendatud.
54.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et I V avaldas hagejate suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid, mis nende halvustava sisu tõttu olid hagejate au teotavad ja seega nende isiklikke õigusi rikkuvad. Kostja I V ei ole hagile vastanud ega esile toonud ühtegi asjaolu, mille esinemise tõttu ei oleks hagejate isiklike õiguste rikkumine olnud VÕS § 1046 lg 2 mõttes õigusvastane. Järelikult rikkus kostja I V õigusvastaselt hagejate isiklikke õigusi.
55.Kumbki hageja palus kostjalt I Vilt välja mõista nende isiklike õiguste rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
56.Kohus leiab, et kostjalt I Vilt tuleb hagejate au teotavate väärtushinnangute avaldamise eest välja mõista mittevaralise kahju hüvitis. Kostja I V avaldas hagejate suhtes kaks au teotavat väärtushinnangut. Need väärtushinnangud olid ebakohased, kuid ei olnud siiski vulgaarsed. Kuigi ebakohaseid väärtushinnanguid avaldati üleriigilise levikuga ajakirjandusväljaandes, ei olnud need kostja I Vi antud intervjuu peamiseks sisuks. Riigikohtu koostatud analüüsist mittevaraliste kahju hüvitiste nõuete kohta tsiviilasjades aastatel 2018 kuni 2019 nähtub, et isikuõiguste rikkumisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitise keskmine suurus on olnud 1264 eurot ja mediaan 800 eurot. Arvestades käesolevas vaidluses esile toodud asjaolusid, peab kohus õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks kummalegi hagejale 500 eurot. Kostjalt I Vilt tuleb hageja T T kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot ja hageja V Yi kasuks 500 eurot.
57.Hageja AS Postimees Grupp vastu esitasid hagejad ebaõigete andmete ümberlükkamise, väärtushinnangute avaldamise lõpetamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded. Hageja T T palus kohustada kostjat AS Postimees Grupp avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ajalehe Postimees paberväljaande seitsmendal leheküljel selgelt loetaval kujul järgmine teade: „3. septembril 2020 ilmunud artiklis „Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari
nädalaga“ on avaldatud T T kohta ebaõige väide, mille järgi T T „pakkus ise oma kinosid mulle alles eelmisel reedel müügiks“. See väide on vale“. Sama ümberlükkava teate avaldamist nõudis hageja kostjalt ajalehe Postimees veebiväljaandes artikli juures loetaval kujul. Hageja T T leidis, et kostja AS Postimees Grupp oleks pidanud enne väite avaldamist küsima hageja seisukohta väite õigsuse kohta.
58.Hageja V Y palus kohustada kostjat AS Postimees Grupp avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ajalehe Postimees paberväljaande seitsmendal leheküljel selgelt loetaval kujul järgmine teade: „3. septembril 2020 ilmunud artiklis „Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari nädalaga“ on avaldatud V Yi kohta ebaõige väide, mille järgi V Y „on muide Moskva endine kõrge linnaametnik“. See väide on vale“. Sama ümberlükkava teate avaldamist nõudis hageja kostjalt ajalehe Postimees veebiväljaandes artikli juures loetaval kujul.
59.Kostja AS Postimees Grupp leidis, et kui hageja hinnangul teotavad viidatud faktiväited nende au, peavad nad seda tõendama ja alles sellisel juhul peaks kostja tõendama faktiväite õigsust. Muul juhul peavad faktiväidete ebaõigsust tõendama hagejad. Lisaks leidis kostja AS Postimees Grupp, et V Yi kohta ei ole I V avaldatud ebaõiget faktiväidet, sest järgmises lauses tegi ta paranduse ja avaldas, et V Y on endine kõrge funktsionäär. Kuna avalikult kättesaadavates andmetest nähtub, et V Y töötas aastatel 2008 kuni 2015 xxx tegevjuhina, oli ta funktsionäär, sest see ettevõte kuulub 24,6% ulatuses Moskva linnale. Lisaks rõhutas kostja AS Postimees Grupp, et kuna ta avaldas intervjuu I Viga, ei avaldanud ta enda seisukohti, mida tuleb ajakirjandusväljaande vastutuse puhul arvestada.
60.Kohus ei nõustu esmalt kostja AS Postimees Grupp seisukohaga, et antud juhul tuli hagejatel tõendada avaldatud andmete ebaõigsust. VÕS § 1047 lg 1 näeb ette, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Antud säte reguleerib, millal võib isiklike õiguste rikkumist ebaõigete andmete avaldamisel lugeda õigusvastaseks. Avaldamine ei ole õigusvastane, kui avaldaja tõendab, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma.
61.VÕS § 1047 lg 2 näeb ette, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kostja AS Postimees Grupp leidis, et hagejad ei ole selgelt välja toonud, kuidas avaldatud ja vaidlustatud faktiväited nende au teotavad. Kohus sellega ei nõustu. Tegemist on faktiväidetega, millistele tuginedes avaldas kostja I V hagejate suhtes au teotavaid väärtushinnanguid. Eeltoodust tulenes järelikult kostja AS Postimees Grupp kohustus tõendada, et avaldatud ja vaidlustatud faktiväited vastavad tõele. Seda kohtu hinnangul kostja AS Postimees Grupp teinud ei ole.
62.Kostja AS Postimees Grupp esitas kohtule väljavõtte portaalist xxx hageja V Yi kohta (toimiku lk 54-56), mille kohaselt on hageja olnud aastatel 2008 kuni 2015 xxx tegevjuht. Hageja V Y ei ole sellele asjaolule iseenesest vastu vaielnud. Kohus leiab, et ainuüksi sellest, et hageja V Y töötas varem osaliselt Moskva linnale kuulunud ettevõtte tegevjuhina, ei saa järeldada, et ta oli Moskva kõrge linnaametnik. Selle kohta, et hageja V Y oli Moskva kõrge linnaametnik, ei ole kostjad tõendeid esitanud. Kohus ei nõustu, et intervjuus korrigeeris kostja I V avaldatud faktiväidet, kuna ta täiendas, et V Y oli hoopis „Moskva endine kõrge funktsionäär“. Väljendi „funktsionäär“ kasutamisega ei parandanud I V varasemat faktiväidet, sest sellist väljendit saab kasutada ka kõrge linnaametniku kohta. Selle väite tõendamiseks, mille kohaselt pakkus T T kostjale I Vile oma kinosid ise müügiks paar päeva enne intervjuu andmist, ei ole kumbki kostja ühtegi tõendit esitanud.
63.VÕS § 1047 lg 4 näeb ette, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kohus leiab, et sõltumata sellest, kas kostja AS Postimees Grupp avaldas andmeid õiguspäraselt või õigusvastaselt, on avaldatud andmete ebaõigsuse korral kannatanud nõuda nende ümberlükkamist või parandamist. Õigusaktidest tulenevalt on kannatanutel alati õigus nõuda, et ebaõiged andmed lükataks ümber või parandataks.
64.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejate ebaõigete andmete parandamisele suunatud nõuded kuuluvad rahuldamisele. Kostjat AS Postimees Grupp tuleb kohustada avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ajalehe „Postimees“ paberväljaande seitsmendal leheküljel selgelt loetaval kujul järgmine teade: „3. septembril 2020 ilmunud artiklis „Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari nädalaga“ on avaldatud T T kohta ebaõige väide, mille järgi T T „pakkus ise oma kinosid mulle alles eelmisel reedel müügiks“. See väide on vale“. Samuti tuleb kohustada kostja AS Postimees Grupp avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ajalehe „Postimees“ veebiväljaandes 3. septembril 2020 ilmunud artikli „Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari nädalaga“ juures selgelt loetaval kujul järgmine teade: „Artiklis on avaldatud T T kohta ebaõige väide, mille järgi T T „pakkus ise oma kinosid mulle alles eelmisel reedel müügiks“. See väide on vale“.
65.Kostja AS Postimees Grupp tuleb kohustada avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ajalehe „Postimees“ paberväljaande seitsmendal leheküljel selgelt loetaval kujul järgmine teade: „3. septembril 2020 ilmunud artiklis „Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari nädalaga“ on avaldatud V Yi kohta ebaõige väide, mille järgi V Y „on muide Moskva endine kõrge linnaametnik“. See väide on vale“. Samuti tuleb kohustada kostjat AS Postimees Grupp avaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ajalehe „Postimees“ veebiväljaandes 3. septembril 2020 ilmunud artikli „Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari nädalaga“ juures selgelt loetaval kujul järgmine teade: „Artiklis on avaldatud V Yi kohta ebaõige väide, mille järgi V Y „on muide Moskva endine kõrge linnaametnik“. See väide on vale“.
66.Lisaks eeltoodule nõudsid hagejad kostjalt AS-lt Postimees Grupp ebakohaste väärtushinnangute avaldamise lõpetamist. T T palus kohustada kostjat AS Postimees Grupp kõrvaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ajalehe Postimees veebiväljaandes 3. septembril 2020 ilmunud artiklist „Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari nädalaga“ ebakohane väärtushinnang „paneb imestama nende silmakirjalikkus“. Hageja V Y palus kohustada kostjat AS Postimees Grupp kõrvaldama kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ajalehe Postimees veebiväljaandes 3. septembril 2020 ilmunud artiklist „Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari nädalaga“ ebakohane väärtushinnang, mille järgi „ajakirjandust ei huvita, kust pärinevad Moskva endise kõrge funktsionääri pere finantsid, mis Eestisse on investeeritud“.
67.Kohus on juba käesolevas asjas tuvastanud, et lause „Miskipärast ajakirjandust ei huvita, kust pärinevad Moskva endise kõrge funktsionääri pere finantsid, mis Eestisse on investeeritud“ ning lauseosa, kus I Vi pani imestama hagejate silmakirjalikkus, on hagejate au teotavad väärtushinnangud. Kuigi kohus nõustub AS Postimees Grupp väitega, et lauses, mis puudutab rahaliste vahendite päritolu, ei ole avaldatud, et need oleksid pärit kahtlastest allikatest, ei muuda see kohtu arvates avaldatu sisu. Kostja I V on avaldanud hinnangu, mille kohaselt peaks ajakirjandus nende rahaliste vahendite päritolu kohta huvi tundma, millest võib järeldada, et talle on teada asjaolud, milliste esinemise tõttu võiks selline avalik huvi olemas olla. Avaliku huvi olemasolu ei saa eeldada siis, kui rahaliste vahendite päritolu on täielikult seaduslik ega ole kuidagi vastuolus Eesti rahvuslike või riiklike huvidega. Seega on avaldatud väärtushinnangud hagejate au teotavad.
68.VÕS § 1046 ei näe ette, et ebakohaste väärtushinnangute avaldamisel saaks nõuda nende ümberlükkamist või parandamist. Kostja AS Postimees Grupp ei ole samas vastu vaielnud asjaolule, et hagejate vaidlustatud ebakohased väärtushinnangud on siiani ajalehe „Postimees“ veebiväljaande kaudu avalikkusele kättesaadavad.
69.VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et hagejate vaidlustatud väärtushinnangud on jätkuvalt avalikusele kättesaadavad ning seega on tegemist kestva olukorraga. Kestva kahju tekitava käitumise lõpetamist on aga kannatanutel õigus nõuda, kui kahju tekitamine on õigusvastane.
70.Riigikohus on selgitanud, et väärtushinnangu õigusvastase avaldamise korral võib kannatanu nõuda kahju hüvitamise nõudega koos või sõltumata kahju hüvitamise nõude esitamisest VÕS § 1055 lg 1 alusel rikkujalt õigusvastase käitumise lõpetamist, kui õigusrikkumine on jätkuv (RK TKo 3-2-1-161-05, p 12, 2-17-17140, p 11). Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et ebakohaste väärtushinnangute avaldamise lõpetamist saavad kannatanud nõuda isikult, kes on neid õigusvastaselt avaldanud.
71.Lisaks nõudsid hagejad kostjalt AS-lt Postimees Grupp mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist, tuginedes ebakohaste väärtushinnangute avaldamisele ning nende kaudu ka au teotavate faktiväidete avaldamisele. Kohus leiab, et eelviidatud hagejate nõuded ei kuulu rahuldamisele, sest AS Postimees Grupp ei ole faktiväidete ning väärtushinnangute avaldamisel toiminud õigusvastaselt.
72.Esmalt nõustub kohus hagejate väidetega, et koos I Viga, kui otsese faktiväidete ja väärtushinnangute avaldajaga saab avaldajaks lugeda ka AS Postimees Grupp, kes oma ajalehes ja veebiväljaandes I Vi intervjuu avaldas. Kohus leiab, et ainuüksi eeltoodust ei tulene, et ajakirjandusväljaanne toimis õigusvastaselt ja pidi üle kontrollima iga lause, mille tema intervjueeritav avaldas.
73.VÕS § 1047 lg 3 näeb ette, et hoolimata VÕS § 1047 lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Eeltoodust tuleneb vastutuse proportsionaalsus. Esmalt leiab kohus, et kinovaldkonnas toimunud suure äritehinguga seotud asjaolude avaldamise suhtes oli ajakirjandusel õigustatud huvi. Nende asjaolude osas oli kostjal AS-l Postimees Grupp õigus eeldada, et talle intervjuu andnud isik avaldab tõeseid andmeid, sest tegemist oli samuti mõjukas äriühingus olulist positsiooni omava isikuga. Kohus leiab, et seesugust allikat võis ajakirjandusväljaanne pidada usaldusväärseks ning proportsionaalseks ei saa pidada olukorda, kus ajakirjandusväljaanne kontrollib iga intervjueeritava avaldatud lause õigsust. Kohus osundab, et seesuguse kontrolli teostamine on teatud juhtudel, nagu näiteks raadio ja televisiooni kaudu ajakirjanikele otseintervjuude andmisel, sisuliselt ka võimatu. Kohtu hinnangul on piisav kontrollikohustus täidetud ainuüksi asjaoluga, et kostja AS Postimees Grupp avaldas selgelt, kes oli avaldatud andmete allikaks ning selleks oli intervjuu andja I V.
74.VÕS § 1046 lg 1 teine lause näeb ette, et ebakohaste väärtushinnangute avaldamise korral tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Kostja AS Postimees Grupp ei avaldanud enda väärtushinnanguid, vaid kostja I Vi hinnanguid. Kostjal AS-l Postimees Grupp ei saanud järelikult avaldamise eesmärgiks olla hagejate au teotamine, vaid eesmärgiks oli avalikkusele teabe jagamine suure äritehingu kohta ja avalikkusele
intervjueeritava arvamuste avaldamine. VÕS § 1046 lg 2 sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Kohtu hinnangul tuleb käesolevas asjas arvestada avalikkuse huvi seoses tehingu üksikasjadest teadasaamisega ning seda, et hagejate au teotavad väärtushinnangud ei olnud artikli keskseks küsimuseks.
75.Kohus nõustub AS Postimees Grupp viitega EIK otsusele asjas 10947/11 (Case of Kącki v Poland, 04.07.2017, p 52, 53), et kuigi vastutustundlik ajakirjandus peab mõistlikult kontrollima avaldatud teabe õigsust, tuleb arvestada ajakirjanike koostatud artiklite ja intervjuude erinevusi. Intervjuu puhul ei avalda ajakirjandusväljaanne enda väiteid või hinnanguid, vaid intervjuu avaldanud isiku omi. Kui intervjuu andja kinnitab intervjuus avaldatu õigsust, puudub alus kahelda ajakirjandusväljaande toimimises heas usus. Ajakirjandusväljaande vastutuse hindamisel tuleb ka arvesse võtta, kas kannatanu ise on pöördunud väljaande poole ebaõigete andmete parandamiseks.
76.Kohus leiab, et olukorras, kus ajakirjandusväljaanne avaldab kellegi intervjuu ning intervjuu andja on selgelt identifitseeritav, ei saa väljaande tegevuse õigusvastasus tuleneda ainuüksi asjaolust, et ta oleks pidanud eeldama iga avaldatud lause ebaõigsust või ebakohasust ning iga faktiväite eraldiseisvalt üle kontrollima või iga väärtushinnangu kohasust ise hindama. Kohus leiab, et ajakirjandusväljaandel ei ole kohustust kontrollida üle iga intervjuus avaldatud lauset, sest avaldatu eest vastutab intervjuu andja. Kostja AS Postimees Grupp tegevuse õigusvastasuse välistab kohtu hinnangul ühtlasi asjaolu, et hagejad ise ei pöördunud ajakirjandusväljaande poole kohtuväliselt selleks, et avaldada vastulause ning seeläbi parandada ebaõigeid andmeid või reageerida ebakohastele väärtushinnangutele.
77.Hagejad heitsid ajakirjandusväljaandele ette, et viimane ei küsinud enne intervjuu avaldamist T T kommentaari, kuid samas ei ole hagejad esile toonud, milline takistus neil endil esines kostja poole vastulause avaldamise palvega pöördumisel. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et 16.09.2020 ilmus ajalehes „Äripäev“ hageja T T intervjuu (toimiku lk 52-53), milles ta eitas I Vile kinoketi müügiettepaneku tegemist. Seega ei olnud hagejal T Tl takistusi selleks, et anda ise intervjuu, milles oli võimalik ebaõige faktiväide ümber lükata.
78.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et ülejäänud hagejate nõuded kostja AS Postimees Grupp suhtes rahuldamisele ei kuulu. Kuna kostja AS Postimees Grupp ei ole ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisel toiminud õigusvastaselt, ei saa rahuldada hagejate nõudeid lõpetada VÕS § 1055 alusel ebakohaste väärtushinnangute „paneb imestama nende silmakirjalikkus“ ja „ajakirjandust ei huvita, kust pärinevad Moskva endise kõrge funktsionääri pere finantsid, mis Eestisse on investeeritud“ avaldamine. Kuivõrd kostja AS Postimees Grupp ei ole toiminud õigusvastaselt, ei kuulu rahuldamisele antud kostja vastu esitatud hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõuded.
79.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja I Vi kahjuks, tuleb menetluskulud tema vastu esitatud nõuete osas jätta tema kanda. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kostja AS Postimees Grupp vastu esitatud nõuete osas tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus rahuldas nõude antud kostja vastu osaliselt. Osas, milles kohus nõude rahuldas, oleksid pooled kohtu hinnangu pidanud saavutama kohtuvälise lahenduse või sõlmima menetluse käigus kompromissi, millest tulenevalt on õiglane jätta kulud poolte endi kanda.
80.Hagejad palusid esimese alternatiivina mõista menetluskulud kostjatelt välja solidaarselt. Kohus sellega ei nõustu. Hagejad on esitanud kostjate vastu eraldiseisvad nõuded, mitte solidaarsed nõuded. Teise alternatiivina on hagejad palunud kostjatelt välja mõista viisil, kus igalt kostjalt mõistetakse kulud iga hageja kasuks välja 1⁄4 ulatuses. Kohus nõustub sellise käsitlusega, arvestades hagejate esitatud nõuete ulatust. Hageja Tatiaja T kasuks tuleb kostjalt I Vilt välja mõista 1⁄4 hagejate menetluskuludest ning hageja V Yi kasuks tuleb I Vilt välja mõista 1⁄4 hagejate menetluskuludest.
81.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
82.Menetluskuludena palusid hagejad kostjatelt välja mõista 8789,80 eurot, millest riigilõiv on 1200 eurot, tõendite saamise kulu on 13 eurot ja lepingulise esindaja kulu 7576,80 eurot. Kohus leiab, et hagejate lepinguliste esindajate kulud on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et arvestades vaidluse vähest mahtu ja keerukust, ei olnud sisuliselt vajalik kahe esindaja kasutamine. Lisaks leiab kohus, et hagejate lepinguliste esindajate tunnitasud 250 eurot ja 220 eurot ilma käibemaksuta on põhjendamatult kõrged. Vaidluse sisu, keerukust ja mahtu arvestades peab kohus mõistlikuks tasuks 200 eurot tunnis ilma käibemaksuta.
83.Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on kaks esindajat kulutanud hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele ning sellega seotud suhtlemisele kokku 16,26 tundi. Hagiavalduse mahtu arvestades loeb kohus kokku mõistlikuks ajakuluks 10 tundi. Kohtu ekirjaga tutvumisele loeb kohus mõistlikuks ühe esindaja ajakul 0,2 tundi. Hagiavalduse täienduse koostamiseks loeb kohus põhjendatuks ühe esindaja ajakulu 0,9 tundi ning sellele järgneva kohtu määrusega tutvumise ajakuluks 0,1 tundi. Kostja vastusega tutvumise põhjendatud ajakuluks loeb kohus ühe esindaja kulu 0,5 tundi. Kohtuga istungi aja kooskõlastamise ajakulu 0,2 tundi loeb kohus põhjendatuks. Hagejate 20.11.2020 seisukoha koostamisele saab põhjendatud olla ühe esindaja ajakulu 4,9 tundi. Ülejäänud osas loeb kohus hagejate ühe esindaja ajakulu põhjendatuks.
84.Kogumis loeb kohus hagejate lepingulise esindaja ajakulud põhjendatuks 10 tundi + 0,2 tundi + 0,9 tundi + 0,1 tundi + 0,5 tundi + 0,2 tundi + 4,9 tundi + 1,2 tundi + 0,8 tundi + 0,6 tundi + 0,7 tundi = 20,1 tundi. Arvestades kohtu mõistlikuks peetud tunnitasu suurust, on hagejate lepingulise esindaja kulud põhjendatud summas 20,1 tundi x 200 euroga = 4020 eurot ilma käibemaksuta ja 4824 eurot koos käibemaksuga. Seega on hagejate menetluskulud kokku põhjendatud 1200 eurot riigilõivu, 13 eurot tõendite saamise kulu ja 4824 eurot lepingulise esindaja kuludena ehk kokku 6037 eurot. Eeltoodud summast 1⁄4 on 1509,25 eurot. Kostjalt I Vilt tuleb hageja T T kasuks menetluskuludena välja mõista 1509,25 eurot. Samuti tuleb kostjalt I Vilt hageja T T kasuks välja mõista viivis menetluskulult 1509,25 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjalt I Vilt tuleb hageja V Yi kasuks menetluskuludena välja mõista 1509,25 eurot. Samuti tuleb kostjalt I Vilt hageja V Yi kasuks välja mõista viivis menetluskulult 1509,25 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.