lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-54-08

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 16.06.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-54-08
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
16.06.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2400
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 6, 8ViivisVÕS § 82 lg 3, 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulVÕS § 1018 lg 1, 2Käsundita asjaajamise mõisteVÕS § 78 lg 1, 4Kohustuse täitmine kolmanda isiku pooltTsMS § 688Kassatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 692Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alusedVÕS § 1023 lg 1Kulutuste hüvitamine ja tasu maksmine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (74)

lahend.ee
2-25-14255/24Tartu Maakohus Tartu kohtumaja09.06.20262-24-130452/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja04.06.20262-23-5549/98Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.01.20262-24-14483/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja11.09.20252-23-135854/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja21.12.20232-20-1992/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.06.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

3-2-1-54-08

Otsuse kuupäev

Tartu, 16. juuni 2008. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Jaanika Sillandi hagi XXX vastu 200 000 krooni suuruse põhivõla ja 63 247 krooni viivise saamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu 21. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-05-867

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaanika Sillandi kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja Jaanika Sillandi, esindaja vandeadvokaat Nele Tammemäe Kostja XXX, esindaja vandeadvokaat Artur Umuršadjants

Asja läbivaatamise kuupäev

19. mai 2008, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu 21. veebruari 2008. a otsus osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata Viru Maakohtu 25. mai 2007. a otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude ning osas, millega ringkonnakohus jagas menetluskulud.
2.
VÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused
VÕS § 103Rikkumise vabandatavus
VÕS § 1032 lg 1Nõude ulatus
VÕS § 1035 lg 3Saaja vastutus üleandmise aluse puudumisest teadmise korral
VÕS § 94Intress võlasuhtes
2-20-19276/47
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
06.05.2022
2-20-16992/53Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.04.2022
2-21-14306/22Tartu Maakohus Tartu kohtumaja16.03.2022
2-20-19276/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja07.06.2021
2-20-137161/17Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja17.05.2021
2-20-13813/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja12.04.2021
2-20-135411/11Viru Maakohus Rakvere kohtumaja18.03.2021
2-20-4683/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja28.10.2020
2-17-19258/42Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium07.02.2020
2-18-15445/29Harju Maakohus Tallinna kohtumaja24.10.2019
2-18-10686/23Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.09.2019
2-15-13182/165Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.06.2019
2-18-10686/18Tartu Maakohus Tartu kohtumaja26.02.2019
2-18-104244/51Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus25.02.2019
2-13-31650/81Riigikohtu tsiviilkolleegium19.12.2018
2-18-11041/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja07.11.2018
2-16-18497/96Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium31.08.2018
2-17-10591/13Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja27.06.2018
2-17-11600/23Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja15.06.2018
2-17-116360/26Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja14.06.2018
2-17-1413/24Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja27.02.2018
2-10-30521/119Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.06.2017
2-15-19063/29Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja22.06.2017
2-14-56212/45Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.10.2016
Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
3.Jätta ülejäänud osas Viru Ringkonnakohtu 21. veebruari 2008. a otsus muutmata.
4.Kassatsioonkaebus rahuldada.
5.Tagastada Jaanika Sillandile kassatsioonkaebuselt 18. märtsil 2008. a tasutud 400 (nelisada) krooni ja 10. aprillil 2008. a tasutud 263 (kakssada kuuskümmend kolm) krooni 32 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Jaanika Sillandi (edaspidi hageja) esitas 18. märtsil 2005 Ida-Viru Maakohtule hagi XXX (edaspidi kostja) vastu alusetult saadud 200 000 krooni tagasisaamiseks. Hagiavalduse kohaselt tasus hageja 22. detsembril 2003. a Jõhvi notar Ülle Mesi deposiitarvele 200 000 krooni. Selle

3-2-1-54-08 summa tasus hageja kostja eest kostja omandatud kinnistu müügihinnana kinnistu müüjale E. Süsile (edaspidi müüja). Kinnistusraamatusse kanti omanikuna kostja. Eelnevalt, 16. juunil 2003, oli hageja võõrandanud endale kuuluva kinnistu ja selle müügist saadud rahaga tasuski ta kostja eest 200 000 krooni. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole ettepanekuga, et kostja tagastaks talle alusetult saadu, kuid kostja on sellest keeldunud. Hagi alusena viitas hageja võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1027, §-le 1041 ja § 208 lg-le 1 ning palus kostjalt välja mõista 200 000 krooni.

3.aprillil 2007 esitas hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 alusel ja palus kostjalt välja mõista viivis hagi esitamisest kuni 23. aprillini 2007, kokku 44 128 krooni 80 senti. Hageja leidis, et kuivõrd kostja on hageja arvel alusetult rikastunud ning kostjal ei ole õiguslikku alust keelduda hageja tasutud 200 000 krooni hüvitamisest, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist rahalise kohustuse täitmata jätmise eest. 25. juunil 2007 esitatud apellatsioonkaebuses suurendas hageja viivisenõuet 47 523 kroonini. 14. novembril 2007 esitas hageja ringkonnakohtule taotluse viivisenõude suurendamiseks 58 707 kroonini.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Ta leidis, et kuigi hageja maksis tema eest kinnistu ostmisel 200 000 krooni, ei ole tegemist alusetu rikastumisega, vaid et maksmine toimus poolte kokkuleppe alusel. Pooled elasid vabaabielus 1999. aastast. Nad leppisid 2000. aasta suvel kokku, et võtavad ühiselt hageja isale kuuluva elamu ostmiseks laenu, tingimusel et elamu hilisemal müümisel saab kostja poole müügihinnast. 4. juulil 2000 võtsid pooled laenu 150 000 krooni ja 6. juulil 2000 ostis hageja selle laenu eest kõnealuse elamu. Kostja tasus elamul olevad võlgnevused. Kuna hageja ei käinud alates 2001. aastast tööl, tasus kostja laenu, jooksvad kommunaalmaksed ja maa erastamise kulud. 16. juunil 2003 võõrandas hageja kinnistu koos elamuga 1 miljoni krooni eest. Vaatamata varasemale kokkuleppele tasus hageja kostjale sellest vaid 200 000 krooni. Hageja kohustused kostja vastu ületavad tunduvalt kostja poolt väidetavalt alusetult saadud summat.
3.Viru Maakohus rahuldas 25. mai 2007. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt välja põhivõla 200 000 krooni. Viivisenõude jättis maakohus rahuldamata. Maakohus jättis kõik kostja menetluskulud tema enda kanda ning mõistis kostjalt välja 11 000 krooni riigilõivu ja 11 800 krooni õigusabikulusid hageja kasuks. Maakohus tugines otsust tehes VÕS §-le 1027, § 1032 lg-tele 1 ja 2, § 1028 lg-le 1, §-le 1033, §-le 1035, §-dele 1018–1023. Maakohus luges tõendatuks, et hagejal, kes täitis kostja eest kohustuse tasuda müüjale 200 000 krooni, on õigus kostjalt 200 000 krooni tagasi nõuda. Notari deposiiti tasutu kandis notar müüjale edasi. Tõendatud on, et kostja kiitis hiljem hageja tegevuse (200 000 krooni tasumise) heaks. Hageja tegutses kostja kasuks. Ilma hageja tasutud 200 000 kroonita ei oleks kostja saanud osta 400 000 krooni maksvat kinnistut. Kostja vastuväited, et hageja täitis temale 200 000 krooni maksmisega vana lubaduse, mistõttu ta oli kohustatud kostjale selle raha maksma, jättis maakohus tähelepanuta kui tõendamata väite. Maakohus luges tõendatuks, et kui hageja oligi kohustatud kostjale maksma 200 000 krooni varasema kokkuleppe alusel, siis oli hageja selle kohustuse kostjale täitnud, sest enne notari juurde minekut oli kostjal vaja maksta müüjale 200 000 krooni. Kostja ei esitanud kohtule tõendit selle raha päritolu kohta. Samuti ei tõendanud kostja, et tal oli võimalik see raha muul viisil teenida. Kuivõrd hageja sai oma kinnistu müügist 1 miljon krooni, oli tal võimalus kostjale antud lubadus täita juba varem. Kostjal 200 000 krooni vaba raha olemasoluga luges maakohus tõendatuks, et hageja oli oma kohustuse täitnud ning kostja küsis kinnistu ostmiseks hagejalt lisaraha 200 000 krooni. Kuna hageja ilmselt enam ei usaldanud kostjat rahaasjades, siis kandis ta kostja palutud summa notari deposiitarvele.

2(6)

3-2-1-54-08 Maakohus jättis viivisenõude osas hagi rahuldamata, kuna hagi esitati alusetu rikastumise sätete alusel, mis näevad ette alusetult rikastunu pahatahtlikkuse korral intressi maksmise. Võlaõigusseaduse alusetult rikastumise sätted ei näe ette viivise maksmise kohustust.

4.Mõlemad pooled esitasid apellatsioonkaebuse. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata viivisenõude. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse põhivõla väljamõistmise osas. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Viru Ringkonnakohus tühistas 21. veebruari 2008. a otsusega maakohtu otsuse menetluskulude osas. Ringkonnakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks esimese astme menetluskulude katteks 20 250 krooni. Ringkonnakohus mõistis kostjalt apellatsioonimenetluses riigilõivu katteks riigi tuludesse 5125 krooni. Lisaks mõistis ringkonnakohus hagejalt välja kostja kasuks apellatsioonimenetluse menetluskulude katteks 211 krooni. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldustega hagi rahuldamise osas. Samuti nõustus ringkonnakohus maakohtuga selles, et VÕS § 1032 lg 1 järgi ei kuulu rahuldamisele hageja viivisenõue. Ringkonnakohus leidis, et maakohus viitas valesti VÕS §-le 1018, kuna see säte reguleerib käsundita asjaajamisest tulenevaid nõudeid. Kuna praeguses asjas tuleb hagi rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS 52. peatükk), ei kuulu VÕS § 1018 kohaldamisele ja nimetatud osa tuleb maakohtu otsusest välja jätta. See asjaolu ei mõjuta siiski maakohtu otsuse lõpptulemust, kuna hagi tuleb rahuldada samas otsuses õigesti viidatud VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel. Ringkonnakohus rahuldas kostja apellatsioonkaebuse menetluskulude osas. Maakohus on kostjalt hageja kasuks välja mõistnud riigilõivu 11 000 krooni ja tasutud õigusabikulude katteks 11 800 krooni. Need summad ei ole õiged. Kuna hagi rahuldati põhinõude osas ja jäeti rahuldamata vaid viivise osas, tuleb menetluskulude jagamisel lähtuda enne 1. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg-st 1. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasutud riigilõivu katteks 10 250 krooni. Hagejal on õigus enammakstud riigilõiv tagasi saada. Samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulud 5% hagi rahuldatud osast, s.o kokku 10 000 krooni. Kokku peab kostja hagejale maksma menetluskuludena 20 250 krooni. Hageja ei esitanud apellatsiooniastmes menetluskulude väljamõistmise taotlust. Kostja palus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud välja mõista hagejalt. Kostjal tuleb tasuda riigilõiv 5125 krooni riigi tuludesse. Kuna hagi rahuldati 2550 krooni suuruses, milleks oli menetluskulude vahe, ja see on 1,275% rahuldatud summast, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 211 krooni 90 senti.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega jäeti viivisenõue rahuldamata. Tühistatud osas palus hageja teha uue otsuse, millega rahuldada ka hageja viivisenõue. Hageja leiab, et viivisenõude rahuldamata jätmisega rikkus ringkonnakohus VÕS § 113 lg-t 1, mille kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 3(6)

3-2-1-54-08 Kohtud asusid ebaõigesti seisukohale, et võlgniku alusetu rikastumise korral ei ole võlausaldajal võimalik nõuda temalt kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 on kohaldatav nii lepingust kui ka muust alusest tekkinud võlasuhetele. Riigikohus on pidanud võimalikuks viivise väljamõistmist alusetu rikastumise sätete alusel nõude rahuldamisel (nt 6. veebruari 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07). Hageja kasutas tsiviilkohtupidamise seadustiku (TsMS) § 376 lg-st 7 tulenevat võimalust muuta kõrvalnõudena esitatud viivisenõuet ja leidis, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks viivis kokku 63 247 krooni ja 95 senti.

7.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Kohtud jõudsid õigele järeldusele, et VÕS § 113 ei ole kohaldatav alusetu rikastumise sätete puhul. Viide Riigikohtu lahendile ei ole asjakohane, kuna selles lahendis ei analüüsitud seda, kas alusetu rikastumise puhul tuleb kohaldada võlaõigusseaduses sätestatud viivise nõudeõigust või mitte, sest selles tsiviilasjas ei vaidlustatud viivisenõuet ja kohus ei ole seda nõuet läbi vaadanud. Võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätted ei näe viivise maksmist ette. Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend, mida võib rakendada rikkuja vastutusena. VÕS § 1035 lg 3 p 2 järgi peab alusetult rikastunud isik teatud tingimuste esinemisel tasuma rikastumise eest intressi isikule, kelle arvel ta rikastus. Hageja ei esitanud intressinõuet. Samuti teeb viivisenõude rahuldamise võimatuks VÕS § 113 lg 1, mille järgi võib viivist nõuda alates rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Võlaõigusseadus ei sätesta üheselt, millal muutub sissenõutavaks alusetust rikastumisest tulenev nõue. Vaidluse korral võlasuhte olemuse üle muutub võimalik alusetu rikastumise nõue sissenõutavaks kohtuotsuse jõustumisega. Kostja ei saa olla viivituses kohustuse täitmisega, mida ei ole tuvastatud ja mis ei ole sissenõutavaks muutunud. Kui alusetu rikastumise puhul kuulub kohaldamisele VÕS § 113 lg 1, siis tuleb viivisenõuet vähendada, kuna praegusel juhul ei täida nõutava viivise suurus oma seadusest tulenevat eesmärki. Õiglane ning põhjendatud oleks välja mõista viivis 100 krooni.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu TsMS § 692 p 1 alusel tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude ja osas, millega ringkonnakohus jagas menetluskulud. Asi tuleb tühistatud osas saata TsMS § 691 p 2 alusel uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kooskõlas TsMS § 688 lg-ga 1 kontrollib Riigikohus kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kuna ringkonnakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega ringkonnakohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas, ei kontrolli kolleegium kassatsioonkaebuse piire arvestades nimetatud osas ringkonnakohtu otsust.
9.Pooled vaidlevad kassatsioonimenetluses selle üle, kas alusetu rikastumise nõude korral peab kohustatud isik maksma ka viivist. Hageja on seisukohal, et võlgniku alusetu rikastumise korral on võlausaldajal võimalik nõuda võlgnikult täitmisega viivitamise korral viivist. Kostja leidis seevastu, et võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätted ei näe viivise maksmist ette. Kohtud jätsid hageja viivisenõude rahuldamata.

4(6)

3-2-1-54-08

10.Kolleegium ei nõustu viivisenõude rahuldamata jätmisel ringkonnakohtu põhjendustega. Kuigi alusetu rikastumise sätetes (VÕS 52. ptk) ei nähta ette viivise maksmise kohustust, ei tähenda see, et alusetu rikastumise korral ei tuleks kohaldada VÕS § 113. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna alusetu rikastumise sätted ei kehtesta aega, millest alates muutub alusetust rikastumisest tulenev nõue sissenõutavaks (s.o mis ajast tuleb täita alusetust rikastumisest tulenev kohustus), siis tuleb kohaldada VÕS § 82 lg 7 kolmandat lauset, mille kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist pärast selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja (VÕS § 82 lg 3) möödumist (s.o mõistlik aeg pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimisest, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust). Mõistlik aeg eelnimetatud tähenduses algab alusetust rikastumisest tuleneva võlasuhte tekkimisest. Alusetu rikastumise võlasuhe tekib alusetu rikastumise ajast. Kohtute rakendatud VÕS § 1028 lg 1 järgi tekib alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe olematu või kehtetu kohustuse täitmisest. Mõistliku aja pikkus sõltub muu hulgas sellest, millal alusetult rikastunud isik sai või pidi saama teada alusetust rikastumisest tulenevast kohustusest.
11.Praeguses asjas nõuab hageja kostjalt viivist alates hagi esitamisest, s.o 18. märtsist 2005. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus selgitama, kas selleks ajaks oli möödunud mõistlik aeg VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi, mis algas alusetust rikastumisest. Kui ringkonnakohus loeb tõendatuks hageja väite, et ta oli enne hagi esitamist pöördunud korduvalt kostja poole nõudega tagastada alusetult saadu, siis on põhjendamatu kostja vastuväide, et ta ei teadnud ega pidanud varem teadma hageja nõudest ja selle sisuks olevast kohustusest. Viivise väljamõistmise otsustamisel tuleb juhul, kui kostja sellele tugineb, hinnata kohustuse rikkumise vabandatavust VÕS § 103 järgi. Kuna kostja on taotlenud viivise vähendamist, siis peab ringkonnakohus VÕS § 113 lg 8 ja § 162 järgi selle taotluse lahendama.
12.Kolleegium selgitab, et VÕS § 1035 lg 3 p 2 järgi on alusetu soorituse saaja alates ajast, kui ta saab teada või peab teadma asjaoludest, mis annavad aluse alusetult saadud raha väljamõistmiseks VÕS 52. ptk sätete alusel, kohustatud maksma soorituse tegijale saadud raha eest intressi seaduses sätestatud suuruses. Intressi suuruse sätestab VÕS § 94. Intressi nõue VÕS § 1035 lg 3 p 2 järgi muutub sissenõutavaks mitte enne kui on muutunud sissenõutavaks alusetust rikastumisest tulenev põhinõue. VÕS § 1035 lg 3 p 2 rakendamise korral ei pea võlgnik intressi maksmisega viivitamise korral maksma viivist, sest VÕS § 113 lg 6 esimese lause järgi ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Juhul kui alusetu soorituse esemeks oli raha ja soorituse saaja vastutab ka VÕS § 1035 lg 3 p 2 järgi, on tal õigus nõuda intressi (VÕS §-s 94 sätestatud suuruses) asemel viivist (VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses). Erinevalt viivisest, ei näe seadus ette intressi vähendamist.
13.Maakohus viitas iseenesest õigesti VÕS §-le 1018, kui ta luges tõendatuks, et kostja kiitis heaks hageja poolt 200 000 krooni maksmise müüjale. Kohtud tuvastasid, et hageja täitis kostja maksekohustuse. VÕS § 78 lg 1 järgi vabanes kostja sellega seoses oma kohustusest ostja ees. VÕS § 78 lg 4 järgi võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist, kui see tuleneb seadusest või 5(6)

3-2-1-54-08 võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, mh tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Kui kolmas isik täidab teise isiku kohustuse VÕS § 78 lg 1 järgi, siis ajab ta sellega teise isiku asja (VÕS § 1018 lg 1) ja tegutseb teise isiku asja ajamise tahtlusega (VÕS § 1018 lg 2). VÕS 1018 lg 1 p 1 sätestab, et käsundita asjaajajal tekivad VÕS §-des 1019-1023 sätestatud õigused ja kohustused juhul, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks. VÕS § 1023 lg 1 järgi peab soodustatu hüvitama asjaajale asjaajamiseks tehtud kulutused. Seega juhul, kui hageja maksis kostja eest 200 000 krooni müüjale VÕS § 78 lg 1 järgi ja kostja kiitis maksmise heaks, võlgneb kostja hagejale 200 000 krooni VÕS § 1018 ja 1023 lg 1 järgi. Alusetu rikastumise sätted sellisel juhul ei kohaldu, kuivõrd kostja rikastus VÕS § 1018 alusel. Ka käsundita asjaajamisest tuleneva hüvitiskohustuse täitmata jätmise korral peab soodustatu maksma asjaajajale viivist VÕS § 113 järgi.

14.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 lahendatakse poolte menetluskulude jaotus ja määratakse võimalike väljamõistetavate kulude suurus asja uuel läbivaatamisel, lähtudes selle tulemustest. Ants Kull, Henn Jõks, Tambet Tampuu

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.