Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KOHTU PÕHJENDUSED

Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas kohtule hagi V. T. (kostja) vastu 3546,53 euro (võlgnevus 1939,22 eurot, intress 306,22 eurot, lepingutasu 25 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ning hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1220,09 eurot) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja 30.03.2017. a sõlminud Inbank AS-ga laenulepingu mille kohaselt tuli saadud laenusumma koos kõrvalkuludega tagastada maksegraafiku alusel, kuid kostja seda vastavalt kokkulepitule ei teinud. Esialgne võlausaldaja ütles kostjaga sõlmitud lepingu 28.12.2017. a üles ning loovutas 06.11.2018. a nõude kostja vastu osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kohus võttis hagi menetlusse ning andis kostjale aega 20 päeva määruse kättesaamisest alates hagile vastamiseks. Kostja sai hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude isiklikult kätte e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu 12.03.2021. a. Kostja ei esitanud kohtu määratud aja jooksul ega ka hiljem hagiavaldusele vastust.

Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses taotlenud asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtule ei vasta. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja selle saab tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 8, 101 lg 1 punktide 1 ja 6, 113, 396 ja 397 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1939,22 eurot, intress 306,22 eurot, lepingutasu 25 eurot, haldustasu 6 eurot ning viivis perioodil 29.12.2017. a – 09.04.2021. a 1238,37 eurot; samuti viivis põhivõlalt (1939,22 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud määras alates 10.04.2021. a kuni põhivõla tasumiseni. Hagi tuleb jätta rahuldamata sissenõudmiskulu 50 euro väljamõistmise osas. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudekulu 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hageja on palunud välja mõista sissenõudekulu kirjade saatmise, telefonikõnede, päringute koostamise, kontaktandmete otsimise, kontrollimise ja töötlemise jms eest. Hageja esitatust ei nähtu, millistel asjaoludel nõuab hageja sissenõudekulude hüvitamist just taotletud ulatuses. VÕS § 1132 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Kui poolte vahel ei ole meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk 580). Eeltoodu tõttu jätab kohus hagi rahuldamata sissenõudekulude osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 99% ulatuses kostja kanda ning 1% ulatuses hageja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 480 eurot, kokku 780 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ning menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 300 euro ulatuses. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskulude suuruseks seega 600 (300 + 300) eurot. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 594 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.