PlusPlus Capital AS hagi J. H. vastu põhivõla ja kõrvalnõuete summas 2407.56 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2809.14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn, lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja J. H. , isikukood xxx , elukoht xxx
Kohtuistungi toimumise aeg
26.01.2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PlusPlus Capital AS hagi J. H. vastu.
2.Välja mõista J. H. lt (H, isikukood xxx ) LHV Finance AS ja kostja vahel 2.10.2019 sõlmitud väikelaenulepingust nr 2680473 tulenev põhivõlg 2018 eurot, intress 131.21 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised 223.35 eurot, kokku summas 2407.56 eurot PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806) kasuks.
3.Välja mõista J. H-lt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 2018 eurolt) alates 22.08.2020 kuni põhinõude täitmiseni määras 0.054521% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, PlusPlus Capital AS kasuks.
5.Määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 695 eurot ning mõista nimetatud summa J. H-lt PlusPlus Capital AS kasuks välja.
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu
Tsiviilasi 2-20-124703 möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebuse võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Menetluse käik, poolte seisukohad, väited ja tõendid Hageja esitatud nõuded, väited ja tõendid
1.PlusPlus Capital AS esitas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale hagiavalduse J. H. (edaspidi ka kostja) vastu põhivõla ja kõrvalnõuete summas 2407.56 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja LHV Finance AS 2.10.2019 väikelaenulepingu nr 2680473, mille kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 2018 eurot ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 15.-ks kuupäevaks suurima igakuise maksega summas 74.49 eurot alates 15.11.2019 kuni viimase osamakseni 15.04.2024 summas 57.62 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 19.9% aastas. Kostja rikkus lepingu p.4 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 15.11.2019 osamaksest. Kostja oli viivituses 3 üksteisele järgneva maksega, mis väikelaenu tüüptingimuste p 14.4.2. järgi andis pangale (laenuandja) õiguse leping üles öelda. Pank teatas kostjale lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja tähtpäevast kinni ei pidanud, kuulutas pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 31.01.2020. 12.02.2020 loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Hageja palub eelneva põhjal kostjalt välja mõista võlgnevus 2018 eurot, intress 131.21 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 223.35 eurot. Samuti palub ta mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 22.08.2020 kuni põhinõude summas 2018 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukoht
2.Kostja märgib oma vastuses, et ei tunnista tema vastu esitatud hagi. Kostja avalduse alusel on Lääne prefektuuris 21.05.2020 alustatud kriminaalmenetlust KarS § 209 lg 1 tunnustel selles, et kostja nimel ja kostja dokumenti kasutades on võetud mitmed kohustusi erinevatest finantsasutustest, sh kõnealune 02.10.2019 laen AS LHV Finance pangast summas 2018 eurot. Lepingus märgitud kostja, kui laenusaaja andmed (kontaktaadress, meiliaadress, telefoninumber ja kontonumber) ei ole kostja omad. Samuti ei ole kostja pangakontole antud laenusummat kantud. Kostja ei ole kunagi omanud pangakontot LHV Pangas.
3.Hageja märgib, et Eesti Vabariigi isikut tõendavate dokumentide sertifikaatide kasutustingimuste punkt 3.1. sätestab, et sertifikaadi vastuvõtmiseks ID-kaardi ja Digi-ID sertifikaatide väljastamisel loetakse 3.1.1. kasutustingimustega nõustumist ja nende allkirjastamist kliendi poolt ning kliendi kinnitust selle kohta, et ID-kaart või Digi-ID on temale üle antud. Tingimuste punkti 6.2.4. kohaselt kohustub klient tagama, et tema isikliku võtme kasutamine toimuks tema kontrolli all. Seega vastutab kostja ise tehingute eest, millised on sõlmitud tema ID-kaarti kasutades ning tema enda poolt kolmandale isikule üle antud PINkoodi kasutades. Laenulepingul nr 2680473 on J. H. digitaalallkiri. Laen kanti lepingu 2 (6)
Tsiviilasi 2-20-124703 kohaselt laenusaaja kontole nr EE604204278612614405. Seega on hageja nõue esitatud õige isiku vastu. Laenulepingu poolena vastutab J. H. ka laenulepingust tulenevate kohustuste eest. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et isikut tõendav dokument koos PIN-koodidega oleks kolmanda isiku kätte läinud kostja teadmiseta või tahte vastaselt. Laenulepingul on kostja digitaalallkiri, seega kostja vastutav lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest ning kriminaalmenetlus ei mõjuta käesoleva vaidluse tulemit. Isegi juhul kui menetluses leiab kinnitust, et lepingu on sõlminud kostja nimelt kolmas isik, kostja poolt talle antud ID-kaardi ja PINkoode kasutades, siis saab kostjal olla nõue üksnes kolmanda isiku suhtes. LHV Pank kostja nimel interneti pangas täidetud taotluse alusel väljastatud laenu eest tasaarvestuse kohustust ei saa kanda, sest klient on tuvastatud LHV poolt, kes on kostjale väljastanud laenu. Seega ei saa laenuandja kanda kostja käitumiskohustuse riski vaid kostjal saaks nõue olla üksnes kolmanda isiku ja/või laenusumma väljamakstud kontol märgitud raha saajate suhtes.
4.Kostja märgib, et kuriteoepisoodid andmete kuritarvitamise osas poleks olnud võimalik, kui krediidiandjad oleksid korrektselt järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning vajaduse korral küsinud kostja kui laenusaaja käest teavet ja kasutanud asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja oleks pidanud uurima, kas klient on võimeline tagastama laenu oma sissetulekute arvelt (võttes arvesse kliendi sissetulekute suurust). Kostjal puudub aastaid töökoht ja regulaarne sissetulek ning sellega seonduvalt pole võimalik kuidagi tõendada enda krediidivõimelisust. Kostjal on ettevõte Maaemand OÜ, mis ei ole olnud tegevuses ja seega pole olnud võimalust palka maksta. Kostja palus peatada tsiviilasi kuni kriminaalasja menetluse lõppemiseni.
5.Kostja taotlus hagi menetluse peatamiseks seoses kostja esitatud kuriteoteatega ei ole põhjendatud. Laenulepingul on kostja digitaalallkiri, seega kostja vastutav lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest ning kriminaalmenetlus ei mõjuta käesoleva vaidluse tulemit.
6.Kostja edastas menetluses täiendava vastuse, milles osundas, et Lääne prefektuuris on 21.05.2020 alustatud kriminaalmenetlust kelmuse tunnustel, milles on toimunud progress ja inimene, kes kostja dokumente kuritarvitas, on süü omaks võtnud.
7.Hageja märgib, et kostja x X. X. soovis käesoleva tsiviilasja esemeks oleva nõude üle võtta, millega hageja ei nõustunud kuna viimane jäi 31.12.2020 töötuks ning veelgi enam nimetatud isik ei ole laenulepingu pooleks, mis on hagiavalduse aluseks. Seega ei ole tõendatud kirjavahetusega, mille kostja lisas oma 14.01.2021 vastusele, et X. X. oleks kuritarvitanud kostja dokumente.
8.26.01.2021 toimunud kohtueelistungil kohus lahendas kostja 14.01.2021 taotluse protokolliliselt ning ei rahuldanud kostja menetluse peatamise taotlust. Kohus märkis, et nõustub hagejaga, et kriminaalmenetlus ei ole selline menetlus TsMS § 356 mõttes, mis annaks aluse peatada käesoleva asja menetlus. Sellele järgnenud menetluse ajal pooled kompromissi ei saavutanud. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
10.Pooled vaidlevad, kas LHV Finance AS ja kostja sõlmisid 2.10.2019 väikelaenulepingu nr 3 (6)
Tsiviilasi 2-20-124703 2680473. Kostja väidab, et tema nimel ning teadmata on sõlmitud eelpool toodud leping. Muus osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 181 lg 2 kohaselt toimub dokumendi kasutaja isikusamasuse digitaalne kontrollimine digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi kaudu. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud isikutunnistusele, elamisloakaardile ja digitaalsele isikutunnistusele väljastatavate sertifikaatide kasutustingimuste p 3.1. kohaselt vastutab sertifikaadi omanik sertifikaadiga tehtud digitaalsest isikusamasuse kontrollimisest ja antud digitaalallkirjadest tulenevate tagajärgede eest nii sertifikaatide kehtivuse ajal kui pärast nende kehtivuse lõppu ainuisikuliselt ning täies ulatuses. Kohus märgib, et juhul, kui isiku nimel sõlmitakse laenuleping tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et laenulepingu on sõlminud isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada kostjal, kelle nimel on ID-kaarti kasutades laenuleping sõlmitud ja kes väidab, et tema lepingut ei sõlminud. Praeguses asjas ei ole kostja suutnud tõendada, et ID- kaart koos PIN-koodidega oleks kolmanda isiku (X. X.) kätte läinud kostja teadmiseta või tahte vastaselt. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vaidlusaluse lepingu on sõlminud kostja, kes vastutab ka lepingu täitmise eest.
11.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud laenulepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale üle rahasumma, laenusaaja põhikohustus on laenusumma tagasi maksta. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestatud tarbijakrediidi mõiste kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt on laenulepingust tulenevaks laenusaaja põhikohustuseks maksta saadud laenusumma laenuandjale tagasi.
12.Vaidlus puudub, et kostja ei ole laenumakseid tagastanud. Kostja ei ole täitnud LHV Finance AS-iga sõlmitud väikelaenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 2018 euro väljamõistmiseks kostjalt.
13.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. LHV Finance AS-i ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras intressimäär 19.9% aastas. Kostja intressivõlgnevus on hagis esitatud asjaoludel alates 15.11.2019 kuni lepingu lõpetamiseni 31.01.2020 summas 131.21 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 131.21 euro väljamõistmiseks kostjalt.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui 4 (6)
Tsiviilasi 2-20-124703 seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 2018 eurot lepingutes kokkulepitud määras 0.054521% päevas ajavahemiku eest 1.02.2020 kuni 21.08.2020 sumas 223.35 eurot ning alates 22.02.2020 määras 0.054521% päevas kuni põhinõude 2018 euro täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt summas 223.25 eurot. Kohtupraktika kohaselt peaks hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05, p 19). Sellest tulenevalt piirab kohus edasise viivituse osas väljamõistetava viivise summat nii, et käesoleva otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületa 2018 eurot. 22.08.2020 alanud perioodi eest väljamõistetava viivise summat piirab kohus vastavalt summaga 1794.65 eurot. Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 22.02.2020 protsendina määras 0.054521% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude (2018 euro) ulatuses.
15.Kostjale on saadetud kolm meeldetuletuskirja (11.03.2020, 3.04.202 ja 11.05.2020) VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud sissenõudmiskulu väljamõistmiseks summas 35 eurot.
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 84.39 eurot ja hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 190.61 eurot, kokku 275 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.
17.Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 420 eurot. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja poolt esindajale makstud 5 (6)
Tsiviilasi 2-20-124703 tasu 420 eurot (koos käibemaksuga) ning PlusPlus Legal OÜ osutab teenust 100 eur/h ilma käibemaksuta. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3.5 tundi (1 tund = 120 eurot) ja summas 420 eurot on selles asjas põhjendatud. Lepingulise esindaja arve on esitatud koos käibemaksuga. Hageja on asjas esitanud mitmeid menetlusdokumente ja osalenud asjas istungil, mille ajakulu kogumis võib kohtu hinnangul vastata 3.5 töötunnile. Tunnitasu määr ei ole ülemäärane. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks seega 695 eurot.
18.TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.