OÜ Plangi Trans hagi R. E. vastu 32 000 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Plangi Trans (registrikood: 10273584, asukoht: Plangi, Järvere küla, Võru vald, Võru maakond 66629, lepinguline esindaja vandeadvokaat V. P. (Advokaadibüroo NOVE OÜ, e-post XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja: R. E. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post:XXX, lepinguline esindaja K. K., Cavere Õigusbüroo OÜ, e-post:
XXX).
15. märts 2021. a.
Protokollija
Istungisekretär Katre Voog
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Plangi Trans hagi R. E. vastu 32 000 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Tühistada käesoleva otsuse jõustumisel Tartu Maakohtu 27. septembri 2019. a määrusega kohaldatud hagi tagamine ja kustutada kinnistusraamatusse R. E. le kuuluvale 1⁄2 mõttelisele osale kaasomandist XXX kinnistule, asukohaga XXX (registriosa nr XXX) esimesele vabale järjekohale seatud kohtulik hüpoteek summas 25 000 eurot OÜ Plangi Trans (registrikood 10273584) kasuks ning R. E. le kuuluvale XXX kinnistule, asukohaga XXX, (registriosa nr XXX) esimesele vabale järjekohale seatud kohtulik hüpoteek summas 20 000 eurot OÜ Plangi Trans (registrikood 10273584) kasuks.
3.R. E. l pöörduda käesoleva otsuse resolutsiooni p 2 täitmiseks otsuse jõustumisel Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole.
4.Jätta menetluskulud OÜ Plangi Trans kanda.
5.Välja mõista OÜ-lt Plangi Trans R. E. kasuks menetluskulud summas 4068 eurot.
6.Välja mõista OÜ-lt Plangi Trans R. E. kasuks viivis menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (I kd, tlk 1-16, II kd, tlk 1-9).
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 13. mail 2014. a Balti Metsamajand OÜ-ga laenulepingu, mille kohaselt andis hageja Balti Metsamajand OÜ-le laenu 38 000 eurot tagastamise tähtajaga 3. juuni 2014. a.
2.Balti Metsamajand OÜ on laenu tagasi maksnud summas 6000 eurot. Laenulepingu pooled pikendasid korduvalt laenutähtaega ning lõplikuks tagastamisele kuuluvaks laenusummaks jäi 32 000 eurot, tagastamise tähtajaga 3. juuni 2017. a, mida Balti Metsamajand OÜ kokkulepitud tähtajaks ei tasunud.
3.Hageja kasutas võlgnevuse sissenõudmiseks inkassofirma Julianus Inkasso OÜ teenuseid. Inkassofirma poolt saadud info kohaselt on kostja 8. veebruari 2019. a seisuga äriühingu osaluse võõrandanud Ukraina kodanikule, s.o ilmselt variisikule, kes oli määratud ka ainsaks uueks juhatuse liikmeks kostja asemel. Äriühingul olnud vara (2 kinnistut) on võõrandatud kolmandatele isikutele. Äriühing on muudetud lühikese aja jooksul varatuks. Pärast osaluse müümist, juhatuse liikme ja aadressi vahetust, äriühingu reaalne majandustegevus puudub.
4.2018. a majandusaasta aruandest nähtub, et veel 31.12.2018. a seisuga oli äriühingul piisavalt vara, et oma kohustusi täita. Kuna ühingul vara enam ei ole ning majandustegevus puudub, siis pidanuks kostja juhatuse liikmena maksejõuetuse tekkimisel õigeaegselt esitama pankrotiavalduse (ÄS § 180 lg 51). Kostja seda ei teinud ja on laenusaajaks olnud äriühingu endise juhatuse liikme ja osanikuna teadlikult soovinud vältida äriühingule võetud kohustuste täitmist.
5.Juhatuse liige vastutab osaühingu võlausaldaja ees viimasele õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Kostja õigusvastane tegu seisneb seadusest tuleneva kohustuse rikkumises VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses. Selleks kohustuseks on ÄS § 180 lg-st 51 tulenev pankrotiavalduse esitamise kohustus, mida kostja täitnud ei ole. Hagejale on tekkinud otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses, kuna tema rahalised vahendid on 32 000 euro võrra vähenenud ja seda summat ei ole tagastatud. Pankrotiavalduse õigeaegse esitamise korral oleks äriühingu vara säilinud ja selle arvelt oleks olnud võimalik täita
äriühingu rahalisi kohustusi. Kahju tekkimine hagejale on otseses põhjuslikus seoses kostja kui endise juhatuse liikme tegevuse(tuse)ga. Kostja tegevus on käsitletav vähemalt raske hooletusena (kui mitte tahtlusena), kuna ta pidi äriühingu juhatuse liikmena ette nägema, et vara väljaviimine ühingust toob endaga kaasa olukorra, kus äriühingu vara ega muu tegevuse arvelt ei ole võimalik äriühingu kohustusi täita ja see võib endaga kaasa tuua püsiva iseloomuga maksejõuetuse.
6.Kostja oleks pidanud esitama pankrotiavalduse hiljemalt veebruaris 2019. a või enne äriühingule kuulunud kahe kinnistu võõrandamist. Kostja pidanuks esitama äriühingu pankrotiavalduse vahemikus 01.02.2019 - 03.02.2019, s.o enne kinnistute võõrandamist. Veel 31.12.2018. a seisuga, s.o kuu aega varem, oli kinnistute, täpsemalt kinnisvarainvesteeringute väärtuseks Balti Metsamajand OÜ 2018. a majandusaasta kohaselt 110 000 eurot. Kuna muid kinnistuid ega likviidset vara äriühingul ei olnud, siis on ilmne, et kinnistute väljaviimisega muudetigi äriühing sisuliselt varatuks. Äriühingul ei olnud enam töötajaid ja käive praktiliselt olematu.
7.ÄS § 180 lg 5 1 kohaldamise eelduseks ei ole äriühingu pankroti väljakuulutamine või selle läbiviimine PankrS § 1 lg 1 mõttes. Küll on maksejõuetuse mõistet võimalik avada PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 definitsioonidest lähtuvalt. Vähemalt üks neist eeldusest on antud juhul täidetud.
8.Hageja ei saa eraõigusliku äriühinguna kuidagi teada või välja selgitada, kuidas laenusaaja kasutas või võis kasutada kinnistute müügist saadud vahendeid. Hageja aspektist vaadatuna, isegi kui müügist saadi rahalisi vahendeid, siis laenusaaja oma laenuvõlgnevust ei tasunud.
9.Hageja ei ole kunagi väitnud, et tal on kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue. Hagejal on kostja vastu kahjunõue. Kuid ettepaneku tegemine oli algusest saadik tingitud sellest, et kostja arvates tuleks nõue esitada varatu äriühingu vastu ja see nõue on kostja arvates perspektiivne. Just seetõttu, et kostja arvates on nõue väärtuslik, tegigi hageja ettepaneku, et kostja omandaks selle nõude. Kui kostja sellest keeldub, siis tuleb eeldada, et nõue on väärtusetu. Analoogia korras on seega Riigikohtu varasem praktika rahaliste nõuete loovutamise kohta kindlasti kasutatav sõltumata sellest, kas formaalselt on tegemist täitmisnõudega või alusetu rikastumise nõudega. Hageja siiski selgitab, et kahju hüvitamise nõue ei ole täitmisnõue, vaid see on täiesti eraldiseisev õiguskaitsevahend. Selles mõttes on ringkonnakohtu seisukoht ebatäpne.
10.Juhatuse liikme õigusvastane tegu võib seisneda ka heade kommete vastases tahtlikus käitumises VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes, kui juhatuse liige võõrandab äriühingu vara kolmandale isikule eesmärgiga vältida selle vara arvel osaühingu võlausaldaja nõude sissenõudmist ning seejärel iseenda osaluse ning loobub juhatuse liikme staatusest, olles samal ajal teadlik, et äriühingul on maksmata kohustusi vähemalt 32 000 euro ulatuses.
11.Hageja arvestab viiviseid alates 01.09.2017. a. Hageja lähtub algse laenu tagastamise tähtajast, kuna sellele järgnevast kuupäevast on tal õigus nõuda kohustuse täitmist. See on ühtlasi käsitletav kahju tekkimise hetkena. Hageja arvestas täiendava mõistliku tähtajaga 3 kuud, mille jooksul oleks kahju võidud hüvitada. Hagi esitamise seisuga, s.o 19.09.2019. a, on sissenõutavaks muutunud viivise summa kokku 5253 eurot 26 senti.
12.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 32 000 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgne viivis põhivõlalt 32 000 eurot 19.09.2019. a seisuga ühekordses summas 5253,26 eurot ning alates 20.09.2019. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse põhisumma lõpliku tasumiseni. KOSTJA VASTUS HAGILE (I kd, tlk 82-84, 108-111, 131-136, II kd, tlk 47-49).
13.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu.
14.Hageja on esitanud Julianus Inkasso OÜ võlateatise, milles Julianus Inkasso OÜ märgib, et 17.01.2019. a on hageja nõue loovutatud Julianus Inkasso OÜ-le. Seega ei ole hageja nõude omanik ja hagi tuleb nõude puudumisel jätta rahuldamata (II kd, tlk 47 pöördel).
15.Hagiavalduses viidatud õigusnormide alusel, ÄS § 187 lg 2 ja VÕS § 1043, ei ole hageja nõude rahuldamine võimalik. ÄS § 187 sätestab, et juhatuse liikmelt kahju hüvitamist saab nõuda esmajärjekorras osaühingu pankrotihaldur, kuid kahju hüvitamist saab nõuda teatud juhtudel ka võlausaldaja, kuid võlausaldaja saab nõuda sellise kahju hüvitamist üksnes osaühingule, mitte võlausaldajale endale.
16.Samuti ei ole põhjendatud nõue VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja ÄS § 180 lg 5 1 alusel, kuivõrd ei ole täidetud kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud ega tõendanud seda, mida on ta teinud selleks, et nõuda väidetavat võlgnevust sisse Balti Metsamajand OÜ-lt. Hagiavaldusest ei tulene, millise ajahetke seisuga oleks kostja pidanud laenusaaja pankrotiavalduse esitama, et hagejale väidetavat kahju tekitamist ära hoida.
17.Antud juhul ei ole tuvastatud, et laenusaaja oleks maksejõuetu ning sellest tulenevalt ei ole tuvastatav, milline oleks hageja nõude rahuldamise võimalus juhul, kui laenusaaja oleks esitanud pankrotiavalduse kohtusse. Hageja nõude rahuldamiseks on vaja tuvastada, et laenusaaja oli maksejõuetu juba 2019. a alguses, s.o ajal, mil kostja oli veel laenusaaja juhatuse liige. Hageja ei ole nimetatud asjaolu tõendanud.
18.Laenusaaja 5. veebruari 2019. a bilansi kohaselt oli äriühingul 5. veebruari 2019. a seisuga varasid kokku 133 802 eurot 17 senti ja kohustusi 58 242 eurot 9 senti. Seega oli äriühing ka müügihetkel maksejõuline ja positiivse omakapitaliga. Seega avalduse esitamise kohustus puudus.
19.Hagiavalduse rahuldamisel tekiks olukord, kus hageja nõue Balti Metsamajand OÜ vastu on laenulepingust tulenevalt jätkuvalt alles, kuid hageja omaks sisuliselt samadel asjaoludel ka nõuet kostja vastu. Seega hagejal tekib võimalus alusetult rikastuda kas laenusaaja või kostja arvelt, kuivõrd hagejal tekib õigus nõuda sama kohustuse täitmist mõlemalt isikult. Olukorras, kus ei ole tõendatud, et hageja nõuet laenusaaja vastu ei ole võimalik rahuldada, ei saa rahuldada hageja nõuet kostja vastu.
20.Hageja poolt esitatud väidete pinnalt ei ole võimalik tuvastada äriühingu maksejõulisust või maksejõuetust, laenusaaja pankrotimenetlust ei ole algatatud, pankrotti ei ole välja kuulutatud. Ainuüksi Julianus Inkasso OÜ töötaja hinnangule tuginedes ei ole võimalik väita, et kostja oleks pidanud esitama laenusaaja pankrotiavalduse.
21.Hageja on esitanud vastuolulisi seisukohti, väites, et enne kinnistute võõrandamist oleks 100% tagatud võlausaldajate nõuete rahuldamine ja samas oleks pidanud kostja esitama pankrotiavalduse, sest ta oli püsivalt maksejõuetu. Olukorras, kus äriühing saaks oma vara arvelt tasuda kõik võlausaldajate nõuded, ei ole äriühing maksejõuetu ja pankrotiavalduse esitamise kohustust ei saanudki tekkida. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE (I kd, tlk 100-107, 122-128, 142-149).
22.Hageja nõude alusnormiks on VÕS § 1043 koostoimes VÕS § 1045 lg 1 p-ga 7 ja ÄS § 180 lg-ga 51, mitte ÄS § 187, nagu ekslikult leiab kostja. Hageja tugineb deliktilist vastutust reguleerivatele erinormidele, millest tuleneb erandlik otsevastutus. VÕS § 1043 alusel esitatud kahjunõuet saabki maksma panna üksnes osaühingu võlausaldaja ise.
23.ÄS § 187 lg 2 jj kohaldamine on välistatud ka seetõttu, et kannatanuks VÕS § 1043 tähenduses on äriühingu võlausaldaja (s.t hageja), mitte äriühing. Hagiavalduses esile toodud laenusuhte pinnalt hageja lepingupartneriks olnud äriühing kahju saanud ei ole, vaid
vastupidi, ühing sai laenusaamisega otsest varalist kasu. Seega ei oleks mingit sisulist põhjust nõuda kahju hüvitamist äriühingule.
24.Nõuet ei saa laenusaaja vastu rahuldada nii vara, kui tegevuse puudumise tõttu, sest kostja muutis juhatuse liikmena ühingu kiiresti varatuks, kui selgus, et hageja asus 2019. a alguses võlgnevust sisse nõudma. Laenusaaja varatuks tegemine, juhatuse liikme asendamine ja osaluse võõrandamine on aset leidnud 2019. a jaanuaris ning veebruari alguses, s.o täpselt ajal, mil Julianus Inkasso OÜ asus aktiivselt võlga sisse nõudma.
25.Isegi kui formaalselt on hagejal lepinguline nõue Balti Metsamajand OÜ vastu, siis selle nõude realiseerimine ei õnnestunud. Seega ei saa rääkida hageja alusetust rikastumisest. Kui laenulepingu järgi on hagejal lepingu täitmise nõue lepingupooleks oleva laenusaaja vastu, siis praeguses asjas on esitatud deliktiline (lepinguväline) kahju hüvitamise nõue füüsilise isiku vastu, kelleks on laenusaaja endine juhatuse liige, ehk kostja. Tegemist on erinevatel õiguslikel alustel esitatud erinevate nõuetega erinevate isikute vastu. Hageja võimalikud nõuded äriühingu vastu praeguses vaidluses tähtsust ei oma. Kahjunõue endise juhatuse liikme vastu on õiguslikult ja faktiliselt võimalik esitada ka siis, kui hagejal on endiselt formaalselt alles lepingu täitmise nõue oma lepingupartneri vastu.
26.Deliktilise kahju hüvitamise nõude eelduseks ei ole äriühingu pankroti eelnev väljakuulutamine. ÄS §-st 180 lg 51 tulenev pankrotiavalduse esitamise kohustus ongi rakendatav vaid olukorras, kus äriühing on sisuliselt maksejõuetu, kuid pankrotti veel välja kuulutatud ei ole. Seda, kas äriühing on maksejõuetu, pidanuks hindama kostja kui toonane äriühingu ainus juhatuse liige. Kui äriühingu suhtes oleks juba välja kuulutatud pankrot pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 1 mõttes, siis muutuks ÄS § 180 lg-st 51 tulenev pankrotiavalduse esitamise kohustus sisutühjaks.
27.Kui kostja väidab, et äriühingul on vara ning et äriühingul on majandustegevus, mille arvelt oleks jätkuvalt võimalik täita rahalist kohustust hageja ees, peab kostja oma väiteid tõendama. Kostja seda teinud ei ole. Äriühingut ei muuda maksejõuliseks väidetav bilanss
5.veebruari 2019. a seisuga. Tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga.
28.Hageja leiab, et juhul, kui kostja peab hageja nõuet väärtuslikuks, siis peab ta omandama hagejalt nõude loovutuse teel nõude laenusaaja vastu. Sellisel juhul on hageja valmis hagist kostja vastu loobuma.
KOHTU PÕHJENDUSED
29.21.02.2020. a otsusega jättis Tartu Maakohus OÜ Plangi Trans hagi R. E. vastu 32 000 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks rahuldamata. 05.06.2020. a otsusega tühistas Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 21.02.2020. a otsuse ja saatis tsiviilasja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
30.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: -
-
OÜ Plangi Trans (hageja) ja Balti Metsamajand OÜ sõlmisid 13.05.2014. a laenulepingu summas 38 000 eurot tagastamise tähtajaga 03.06.2014. a (I kd, tlk 17). Laenulepingu tähtaega pikendati ning laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 03.06.2017. a (I kd, tlk 22). saadud laenust on hagejale tagasi makstud 6000 eurot. Balti Metsamajand OÜ võõrandas talle kuuluvad kolm kinnistut perioodil 04.02.2019. a 05.02.2019. a.
-
R. E. (kostja) võõrandas oma osaluse Balti Metsamajand OÜ-s 08.02.2019. a ja samal päeval muutus ka Balti Metsamajand OÜ juhatuse liige.
31.Pooled vaidlevad peamiselt selle üle: -
kas hagejal on kostja vastu nõue. kas kostja, Balti Metsamajand OÜ juhatuse liikmena, on rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust ja kas hagejal on kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju. kas kostja on käitunud heade kommete vastaselt.
32.Hageja on seisukohal, et hagi tuleks äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-st 51 tuleneva kohustuse rikkumise tõttu rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Samuti leiab hageja, et juhatuse liikme õigusvastane tegu võib seisneda ka heade kommete vastases tahtlikus käitumises VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes.
33.Esmalt lahendab kohus kostja väite hagejal kostja vastu nõudeõiguse puudumise osas (I), seejärel hageja VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel esitatud nõuete osas (II) ning lõpuks määrab kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse (III). I
34.Kohus leiab, et kostja väide selle kohta, et hagejal ei ole kostja vastu nõuet, kuna hageja on loovutanud oma nõude Julianus Inkasso OÜ-le, ei ole asjakohane. Kohtule esitatud nõude loovutamise teatest nähtuvalt (II kd, tlk 22) on hageja loovutanud oma laenulepingust tuleneva nõude Balti Metsamajand OÜ vastu. Käesolevalt on hageja esitanud nõude kostja, kui Balti Metsamajand OÜ endise juhatuse liikme vastu. II
35.ÄS § 180 lg 51 esimese lause järgi kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Viidatud sätte rikkumisele tuginedes kahju nõude esitamisel juhatuse liikme vastu peab võlausaldaja seega tõendama, et juhatuse liige ei täitnud nõuetekohaselt ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat kohustust ja selle tagajärjel halvenes äriühingu võlausaldaja olukord võrreldes sellega, kui juhatuse liige oleks õigeaegselt esitanud avalduse äriühingu pankroti väljakuulutamiseks.
36.Juhatuse liikmel vastutuse tekkimiseks ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel juhatuse liikme vastu kahjunõude esitamiseks on lisaks kahju tekkimisele tarvis tuvastada ka põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse ja kahju tekkimise vahel ning juhatuse liikme süü. Juhatuse liige vabaneb vastutusest äriühingu võlausaldaja ees, kui ta tõendab, et ta ei ole õigusvastase teo toimepanemises süüdi või et esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu (VÕS § 1045 lg 2).
37.ÄS § 180 lg-st 51 tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud varalise kahju suuruse hindamiseks tuleb tuvastada, millal muutus äriühing püsivalt maksejõuetuks ning tekkis juhatuse liikmel kohustus esitada pankrotiavaldus. Seejärel saab kohus hinnata, kui suures ulatuses oleks võlausaldaja sel ajal olemas olnud nõuded olnud võimalik rahuldada pankrotimenetluses, kui pankrotiavaldus oleks õigel ajal esitatud, võrreldes tegeliku olukorraga. See tähendab, et kindlaks tuleb teha vahe hageja nõuete hüpoteetilise ja
tegeliku rahuldamise määra vahel (Riigikohtu 12. juuni 2019 kohtuotsus tsiviilasjas nr 214-50307, p 19.1). Maksejõuetuse mõiste tuleb pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg-st 2 ja 3.
38.Hageja on seisukohal, et kostja pidanuks esitama äriühingu pankrotiavalduse vahemikus 01.02.2019 - 03.02.2019. a, s.o enne äriühingule kuulunud kinnistute võõrandamist.
39.Balti Metsamajand OÜ 2018. a majandusaasta aruandest (I kd, tlk 45) nähtub, et 31.12.2018. a seisuga oli äriühingu bilansis varasid kokku 203 353 euro väärtuses, sellest käibevara 76 574 euro eest, põhivara kinnisvarainvesteeringute näol 110 000 euro väärtuses ja materiaalset põhivara 16 034 euro väärtuses. Kohustusi oli ettevõttel bilansi järgi 122 641 euro väärtuses. Seega ületasid varad kohustusi 2018. a lõpus ca 80 000 euro võrra.
40.Kohtule esitatud kinnistute müügilepingutest (II kd, tlk 57-87) nähtuvalt võõrandati Balti Metsamajand OÜ-le kuulunud XXX kinnistu (registriosa nr XXX) hinnaga 3060 eurot, XXX kinnistu (registriosa nr XXX) 04.02.2019. a hinnaga 3060 eurot ja XXX kinnistu (registriosa nr XXX) 05.02.2019. a hinnaga 120 000 eurot, millest 23 000 tasaarvestati ostja nõudega. Kõiki kinnistuid koormasid hüpoteegid. Tõendeid selle kohta, et kinnistud oleks müüdud alla turuhinna kohtule esitatud ei ole.
41.05.02.2019. a bilansi (I kd, tlk 113-115) kohaselt oli Balti Metsamajand OÜ-l 05.02.2019. a seisuga omakapital summas 75 560,08 eurot ja samas summas võib ka hinnata netovara väärtust. Kohustusi oli 58 242,09 eurot. Seega netovara ületas kohustusi ning bilansist tulenevalt maksejõuetusest antud juhul rääkida ei saa. Kasumiaruandes 2019. a veebruari kuu kohta (I, lk 115) on jooksev rahavoog küll negatiivne, aga kuna see on ainult ühe kuu kohta, siis ei saa veel teha järeldust, et äriühing muutuks tulevikus maksejõuetuks.
42.Võlgniku objektiivne püsiv maksejõuetus on ilmne, kui tema majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed on sellised, mis annavad objektiivsele ja asjatundlikule kõrvalseisjale alust pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Sellise hinnangu andmisel tuleb lähtuda informatsioonist, mis oli kättesaadav maksejõuetuse väidetava ilmnemise ajal, käesolevalt siis veebruaris 2019. a. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selle kohta, et bilansi näol ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali. Kohtule esitatud eelpoolnimetatud tõenditest nähtuvalt oli veebruaris 2019. a äriühingu omakapital positiivne ning ka äriühingule kuulunud kinnistute võõrandamine ei toonud kaasa sellist olukorda, et ühing oleks muutunud maksejõuetuks ning et kostjal oleks tekkinud kohustus koheselt esitada pankrotiavaldus. Äriühingu juhatuse liige ei ole kohustatud esitama koheselt pankrotiavaldust, kui äriühingu käive väheneb, selline olukord võib olla ajutine ja ei too ilmtingimata kaasa ühingu maksejõuetust. Kostja võõrandas tegutseva äriühingu, vastupidist tõendatud ei ole.
43.Äriühingu juhatuse liikmel on seadusest tulenev kohustus esitada pankrotiavaldus siis, kui äriühing on muutunud alaliselt maksejõuetuks PankrS § 1 lg 2 või 3 tähenduses. Eelpoolnimetatud tõenditest tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et äriühing võis olla maksejõuetu juba 2019. a alguses või enne kinnisvara võõrandamist. Samuti ei ole hageja jätkuvalt tõendanud kui suures ulatuses oleks tema nõuded pankrotimenetluses rahuldatud, teadmata on kas Balti Metsamajand OÜ pankrotimenetluses oleks hageja kõrval keegi veel nõudeavaldusi esitanud, millises suuruses ning millistes suurustes oleks neid pankrotimenetluses tunnustatud.
44.Hagiavalduse kohaselt saab kostja vastutada hageja ees hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju eest ka põhjusel, et kostja on käitunud heade kommete vastaselt (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Hageja hinnangul seisneb kostja heade kommete vastane tegu selles, et kostja võõrandas äriühingule kuulunud kinnistud kolmandale isikule eesmärgiga vältida selle vara arvel hageja nõude sissenõudmist.
45.Kohtu hinnangul ei leidnud kohtus tõendamist, et kostja äriühingule kuulunud kinnistute võõrandamisega tekitas hagejale kahju ja rikkus juhatuse liikme kohustusi. Kohtus leidis tõendamist, et kinnistute võõrandamine ei toonud kaasa ühingu maksejõuetuks muutumist ning kuna äriühingu põhitegevusalaks oli kinnisvaraalane tegevus (I kd, tlk 26), siis kohtu hinnangul ei saa ainult kinnistute võõrandamise tehingust tuletada kostja heade kommete vastast käitumist. Hageja väide, et kostja poolt kinnistute võõrandamise eesmärgiks oli välistada hageja nõude sissenõudmine, ei ole tõendatud.
46.Kohus on seisukohal, osaühingu osade võõrandamisel ei tulene juhatuse liikmele kohustust täita enne osade võõrandamist osaühingu kohustused. Tulenevalt ÄS § 135 lg 2 ei vastuta osanik isiklikult osaühingu kohustuste eest, tal on piiratud vastutus. Seega ei ole kostja äriühingu ainuosanikuna kohustatud omandama hageja nõuet osaühingu vastu. Kostja kui äriühingu juhatuse liige ei ole eraldi õigussuhtes äriühingu võlausaldajaga, välja arvatud juhul, kui ta rikub kohustust, mille eesmärk on võlausaldaja kaitse, nt antud juhul siis pankrotiavalduse esitamise kohustus. Kostja kohustuse rikkumine tõendamist ei leidnud. Kohus märgib, et eeldus nõude väärtusetuse kohta kehtib üksnes põhjendatud ning tõendatud nõude puhul. Vastasel juhul puuduks kostjal üleüldse võimalus nõudele vastu vaielda ning nõudele vastuväite esitamisel tekiks tal automaatselt kohustus nõude üle võtmiseks.
47.Seega arvestades eelpoolnimetatud põhjendusi ja kohtule esitatud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata.
48.Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka hageja viivise nõue, mistõttu kohus hageja viivise nõude suuruse põhjendatust ning õiguslikku alust ei hinda.
49.Kohus tühistab TsMS § 386 lg 4 alusel 27. septembri 2019. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud ja kustutab kinnistusraamatusse kostjale kuuluvatele kinnisasjadele hageja nõude tagamiseks ning hageja kasuks seatud kohtulikud hüpoteegid. III
50.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
51.Kostja 31.01.2020. a menetluskulude nimekirja kohaselt (I kd, tlk 138-139) on kostja kantud menetluskuludeks lepingulise esindaja tasu kokku 2412 eurot (koos käibemaksuga) ja 15.03.2021. a menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kantud menetluskuludeks kokku 1656 eurot (koos käibemaksuga). Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
52.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
53.Hinnates kostja menetluskulude spetsifikatsioonis märgitud toimingute kirjeldusi ja kohtutoimikus esitatud menetlusdokumentide sisu, loeb kohus kostja esindaja toimingute ajakulu põhjendatuks.
54.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 4068 eurot (koos käibemaksuga). Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 4068 eurot.
55.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.