Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

nõuda kõrvalnõudeid. Kuna kostjaga sõlmitud lepingud nr xxxx ja xxxx on refinantseerimislepingud, siis arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel ja esitab uue intressiarvestuse. Laenulepingus nr xxxx leppisid pooled intressimääraks 12,90 % aastas. Kostja intressi tasunud ei ole. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest 29.01.2019 kuni lepingu xxxx ülesütlemisele eelnenud osamakseni 26.09.2019 summas 91,10 eurot (11,92 + 11,48 + 11,04 + 10,59 + 10,14 + 9,68 + 9,22 + 8,75 + 8,28). Laenulepingus nr xxxx leppisid pooled intressimääraks 44,9 % aastas. Hageja arvestab intressi laenu väljastamise päevast 11.05.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o. 24.10.2019 laenusummalt 1179 eurot lepingus kokku lepitud intressimäära järgi 44,9 % aastas summas 242,21 eurot. Hageja esitab tõendina intressiraporti. Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on intressi võlgnevus kokku 333,31 eurot (91,10 + 242,21 = 333,31). Lepingus nr xxxx on pooled kokku leppinud lepingutasus vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 11.1. ja laenulepingu põhitingimuste punktile 4 summas 55,25 eurot. Lepingus nr xxxx on pooled kokku leppinud lepingutasus vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 11.1. ja laenulepingu põhitingimuste punktile 4 summas 124,60 eurot. Seega on lepingutasu võlgnevus summas 179,85 eurot (55,25 + 124,60). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Kuna kostjaga sõlmitud laenulepingud nr xxxx, xxxx on refinantseerimisleping, siis arvestab hageja nõuet kostjale kasulikumal moel ja arvestab viivist tasumata põhinõudelt 689,35 eurolt laenulepingus xxxx kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 12,9 % kooskõlas laenulepingu üldtingimustega ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega viivitatud perioodi eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o alates 25.10.2019 kuni hagi esitamiseni s.o 19.01.2021 ning nõuab viivist summas 110,12 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana. Edaspidi nõuab hageja tuginedes TsMS § 367 viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 20.01.2021 seadusjärgses viivisemääras s.o 8% aastas. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab kostjale saadetud tasuta kirjad ja tasulised kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 02.02.2021 ja loeti kättetoimetatuks 18.02.2021, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 04.03.2021. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud rahuldada osaliselt. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule 10.02.2020 kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on lepingust nr xxxx ja xxxx tulenevad nõuded loovutatud Aktiva Finants OÜle VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja B OÜ vahel 30.12.2018 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ja 11.05.2019 sõlmitud laenulepingust nr xxxx põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Tegemist on refinantseeritud laenulepingutega ning hageja on kõik kostja poolt tasutud summad (1209,65 eurot) arvestanud põhivõlgnevuse katteks. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 689,35 eurot, lepingutasud summas 179,85 eurot ning intressivõlgnevus laenulepingust nr xxxx perioodil 29.01.2019 kuni 26.09.2019 summas 91,10 eurot ja laenulepingust nr xxxx perioodil 11.05.2019 kuni 24.10.2019 summas 242,21 eurot, kokku 333,31 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhinõudelt 689,35 eurolt laenulepingus nr. xxxx kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 12,9 % aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 25.10.2019 kuni hagi esitamiseni 19.01.2021, kokku summas 110,12 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub esitatud arvestusega. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist alates 20.01.2021 seadusjärgses

viivisemääras s.o 8% aastas. Seega tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni põhinõudelt (689,35 eurolt) perioodil 20.01.2021 kuni 07.04.2021 (k.a) 78 päeva eest, summas 11,79 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Kokkuvõttes kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 07.04.2021 seisuga summas 121,91 eurot (110,12 eurot + 11,79 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 08.04.2021 edasiulatuv viivis põhivõlalt 689,35 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (8% aastas) kuni põhivõla tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist peale lepingu ülesütlemist summas 40 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele, kuivõrd nõude kujunemine on ebaselge. Hageja ei märgi hagis ühegi saadetud meeldetuletuskirja andmeid, viidates vaid üldsõnaliselt, et kostjale on saadetud tasuta ja tasulisi kirju. Samuti ei selgu hageja viitest VÕS § 1132 lg 2 kõikidele punktidele, millise konkreetse VÕS § 1132 lg 2 punkti on hageja oma nõudesumma arvutamise aluseks võtnud. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1352,63 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 40 eurot ehk ligikaudu 3%. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 200 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 480 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja

koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvel teenuse tunnihinnaks märgitud 120 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud trafaretse hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid kuupäevasid ning lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Hageja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega, mistõttu kohus leiab, et märgitud mahus ajakulu ei ole põhjendatud. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Eeltoodut hinnates peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 180 eurot (käibemaksuta). Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele kokku summas 380 eurot (200 + 180). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.