Eesti Vabariigi nimel (Põhineb osaliselt hagi õigeksvõtul)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristi Rickberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. aprill 2021, Tallinnas, Tallinna Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-13813
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Elinor Networks OÜ hagi Pesumaja Xxx OÜ vastu põhivõlgnevuse, intressi ja viiviste väljamõistmiseks Hagihind 146 602,66 eurot Hageja: Elinor Networks OÜ (registrikood 12676197, asukoht Jõe tn 25, Keila linn, 76609 Harju maakond, e-post [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Mugu (Advokaadibüroo Cobalt, e-post [email protected]); Kostja: Pesumaja Xxx OÜ (registrikood 12879428, asukoht Tartu mnt 87, 11412 Tallinn, e-post [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: Riho Friedrichs (e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
16.03.2021 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Mugu, kostja lepinguline esindaja Riho Friedrichs
Juures viibis
Sekretär Anita Pilviste
Resolutsioon
1.Rahuldada Elinor Networks OÜ hagi Pesumaja Xxx OÜ vastu põhivõlgnevuse, intressi ja viiviste väljamõistmiseks osaliselt.
2.Mõista Pesumaja Xxx OÜ-lt välja põhivõlgnevus 53 900 eurot Elinor Networks OÜ kasuks.
3.Mõista Pesumaja Xxx OÜ-lt välja 30.09.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 3228,11 eurot Elinor Networks OÜ kasuks.
4.Mõista Pesumaja Xxx OÜ-lt välja viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 53 900 eurot Elinor Networks OÜ kasuks alates 01.10.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
5.Jätta hagi rahuldamata osas, millega hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 71 600 eurot, intressi 3988,66 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 3845,89 eurot.
6.Tunnistada käesoleva otsuse resolutsiooni punkt 2 viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
7.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
8.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Vara üleandmise ja laenulepingu nr 2017-03-31 p 1.1 kohaselt müüs Xxx OÜ kostjale pesumaja seadmeid väärtusega 38 000 eurot, millise kostja pidi tasuma laenuna lepingu p 1.3.1 kohaselt hiljemalt 31.12.2018 koos intressiga 3% aastas. Müüdud asjad anti kostjale üle 21.06.2017 vastavalt transpordiarvele nr 7915 ja kinnitusele asjade kättesaamise kohta. Lepingu nr 2017-03-31 p 1.1.4 kohaselt tuleb kostjal lisaks tasuda ka käibemaks summas 7600 eurot, seadmete müügihind oli kokku seega 45 600 eurot. Nõuete ja kohustuste ülemineku kokkuLe nr 2017-08-01 p 2.1 kohaselt loovutas Xxx OÜ kõik lepingust nr 2017-03-31 tulenevad nõuded Xxx OÜ-le.
2.Xxx OÜ (laenuandjana) sõlmis kostjaga (laenusaaja) järgmised laenulepingud (kokku summas 79 900 eurot): Laenulepingu nr 2017-08-01 summas 10 000 eurot (p 1.1.1), intressiga 3 % aastas (p 1.1.3) ja tagasimakse tähtajaga hiljemalt 31.12.2018 (p 1.3.1); Laenulepingu nr 2017-08-30 summas 4000 eurot (p 1.1.1), intressiga 3 % aastas (p 1.2.1) ja tagasimakse tähtajaga hiljemalt 31.12.2018.a (p 1.3.1); Laenulepingu nr 201712-11 summas 7000 eurot (p 1.1.1), intressiga 3 % aastas (p 1.2.1) ja tagasimakse tähtajaga hiljemalt 31.12.2018 (p 1.3.1); Laenulepingu nr 2018-01-05 summas 4000 eurot (p 1.1.1), intressiga 3 % aastas (p 1.2.1) ja tagasimakse tähtajaga hiljemalt 31.12.2018 (p 1.3.1); Laenulepingu nr 2018-02-15 summas 100 eurot (p 1.1.1), intressiga 3 % aastas (p 1.2.1) ja tagasimakse tähtajaga hiljemalt 31.12.2018 (p 1.3.1); Laenulepingu nr 2018-03-10 summas 3000 eurot (p 1.1.1), intressiga 3 % aastas (p
1.2.1) ja tagasimakse tähtajaga hiljemalt 31.12.2018 (p 1.3.1); Laenulepingu nr 201804-01 summas 28 700 eurot (p 1.1.1), intressiga 3 % aastas (p 1.2.1) ja tagasimakse tähtajaga hiljemalt 31.12.2018 (p 1.3.1); Laenulepingu nr 2018-05-05 summas 5000 eurot (p 1.1.1), intressiga 3 % aastas (p 1.2.1) ja tagasimakse tähtajaga hiljemalt 31.12.2018 (p 1.3.1); Laenulepingu nr 2018-06-10 summas 7000 eurot (p 1.1.1), intressiga 3 % aastas (p 1.2.1) ja tagasimakse tähtajaga hiljemalt 31.12.2018.a (p 1.3.1); Laenulepingu nr 2018-07-10 summas 8000 eurot (p 1.1.1), intressiga 3 % aastas (p 1.2.1) ja tagasimakse tähtajaga hiljemalt 31.12.2018 (p 1.3.1); Laenulepingu nr 201808-10 summas 2000 eurot (p 1.1.1), intressiga 3 % aastas (p 1.2.1) ja tagasimakse tähtajaga hiljemalt 31.12.2018 (p 1.3.1); Laenulepingu nr 2018-09-24 summas 1100 eurot (p 1.1.1), intressiga 3 % aastas (p 1.2.1) ja tagasimakse tähtajaga hiljemalt 31.12.2018.a (p 1.3.1).
3.Laenulepingu nr 2018-12-31 p 2.1 ja 2.2 kohaselt loovutas Xxx OÜ kõik nimetatud laenusuhetest tulenevad nõuded xxx OÜ-le: laenu põhivõla nõude 125 500 eurot (s.t 117 900 eurot pluss käibemaks 7600 eurot) ja intressi nõude 2017. ja 2018. aasta eest summas 3451,66 eurot. Samas pikendati laenu tagasimakse tähtaega kuni 31.12.2019 (p 3.1). Kuna 23.02.2019 laekus kostjalt laenu tagasimakse summas 3000 eurot, vähendatakse selle summa võrra intressivõlga laenulepingute p 1.3.5 ja VÕS § 88 lg 8 alusel. Nõuete ja kohustuste ülemineku kokkuLe nr 2020-05-21 p 2.1 kohaselt loovutas Xxx Investeeringud OÜ kõik laenulepingutest tulenevad nõuded hagejale.
4.Välja arvatud 23.02.2019 makse, ei ole kostja rohkem laenu tagasimakseid teinud. Seega on kostjal täitmata ülalnimetatud laenulepingutest tulenevad kostja kohustused, s.h laenu tagasimaksmise kohutus (VÕS § 396 lg 1) ja intressi tasumise kohustus (VÕS § 397 lg 1), ning käesolevaga nõuab hageja nende täitmist. Lisaks ülal p 6 nimetatud intressi jäägile nõuab hageja kostjalt intressi tasumist määras 3 % aastas 2019. aasta eest summas 3537 eurot.
5.Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Arvestusega alates 01.01.2020 kuni 30.09.2020 on viivisenõue 7074 eurot. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks põhivõlg 125 500 eurot, laenuintress 3988,66 eurot, viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel alates 01.01.2020 kuni 30.09.2020 summas 7074 eurot ning edaspidi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võla täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja vaidleb hageja nõudele osaliselt vastu. Kostja on hagi õigeks võtnud 53 900 euro ulatuses seoses kostjale tehtud ülekannetega. Hagiavaldusele lisatud laenulepingute perioodid hõlmavad ajavahemikku 01.08.2017-24.09.2018. Pesumaja Xxx OÜs oli alates 14.10.2016 juhatuse liikmeks K K (eelmise nimega K A), kes korraldas ühtlasi ka ise ettevõtte raamatupidamist. K K oli ka osaniku OÜ Xxx ainuomanik, kes oli kostja osanik alates ettevõtte asutamisest kuni 16.01.2019. Hageja õiguseellased olid Xxx OÜ, Xxx Investeeringud OÜ, Xxx OÜ ja eraisik K K. Äriregistri andmetel on K K OÜ Xxx Investeeringud ainuosanik olnud alates asutamisest 06.11.2018. K K on olnud sama ettevõtte juhatuse liige asutamisest (06.11.2018) kuni tänaseni. Äriregistri andmetel on K K OÜ Xxx omanik olnud alates 04.01.2014, s.h ainuosanik alates 23.09.2015 kuni 07.09.2019. K K on olnud sama ettevõtte juhatuse liige asutamisest (04.01.2014) kuni 10.06.2019. Äriregistri andmetel on K K OÜ Xxx ainuosanik olnud alates asutamisest 19.08.2015. K K on olnud sama ettevõtte juhatuse liige asutamisest (19.08.2015) kuni tänaseni.
7.Hagis nimetatud tehingud on tehtud väidetavalt selliselt, et neid on iga asjaosalise nimel (v.a. Elinor Networks OÜ nimel) allkirjastanud ainuisikuliselt K K. Kõik tehingud, mis
on väidetava nõude alus, on koostatud ja allkirjastatud ühelt poolt osaühing Pesumaja Xxx nimel K Ki isikus ja teiselt poolt K K erinevate isikute nimel, kes lõppkokkuvõttes kuuluvad ja keda tegelikult juhib K K ise. Äriseadustiku § 181 lg 3 kohaselt on juhatuse liikme ja osaühingu vahel tehtud tehing tühine, kui tehingu tegemisega ei nõustunud osanikud või nõukogu. Osaühingu osanikeks perioodil 01.08.2017-24.09.2018 olid äriregistri andmetel OÜ Xxx, OÜ Xxx ning OÜ xxx. OÜ Xxx juhatuse liige on kostja tänane juhatuse liige M T ning xxx juhatuse liige on samuti üks tänane kostja juhatuse liikmetest M L. Seega pidanuks olema laenulepingute sõlmimiseks tulenevalt ÄS § 181 lg 3 nõudest xxx ja OÜ Xxx nõusolekud. Nimetatud nõusolekuid hageja esitanud ei ole.
8.Nii xxx kui OÜ Xxx on esitanud kinnitused selle kohta, et nendelt vastavat nõusolekut ei küsitud, nendega lepingute tingimusi ei kooskõlastatud, nad said väidetavate lepingu täpsetest tingimustest esmakordselt teada alles siis, kui hageja hakkas oma nõudeid võlgnevuse tasumiseks esitama. Ühtlasi ülalnimetatud isikud kinnitavad, et ei anna sellist nõusolekut sellistele tehingutele ka tagantjärele. Ülaltoodu tõttu on laenulepingud tühised ning tegelikult üle antu kuulub tagastamisele tegelikult sõlmitud laenulepingute alusel.
9.Kostja leiab ka, et hageja nõue on ebaselge. Hagiavalduses on põhivõla suurus 125 500 eurot, kuid 17.08.2020 esitas hageja kostjale teatise tähtaja ületanud laenu kohta ning soovis 117 900 euro väidetava laenu põhiosa ning intresside tasumist hagejale. Kostjale on arusaamatu, kuidas ja mille arvelt on väidetav põhivõlg tõusnud 7600 euro võrra, samuti on arusaamatu intressi ja viivise kalkulatsioon.
11.Kostja arveldusarvelt on tehtud tagasimakseid järgmiselt: OÜle Xxx 22.12.2017 tehtud ülekanne 3000 eurot. OÜle xxx on 23.02.2019 tehtud ülekanne 3000 eurot. K Kile on tehtud tagasimakse 22.05.2019 summas 2000 eurot ja 21.06.2019 summas 1000 eurot. Kokku on kostja saanud OÜlt Xxx 14 000 eurot aastal 2017, 43 900 eurot aastal 2018 ja K Kilt 15 000 eurot aastal 2018 ning tagastanud xxx OÜle 3000 eurot ning K Kile 3000 eurot.
12.Ülekande osas xxx OÜle esitas kostja 31.08.2020 e-kirjaga K Kile palve 23.02.2019 tasutud summa 3000 eurot tagasi kanda, kuivõrd kostjale teadaolevalt polnud temal lepingulisi suhteid xxx OÜga. Kirjale 31.08.2020 esitatud K Ki vastusest on võimalik järeldada, et laen on üle läinud, laenul on uus omanik ja see 3000 eurot tuleb lugeda tasutuks mitte põhiosa eest, vaid intresside katteks. Kuivõrd kostja on seisukohal, et kokkulepet intressi tasumises pole, samas loeb K K tasutu tasutuks ülekannete alusel tekkinud õigussuhte katteks, tuleb lugeda tasutud 3000 eurot tasutuks OÜ Xxx poolt tehtud ülekannete osaliseks tagastuseks.
13.Kostjale antud laenude tingimused ei ole sellised, millistena hageja neid üritab erinevate menetlusse esitatud kirjalike lepingutega näidata. See tähendab, et kokkulepet a) laenu tagastamise ajas b) laenuintressi tasumises c) viivise suuruses tegelikult poolte vahel
polnud. On täiesti arusaadav ja tavaline praktika, et omanikud äri elavdamiseks investeerivad oma äriühingusse raha, kuid kui ei ole teada, kas ja millal see investeering ka äriühingus eesmärgipäraselt tööle hakkab, ei lepitagi kindaks täpseid laenu tagastamise tingimusi.
14.Kuivõrd loovutused tuginevad tehtud ülekannetele ja on arusaadav, et nii nõude loovutaja kui nõude saaja tahe on kokkuvõtvalt suunatud ülekannete pinnalt tekkinud võlgnevuse loovutamisele, on võimalik hoolimata menetlusse esitatud kirjalike laenulepingute tühisusest asuda siiski seisukohale, et ülekannetest tekkinud laenulepingud on hagejale võõrandatud. Eelnevast tulenevalt peab kostja OÜle Xxx või tema õigusjärglasele tagastama vara, mida K K kostja ruumidesse sisuliselt ladustas. Mingit laenulepingut/rendilepingut kostja OÜga Xxx sõlminud ei ole. Kostja peab OÜle Xxx või tema õigusjärglasele tagastama 53 900 eurot. See on kostjale üle kantud summa, millisest on lahutatud 23.02.2019 OÜle xxx kantud 3000 eurot, seoses sellega, et K K seostab seda tagasimakset ise selgelt OÜlt Xxx saadud summadega.
15.Eraisiku K Ki poolt kostjale üle kantud summad ja K Kile tagasi kantud summade vahe (10 000+ 5000-3000=12 000 eurot) käesolevasse menetlusse ei puutu, kuivõrd hageja ja K Ki vahel pole nõude loovutust toimunud ning menetlusse esitatud lepingud nr 201804-01 ja 2018-07-10 on tühised. Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
17.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-tele 1 ja 3 rahuldab kohus hagi, kui kostja kohtule esitatud avalduses võtab hageja nõude õigeks. Kohus leiab, et asjas on seadusest tulenevalt põhjendatud osaliselt hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemine, kuna kostja on 21.10.2020 esitatud vastuses hagile hagi osaliselt õigeks võtnud summas 53 900 eurot.
18.Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 4 jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Seega kohus ei asu sisuliselt analüüsima hageja nõuet seoses OÜ Xxx poolt kostjale tehtud ülekannetega summas 53 900 eurot, kuna nimetatud osas on kostja hagi õigeks võtnud ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks 53 900 eurot välja.
19.Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p-ga 1 on hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetav. Seega on käesolev otsus viivitamata täidetav osas, millega kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 53 900 eurot.
20.Järgnevalt analüüsib kohus hageja nõuet osas, milles kostja ei ole hageja nõuet õigeks võtnud. Hageja palub kostjalt täiendavalt välja mõista põhivõlgnevuse 71 600 eurot, laenuintressi 3988,66 eurot, viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel alates 01.01.2020 kuni 30.09.2020 summas 7074 eurot ning edaspidi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võla täieliku tasumiseni.
21.Hageja nõue põhineb esmalt asjaolul, et vara üleandmise ja laenulepingu nr 2017-03-31 p 1.1 kohaselt (dtl 5-7) müüs Xxx OÜ kostjale pesumaja seadmeid väärtusega 38 000 eurot, millise kostja pidi tasuma laenuna lepingu p 1.3.1 kohaselt hiljemalt 31.12.2018 koos intressiga 3% aastas. Müüdud asjad anti kostjale üle 21.06.2017 vastavalt transpordiarvele nr 7915 ja kinnitusele asjade kättesaamise kohta. Lepingu nr 2017-0331 p 1.1.4 kohaselt tuleb kostjal lisaks tasuda ka käibemaks summas 7600 eurot,
seadmete müügihind oli kokku seega 45 600 eurot. Nõuete ja kohustuste ülemineku kokkuLe nr 2017-08-01 p 2.1 kohaselt loovutas Xxx OÜ kõik lepingust nr 2017-03-31 tulenevad nõuded Xxx OÜ-le (dtl 23).
22.Samuti sõlmis Xxx OÜ (laenuandjana) kostjaga (laenusaaja) järgmised laenulepingud (kokku summas 79 900 eurot): laenulepingu nr 2017-08-01 summas 10 000 eurot (p 1.1.1), intressiga 3 % aastas (p 1.1.3) ja tagasimakse tähtajaga hiljemalt 31.12.2018 (p 1.3.1); laenulepingu nr 2017-08-30 summas 4000 eurot (p 1.1.1), intressiga 3 % aastas (p 1.2.1) ja tagasimakse tähtajaga hiljemalt 31.12.2018.a (p 1.3.1); laenulepingu nr 2017-12-11 summas 7000 eurot (p 1.1.1), intressiga 3 % aastas (p 1.2.1) ja tagasimakse tähtajaga hiljemalt 31.12.2018 (p 1.3.1); laenulepingu nr 2018-01-05 summas 4000 eurot (p 1.1.1), intressiga 3 % aastas (p 1.2.1) ja tagasimakse tähtajaga hiljemalt 31.12.2018 (p 1.3.1); laenulepingu nr 2018-02-15 summas 100 eurot (p 1.1.1), intressiga 3 % aastas (p 1.2.1) ja tagasimakse tähtajaga hiljemalt 31.12.2018 (p 1.3.1); laenulepingu nr 2018-03-10 summas 3000 eurot (p 1.1.1), intressiga 3 % aastas (p 1.2.1) ja tagasimakse tähtajaga hiljemalt 31.12.2018 (p 1.3.1); laenulepingu nr 2018-04-01 summas 28 700 eurot (p 1.1.1), intressiga 3 % aastas (p 1.2.1) ja tagasimakse tähtajaga hiljemalt 31.12.2018 (p 1.3.1); laenulepingu nr 2018-05-05 summas 5000 eurot (p 1.1.1), intressiga 3 % aastas (p 1.2.1) ja tagasimakse tähtajaga hiljemalt 31.12.2018 (p 1.3.1); laenulepingu nr 2018-06-10 summas 7000 eurot (p 1.1.1), intressiga 3 % aastas (p 1.2.1) ja tagasimakse tähtajaga hiljemalt 31.12.2018.a (p 1.3.1); laenulepingu nr 2018-07-10 summas 8000 eurot (p 1.1.1), intressiga 3 % aastas (p 1.2.1) ja tagasimakse tähtajaga hiljemalt 31.12.2018 (p 1.3.1); Laenulepingu nr 2018-08-10 summas 2000 eurot (p 1.1.1), intressiga 3 % aastas (p 1.2.1) ja tagasimakse tähtajaga hiljemalt 31.12.2018 (p 1.3.1); laenulepingu nr 2018-09-24 summas 1100 eurot (p 1.1.1), intressiga 3 % aastas (p 1.2.1) ja tagasimakse tähtajaga hiljemalt 31.12.2018.a (p 1.3.1).
23.Laenulepingu nr 2018-12-31 p 2.1 ja 2.2 kohaselt loovutas Xxx OÜ kõik nimetatud laenusuhetest tulenevad nõuded xxx OÜ-le: laenu põhivõla nõude 125 500 eurot (s.t 117 900 eurot pluss käibemaks 7600 eurot) ja intressi nõude 2017. ja 2018. aasta eest summas 3451,66 eurot. Samas pikendati laenu tagasimakse tähtaega kuni 31.12.2019 (p 3.1). Kuna 23.02.2019 laekus kostjalt laenu tagasimakse summas 3000 eurot, vähendati selle summa võrra intressivõlga laenulepingute p 1.3.5 ja VÕS § 88 lg 8 alusel. Nõuete ja kohustuste ülemineku kokkuleppe nr 2020-05-21 p 2.1 kohaselt loovutas xxx OÜ kõik laenulepingutest tulenevad nõuded hagejale (dtl 80-81).
24.Kohus märgib seoses Xxx OÜ ja kostja vahel sõlmitud vara üleandmise ja laenulepinguga nr 2017-03-31 summas 38 000 eurot ning Xxx OÜ (laenuandjana) ja kostja (laenusaaja) vahel sõlmitud laenulepingutega kokku summas 79 900 eurot järgmist. Äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 3 kohaselt on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-26-17 p-s 10 rõhutanud, et osanike nõusolek on vajalik ka juhul, kui tehingu teine pool on juhatuse liikme 100%lise kontrolli all olev äriühing. Antud juhul on kõik 16 laenulepingut kokku summas 79 900 eurot allkirjastatud Xxx OÜ juhatuse liikme K Aa ja xxx juhatuse liikme K Aa poolt. Samuti on Xxx OÜ ja kostja vahel sõlmitud vara üleandmise ja laenulepinguga nr 2017-03-31 summas 38 000 eurot allkirjastatud Xxx OÜ juhatuse liikme K Aa ja xxx juhatuse liikme K Aa poolt.
25.Kostja äriregistri väljavõttest ilmneb, et 01.08.2017-31.12.2018 tehingute tegemise ajal olid kostja osanikud Xxx OÜ, Xxx OÜ ja xxx ning Xxx OÜ ainuosanik ja juhatuse liige oli K A, hilisema nimega K K. Samuti oli 31.03.2017 vara üleandmise ja laenulepingu nr 2017-03-31 sõlmise ajal Xxx OÜ ainuosanik ja juhatuse liige K A, hilisema nimega K K, ning kostja osanikud olid Xxx OÜ, Xxx OÜ ja xxx. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt oli nii 31.03.2017 Xxx OÜ-ga sõlmitud vara üleandmise ja laenulepingu nr 2017-03-31 kui Xxx OÜ-ga sõlmitud laenulepingute sõlmimisel tegemist tehinguga, mille puhul oli tarvilik Xxx OÜ osanike nõusolek, kuna sisuliselt on Xxx OÜ teinud tehingu oma juhatuse liikmega ning tegemist ei olnud tehingutega, mis oleks toimunud igapäevase majandustegevuse raames, kuna kohtu hinnangul on laenusummade suurus tervikuna selline, mis väljub igapäevase majandustegevuse raamest.
26.Kohus on hagejale 16.11.2020 e-kirjas selgitanud, et hagejal tuleb esitada tõendid selle kohta, et lepingute sõlmimiseks olid olemas kostja osanike Xxx OÜ ja xxx OÜ nõusolekud. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et laenulepingute sõlmimiseks olid olemas osanike nõusolekud, vaid on väitnud, et Xxx OÜ juhataja M T ja xxx OÜ juhataja M L olid vastavate tehingutega nõus ning osapooled pidasid kõnealustes küsimustes tihedat kirjavahetust. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et M T ja M L pidasid K Kiga antud küsimustes kirjavahetust, ei ole samaväärne asjaoluga, et Xxx OÜ ja xxx OÜ oleksid andnud oma nõusolekud hageja esitatud lepingute sõlmimiseks täpselt sellistel tingimustel, nagu kirjalikes lepingutes kajastatud on. Seega ei ole kohtu hinnangul K Ki allkirjastatud laenulepingute heakskiiduks piisav üksnes füüsiliste isikute vaheline kirjavahetus olukorras, kus kooskõlas ÄS § 181 lg 3 pidi olema fikseeritud äriühingute kui osanike nõusolek.
27.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et Xxx OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingud summas 79 900 eurot ning Xxx OÜ ja kostja vahel sõlmitud 31.03.2017 lepingud on tühised kooskõlas ÄS § 181 lõikega 3, kuna puudus osanike nõusolek. Seega ei ole hagejal nimetatud lepingute alusel kostja suhtes nõuded, kuna lähtuvalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg-st 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kohus märgib, et TsÜS § 84 lg 1 2. lause kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul on kohus Xxx OÜ-ga väidetavalt sõlmitud lepingutega seotud summad kostjalt hageja kasuks välja mõistnud ulatuses, milles on tuvastamist leidnud, et need summad olid Xxx OÜ poolt kostjale üle kantud ja mida kostja polnud seni tagastanud. Xxx OÜ poolt kostjale väidetavalt 31.03.2017 lepingu alusel üle antud vallasasjade tagasi saamiseks on hagejal võimalik esitada vindikatsiooninõue. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja põhinõude rahuldamata osas, mis ületab kostja poolt õigeks võtud summat 53 900 eurot, s.o 71 600 euro ulatuses.
28.Järgnevalt analüüsib kohus hageja intressinõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista laenuintressi summas 3988,66 eurot. Võttes arvesse, et kohus on tuvastanud, et kostjaga sõlmitud lepingud on tühised, puudub kohtul alus intresside väljamõistmiseks laenulepingu sätete alusel. Hageja on esitanud väite, et kostjal oleks igal juhul kohustus tasuda saadud summadelt intressi VÕS § 397 lg 1 alusel, kuna kostja poolt saadud summad kanti üle majandus- ja kutsetegevuse raames. Kohus märgib, et kohus on eelneval leidnud, et sisuliselt on kostja vastavad summad saanud alusetu rikastumisena, kuna kohus on tuvastanud, et väidetavalt sõlmitud laenulepingud olid tühised. Kohus on seisukohal, et alusetu rikastumise tulemusel saadud summadelt puudub hagejal alus nõuda intressi, kuna tegemist ei ole laenuga VÕS § 397 lg 1 mõttes, kuid hagejal on
õigus nõuda vastavalt summadelt viivist. Seega jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude summas 3988,66 eurot.
29.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. Kohus on tuvastanud, et hagejal on kostja suhtes põhinõue summas 53 900 eurot. Hageja nõuab kostjalt viiviseid VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates 01.01.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni, mis oli 30.09.2020, summas 7074 eurot. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võttes arvesse, et kostja on rikkunud hagejale võlgnevuse tasumise kohustust, tuleb rahuldada osaliselt ka hageja viivisenõue VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hagiavalduse esitamise seisuga, mis oli 30.09.2020, ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised põhinõudelt 53 900 eurot summas 3228,11 eurot. Viivise summa kujunemine on kajastatud alljärgnevas tabelis. Hageja nõue sissenõutavaks muutunud viiviste osas tuleb rahuldamata jätta 3845,89 euro ulatuses (7074-3228,11). Võlaperiood
% aastas
% päevas
summa päevas
Perioodis päevi
Perioodi summa
01.01.2020 30.06.2020
0.021858
11,781421
2144.218622
01.07.2020 30.09.2020
0.021858
11,781421
1083.890732
Kokku
3228,11
30.Hageja palub kostjalt välja mõista täiendavad viivised alates hagi esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb TsMS § 367 alusel rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 53 900 eurot alates 01.10.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
31.Kostja on seoses viivisenõudega esitanud vastuväite, et hageja viivisenõude alguskuupäev ei ole jälgitav, kuna kostjale jääb arusaamatuks, millistest asjaoludest tulenevalt loeb hageja viivise arvestuse alguskuupäevaks 01.01.2020. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-54-08 p-s 10 asunud seisukohale, et kuigi alusetu rikastumise sätetes (VÕS 52. ptk) ei nähta ette viivise maksmise kohustust, ei tähenda see, et alusetu rikastumise korral ei tuleks kohaldada VÕS § 113. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna alusetu rikastumise sätted ei kehtesta aega, millest alates muutub alusetust rikastumisest tulenev nõue sissenõutavaks (s.o mis ajast tuleb täita
alusetust rikastumisest tulenev kohustus), siis tuleb kohaldada VÕS § 82 lg 7 kolmandat lauset, mille kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist pärast selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja (VÕS § 82 lg 3) möödumist (s.o mõistlik aeg pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimisest, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust). Mõistlik aeg eelnimetatud tähenduses algab alusetust rikastumisest tuleneva võlasuhte tekkimisest. Alusetu rikastumise võlasuhe tekib alusetu rikastumise ajast. Kohtute rakendatud VÕS § 1028 lg 1 järgi tekib alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe olematu või kehtetu kohustuse täitmisest. Mõistliku aja pikkus sõltub muu hulgas sellest, millal alusetult rikastunud isik sai või pidi saama teada alusetust rikastumisest tulenevast kohustusest.
32.Kohus leiab lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahendist, et antud olukorras, kus kostja on tühiste lepingutega seoses alusetult rikastunud, tuleb kostja saadud summade puhul arvestada viivist alates täitmiseks mõistlikult vajaliku aja (VÕS § 82 lg 3) möödumist. Vaidlusalused ülekanded on OÜ Xxx poolt kostjale tehtud perioodil 08.08.201724.09.2018, kuid hageja nõuab viiviseid alates 01.01.2020. Kohus leiab, et olukorras, kus ülekannete tegemise ja viivise arvestamise alguse vahele jääb enam kui aasta, on kostjale võimaldatud mõistlik aeg kohustuse täitmiseks ning hagejal on õigus nõuda viiviseid alates 01.01.2020.
33.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 146 602,66 eurot. Menetluskulud
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Antud juhul on kostja 16.03.2021 kohtuistungil avaldanud, et kostja on kompromissi raames valmis hagejale tasuma 70 000 eurot. Hageja ei ole kostja kompromissettepanekuga nõustunud. Kohus on rahuldanud hagi osaliselt ning ligikaudu sellesarnases ulatuses, nagu kostja on kompromissettepanekus pakkunud, mistõttu kohus peab TsMS § 163 lg 2 alusel põhjendatuks jätta menetluskulud hageja kanda.
35.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
(digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.