Võlaõigus › Võõrandamislepingud

kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused (25.05.20, 29.05.20) Kostja tellis hagejalt korduvalt varuosi ja kohustus nende eest hagejale tasu maksma. Varuosad sai kostja kätte, mis kinnitab kostja esindaja allkiri arvete peal. Hageja esitas kostjale kauba eest tasumiseks järgmised arved: arve nr AU20190828184006 maksetähtpäevaga 04.09.2019 summas 31,92 eurot, arve nr A1910-19376 maksetähtpäevaga 27.10.2019 summas 1511,69 eurot, arve nr A1910-19701 maksetähtpäevaga 03.11.2019 summas 417,95 eurot. Kostja jättis need summad tasumata, võlg on kokku 1961,56 eurot. Hagejal on õigus nõuda müügilepingu tüüptingimuste kohaselt viivist 0,05% päevas õigeaegselt tasumata rahaliselt kohustuselt. Hageja nõuab viivist ainult summadelt, mis on arvestatud ilma käibemaksuta. Viivis on 25.05.2020 seisuga järgmine: arve nr AU20190828184006 /04.09.2019/ järgselt võlalt 26,60 € on viivis perioodi eest 05.09.2019 kuni 25.05.2020 eest 3,51 €, arve nr A1910-19376 /27.10.2019/ järgselt võlalt 1259,75 € on viivis perioodi 28.10.2019 kuni 25.05.2020 eest 132,90 €, arve nr A1910-19701 /03.11.2019/ järgselt võlalt 348,29 € on viivis perioodi 04.11.2019 kuni 25.05.2020 eest 35,53 €. Viivis on kokku 171,94 €. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega (18.09.2020). Kostja pidi tasuma kauba eest esitatud arvete järgi pärast kauba kättesaamist. Kostja pole kauba puudustest teatanud ega nõudnud puuduste kõrvaldamist. Arve nr AU20190828184006 /04.09.2019/ järgne kaup on kostjale üle antud. Hageja palus 05.06.20 täpsustatud avalduses kostjalt välja mõista võlga 1961,56 eurot, viivist 171,94 € ja alates hagi esitamisest 26.05.2020 viivist põhisumma jäägilt 1961,56 € 0,05% päevas. Menetluskulud palub jätta kostja kanda ja mõista neilt välja viivis VÕS § 113 lg 1 II lause järgi alates lahendi jõustumisest. Kostja vastuväited (02.07.20, 26.08.209) Kostja palub jätta hagi rahuldamata, ei pea nõuet põhjendatuks. Arve tuli tasuda peale kauba kättesaamist 2 nädala jooksul. Arvete nr A1910-19376 ja A1910-19701 järgi saadud kaup oli puudustega. Puuduste kõrvaldamist nõudis kostja telefoni teel, kuid telefonile ei vastatud. Arvest nr AU20190828184006, mille maksetähtaeg oli 04.09.2019 kogusummas 31,92 eurot (hagi lisa 1), ei ole kostja teadlik. Kaupa ei saadud, kostja uskus, et kaup saabub hilinemisega. Kuna kogu nõue on pole põhjendatud, siis ei ole põhjendatud ka viivist. 2 (6)

Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus lahendab asja lihtmenetluses, kuna põhinõue ja kõrvalnõuded on mõlemad alla 2000 €. TsMS § 444 lg 2 järgi on otsus koostatud lihtsustatud vormis. Kohus menetleb TsMS § 5 lg 1, 2 järgi tsiviilasja poolte esitatud asjaolude, väidete, vastuväidete ja tõendite alusel. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 on lepingu näol tegemist tehinguga kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb VÕS § 76 lg 1, 2 järgi täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse osaline täitmata jätmine ja täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 järgi kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 1. lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vaidlus puudus poolte vahel järgnevas: -

-

Hageja müüs kostjale kaupa (varuosi) ja kostja pidi kauba eest tasuma. Hageja esitas kostjale kauba eest tasumiseks järgmised arved: Arve nr AU20190828184006, maksetähtpäevaga 04.09.2019 kogusummas 31,92 eurot (hagi lisa nr 1); Arve nr A1910-19376, maksetähtpäevaga 27.10.2019 kogusummas 1511,69 euot (hagi lisa nr 2); Arve nr A1910-19701, maksetähtpäevaga 03.11.2019 kogusummas 417,95 eurot (hagi lisa nr 3). Kostja ei ole hagejale tasunud 1961,56 eurot. Arvestuslikult on viivis võlgnevalt põhivõlalt hagi esitamise aja seisuga (25.05.2020) 171,94 €, viivise määr on 0,05% päevas võlalt. 3 (6)

-

Kostja ei ole tasunud hagejale viiviseid.

Eeltoodud asjaolusid hinnates leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 järgi. Vaidlus Vaidlus on selle üle, kas kostja on kauba saanud ja kas kaup oli puudustega ja millal kostja puuduste kõrvaldamist nõudis. Hageja on esitanud kohtule ülalviidatud arved nr AU20190828184006 summas 31,92 eurot (hagi lisa nr 1), arve nr A1910-19376 summas 1511,69 euot (hagi lisa nr 2), arve nr A1910-19701, maksetähtpäevaga 03.11.2019 kogusummas 417,95 eurot (hagi lisa nr 3), millelt nähtuvalt on nendes arvetes märgitud kaup kostja poolt vastu võetud ja seda kinnitab allkiri arvetel. Kostja pole väitnud, et arveid ei ole kostja allkirjastanud. Seega on tõendatud hageja väide, et mainitud arvete järgi, sh ka arve nr AU20190828184006 järgi on kostjale kaupa müüdud ja kostja on kauba kätte saanud. Seega on hageja täitnud VÕS § 208 lg 1, § 76 lg 1, 2, 3 järgi tuleneva müüja kohustuse ostja ehk kostja ees. VÕS § 220 lg 1 1. lause sätestab, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama, lg 2 sätestab, et oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama, lg 3 sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kohus palus (28.06.20, 27.10.2020) kostjat täpsustada ja esitada tõendid, et kaubal, mille tasumist hageja arvetega nr A1910-19376, nr A1910-19701 nõudis, olid puudused, samuti selle kohta, millal teatati puudustest hagejale. Kostja pidi tõendid esitama hiljemalt 17.11.2020. Kostja ei esitanud põhjendusi ega tõendeid. Kostja selgitas ärakuulamisel 08.03.2021, et kui kaup tuli, kirjutati dokumentidele alla, kuid seejärel selgus, et kaubal on puudused ning sellest teavitati hagejat telefoni teel, kuid see oli tulutu. Kohus leiab, et kostja selgitused ärakuulamisel kauba puudustest ja nendest hagejale teavitamisest, ei tõenda VÕS § 220 lg 1 järgi, et arvete nr A191019376, A1910-19701 järgsetest kauba puudustest oleks hagejat teavitatud mõistliku aja jooksul ja puuduste kõrvaldamist nõutud. Majanduskutsetegevuses tegutseva ettevõtja hoolsuskohustus on VÕS § 220 lg 1 järgi dokumenteerida seda, et ta on müüjat teavitanud kauba puudustest ja nõudnud ka puuduste kõrvaldamist. Kuna kostja pole tõendanud, et ta oleks õigeaegselt müüjat (hagejat) teavitanud kauba puudustest, siis ei või ta VÕS § 220 lg 3 järgi tugineda lepingutingimustele mittevastavusele. Mis puudub kostja vastuväiteid, et kauba eest tuli tasuda 2 nädala jooksul, siis ei ole need väited samuti tõendatud, arveist selliseid tähtaeg ei nähtu. Nimelt sätestab VÕS § 82 lg 2, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva 4 (6)

võib määrata võlausaldaja. Asjas esitatud arvete järgi tuli kauba eest tasuda arvetel märgitud kuupäevadel, seega tuli kostjal VÕS § 72 lg 1, 2, § 82 lg 2 järgi arve nr AU20190828184006 järgse kauba eest tasuda 04.09.2019, arve nr A1910-19376 järgse kauba eest 27.10.2019 ja arve nr A1910-19701 järgse kauba eest 03.11.2019. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja on tõendanud, et müüs kostjale kaupa arvete nr AU20190828184006, nr A1910-19376 nr A1910-19701 järgi kokku summas 1961,56 eurot, mille andis kostjale üle ja millega täitis VÕS § 208 lg 1, § 76 l 1, 2, 3 järgi oma kohustused. Seega on kostjal VÕS § 208 lg 1, § 76 lg 1, 2 alusel kohustus kauba eest tasuda. Vaidlust pole selles, et kostja on jätnud tasumata hagejale kauba eest summas 1961,56 €. Seega on kostja rikkunud VÕS § 100 järgi VÕS § 208 lg 1, § 76 lg 1, 2 järgi müügilepingust tulenevat kauba eest tasumise kohustust, olles samal ajal ka viivituses. Nii pole õige kostja vastuväide, et kuna nõue on alusetu, siis ei saa ka viivist nõuda. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja viivist VÕS § 76 lg 1, 2 § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 järgi 25.05.2020 seisuga kokku 171,94 € kokku. Kooskõlas TsMS § 367 1. lausega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist võlgnetavalt põhivõlalt 1961,65 € 0,05% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast 26.05.2020 kuni põhivõla tasumiseni. Hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 1961,56 €, viivist 171,94 € ja alates 26.05.202 viivist 0,05% päevas võlgnetavalt põhivõlalt 1961,65 € kuni põhivõla tasumiseni. Käesolev otsus kuulub TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus, rahaline suurus TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks teeb kohus otsuse. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1, 2 järgi on menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ja kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud esindajate kulud. TsMS § 177 lg 4 järgi märgib kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja tasus lõivu 275 eurot ja arvestuse kohaselt kandis esindaja kulusid 1620 eurot (käibemaksuga), kokku 1895 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista 1895 € ja nendelt kuludelt viivise. Kostja ei ole kuludele vastuväiteid esitanud. 25.03.21 avalduse kohaselt on esindajal kulunud esindamiseks aega kokku 11 h ja 15 min. Tunnitasu määr on 120 €/h + käibemaks. Hageja esindaja kinnitas, et on kõik menetluskulud 5 (6)

kandnud seoses kohtumenetlusega ning kõik õigusabikulud on olnud täies mahus vajalikud ja põhjendatud. TsMS § 175 järgi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust igal juhul sõltumata vastuväite olemasolust. Kohus leiab, et allmärgitud hageja lepingulise esindaja kulud ei ole põhjendatud. 02.07.20 on hageja lepingulisel esindajal kulunud aega vastuse koostamiseks, kuid 02.07.20 ei ole hageja vastust esitanud, seega ei ole põhjendatud kulu 15 min eest. 07.08.20 esitas hageja lepinguline esindaja pärigu kohtule eelmenetluse plaani kohta, mis ei sisalda endas väiteid ega vastuväiteid asja sisu kohta, mida peaks kostja hüvitama. Seega ei ole põhjendatud kulu 15 min eest. 26.08.20 on hageja lepinguline esindaja tutvunud kostja vastusega, kohtu kirjaga, pidanud kliendiga nõu kokku 1 ja 15 min. Arvestades kostja vastuse sisu, mis ei ole mahukas, kohtu kirja ning kohtu selgitusi, on põhjendatud ajakulu kokku nendeks toiminguteks 1 h. 27.10.20 on hageja märkinud, et tutvus kohtu korraldusega 30 min. Viidatud kohtu kirjas on kohus andnud pooltele tähtajad ja selgitanud õigusnorme. Sellega tutvumiseks piisab 15 minutist. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et hageja esindaja tööle kulunud aeg ei ole põhjendatuid 1 h ulatuses (4*15 min). Ülejäänud ajakulu 10 h ja 15 min (11 h ja 15 min – 1 h) on põhjendatud ja kooskõlas asja mahuga, sest on veidi üle 1 tööpäeva, kui võtta aluseks 8-tunnine tööpäeva arvestus. Tunnitasu määr on 120 €/h + käibemaks on kooskõlas kohtupraktikaga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjas on tõendatud ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 järgi 1476 € koos käibemaksuga (10 h ja 15 min * 120 €/ h= 1230 €, 1230 *1,2). Ülaltoodu alusel leiab kohus, et hageja menetluskulud on TsMS § 138 lg 1, 2, 144 p 1, § 175 lg 1 järgi põhjendatud vastavalt 1751 €, sealhulgas käibemaks lepingulise esindaja kuludelt. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks on kostjal on kohustus vastavalt hageja taotlusele kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tasuda menetluskulude tasumisega viivitamise korral viivist alates lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi kuni nende kulude tasumiseni. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega kohus nende suurus kindlaks ei määra, kuid sellele pole ka tähtust, sest need jäid kostja enda kanda.

(digitaalne allkiri) Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.