Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud Tallinn, Pärnu mnt 76 korteriühistu (avaldaja) esitas 11.08.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1758,88 euro saamiseks. Kohus tegi 21.08.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 16.11.2020.a määrusega anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks. Avaldaja esitas nõuetekohase avalduse ja täpsustatud nõude 02.12.2020.a. Harju Maakohus võttis avalduse 12.01.2021 määrusega menetlusse, edastas avalduse materjalid puudutatud isikule ja kohustas puudutatud isikut avaldusele kirjalikult vastama 28 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetlusdokumendid toimetati puudutatud isikule 27.01.2021 kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisega. Puudutatud isik ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem avaldusele vastanud. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel menetleb kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks, kuid puudutatud isik kohtule ei vastanud. Tulenevalt TsMS § 477 lg 3 ei või hagita asja lahendada tagaseljamäärusega. Kohus leiab, et käesolev asi on võimalik toetudes avaldaja poolt esitatud asjaoludele lahendada sisuliselt. Kohus on seisukohal, et avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule alates 23.10.2006 Harju maakonnas, Tallinnas aadressil Pärnu mnt 76 asuvas elumajas korter nr xxxx ehk 396/36134 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr xxxx, üldpinnaga 39,60 m2, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna peetavasse kinnisturegistrisse registriosa numbriga xxxx. Nimetatut tõendab kinnistusraamatu väljavõte. Puudutatud isik on jätnud tasumata talle kuuluva korteriomandiga seotud majandamiskulude ja kommunaalteenuste tasumiseks koostatud ja esitatud arved, millel kajastuvad puudutatud isikule kuuluva korteriomandiga seotud majandamis- ja kommunaalteenuste kulude tasumisega seotud kohustused perioodist alates 2018. aasta detsembrist kuni 2020. aasta novembrini. Avaldaja nõue põhineb avaldusele lisatud nõuetekohaselt tasumata arvetel. Avaldaja on arvestanud tasumata arvetelt viivist summas 146.87 eurot kuni avalduse esitamiseni 02.12.2020. Avaldaja palub ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 näeb ette, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette võib näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majanduskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majanduskulud tasub korteriomanik pärast kulude selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et avaldusele lisatud tõenditega on tõendatud, et avaldajal on sissenõutavaks muutunud nõue oma kohustusi rikkunud puudutatud isiku vastu. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult kohustuste täitmist ja KrtS § 42 lg 1 ning VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viiviste tasumist. Avaldaja nõuab puudutatud isikult perioodi 01.12.2018 – 30.11.2020 eest tekkinud 1970.49 euro suuruse võlgnevuse väljamõistmist. Puudutatud isik ei ole vastava kohustuse täitmata jätmisele ega võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Avaldaja nõue on avaldusele lisatud tõenditega tõendatud. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevusena 1970.49 eurot. Avaldaja on palunud välja mõista põhivõlgnevuselt ka 02.12.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 146.87 eurot. Puudutatud isik ei ole vastu vaielnud sellele, et ei ole tähtaegselt eelpool viidatud sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevust tasunud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult viivist kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Puudutatud isikult tuleb seega välja mõista 02.12.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 146.87 eurot. Samuti tuleb puudutatud isikult välja mõista edasiulatuv viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.12.2020 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem, kui 1823.62 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kokkuvõtlikult puudutatud isikult avaldaja kasuks välja: põhivõlgnevuse 1970.49 eurot; seisuga 02.12.2020 sissenõutavaks muutunud viivise 146.87 eurot; viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.12.2020 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem, kui 1823.62 eurot.

Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kogu võlgnevuse, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.