Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
Harju Maakohus Reena Lember Kairi Lints 03.09.2025, Tallinn 2-24-105589 OÜ GS Core hagi V. K. vastu põhivõlgnevuse 6862,43 euro, intressi 1112,03 euro, viivise 2033,39 euro, haldustasude 123,59 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
11 039,24 eurot nende Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586), asukoht Jõe tn 2 a, Tallinn 10143, e-post: [email protected] Hageja volitatud esindaja: P. P.; CKE Õigusbüroo OÜ; epost: XXX Kostja: V. K. (isikukood XXX), elukoht teadmata Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses ja
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud OÜ GS Core kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Harju Maakohtu menetluses on OÜ GS Core hagi V. K. vastu põhivõlgnevuse 6862,43 euro, intressi 1112,03 euro, viivise 2033,39 euro, haldustasude 123,59 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingust nr BL2263633 tulenev võlgnevus. Nimetatud lepingu sõlmisid kostja ja Bondora AS 27.05.2021. Lepingu alusel laenas Bondora AS kostjale 6911 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 08.06.2021-08.05.2026. Intressimäär oli 39,3% aastas, lepingutasu 411 eurot, igakuine lepingu haldustasu 4% laenusummast aastas, krediidi kulukuse määr 60,12% aastas. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ning kostja jättis tasumata põhiosa maksed alates teisest (osaliselt) osamaksest kuni 20.07.2023 osamakseni, saatis laenuandja 11.10.2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendava tähtaja 30 päeva võlgnevuse tasumiseks. 12.11.2021 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta ning Bondora AS loovutas 20.07.2022 nõude hagejale.
3.Hageja on teinud laenu väljamakse summas 6500 eurot. Kostja on tasunud laenuandjale kokku 140 eurot, millest 129,70 arvestati esimese osamakse katteks ning 10,30 eurot teise osamakse põhiosamakse osaliseks katteks. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga 6862,43 eurot.
4.Leping sõlmiti 27.05.2021 ning hageja nõuab kostjalt intressi summas 1112,03 eurot. Hageja arvestab intressi alates 08.06.2021 osamaksest kuni 08.11.2021 osamakseni.
5.Hageja arvestab laenuhaldustasu alates 08.06.2021 kuni 08.11.2021 summas 123,59 eurot.
6.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist 50 euro ulatuses. Kostja nõuet on menetletud kohtuväliselt ning kostjale saadetud 6 meeldetuletuskirjade eest, mis on saadetud kostjale 30.11.23, 27.10.23, 21.07.23, 12.09.23, 10.11.23, 09.01.23 lepingus näidatud aadressil, ning mis ei ületa kokku sissenõudekulusid 50 eurot. Hageja leiab, et esitatud sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ning hageja on kulude tekkimist ka vajalikul määral tõendanud.
7.Hageja nõuab kostjalt veel seadusest tuleneva määraga viiviseid pärast lepingu ülesütlemisest alates 12.03.2021 kuni nõude esitamiseni maksekäsu kiirmenetluses (07.02.2024), summas 2033,39 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivitusintresside tasumist kolmekordse seadusest tuleneva määraga 0,0657% päevas.
8.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et esialgne võlausaldaja on kontrollinud andmebaasidest kostja majanduslikku võimekust (sh konto väljavõtet), kus sissetulekute suurus on kohati üle 2000 eurot kuus. Finantsinspektsiooni poolt välja antud juhend toob ühe aktsepteeritava allikana välja taotleja enda esitatud andmed. Krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et laenu saamisega tekkis tal võimetus täita oma kohustusi. Esialgse võlausaldaja analüüsi tulemusena (kostjal on piisav sissetulek) jõudis ta järeldusele, et kostja on laenukõlbulik (kostja igakuine kuumakse 287,64 eurot ei ole niivõrd kõrge, et oleksid raskendanud tema igakuist toimetulekut ja kostja ei oleks ka sellise kuumaksega laenu puhul muutunud maksejõuetuks). Tarbija on oma krediidivõimelisuse hindamisel esmane teabeallikas. Võlgnik on kinnitanud laenu taotlemisel sissetulekut summas 1600 eurot.
9.Hageja esitas tõendina krediidiinfo päringu (dtl 80), krediidifaili Excel-failina (dtl 36-73) ja konto väljavõtte XML-failina (dtl 79).
2
10.Kohus kohustas 05.06.2024 kohtumäärusega hagejat esitama kohtule detailsed andmed selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teabe andmise kohustust. Kohus selgitas hagejale, et hagejal tuleb põhistada ja tõendada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on krediidiandja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Hageja esitas kohtule kostja pangakonto väljavõtte, mis ei ole eesti keeles ega arusaadavas versioonis. Ei ole aru saada, kas tegemist üleüldse ongi pangakonto väljavõttega. Hagejal tuli kohtule esitada keskmisele mõistlikule inimesele arusaadavas vormis pangakonto väljavõte.
11.Lisaks pidi hageja ülesütlemise põhjenduse kontrolliks selgelt välja tooma milliste osamaksetega oli tarbija viivituses, mida krediidiandja on pidanud ülesütlemise aluseks, millal andis krediidiandja tarbijale kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks, hoiatusega ülesütlemise ja kogu võla sissenõudmise kohta. Kohus selgitas, et hageja on kohtule esitanud kostjale saadetud ülesütlemise hoiatuse ning ülesütlemise teate (zip-failides, ÜÜ ja ÜÜH), millest ei nähtu kuupäevasid, millal on võlgnikule ülesütlemise hoiatus ja ülesütlemise teade saadetud. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud hoiatuse 11.10.2021 ja 12.11.2021 saadetud ülesütlemise teade.
12.Oma 20.06.2024 vastuses kohtunõudele (dtl 140-151) selgitab hageja, et juhul kui kohus leiab, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtte nõudeid, palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 6732,73 (6872,73-140) eurot ning seadusest tulenev viivis, sh sissenõutavaks muutuv viivis või alternatiivselt arvutab hageja nõude suuruseks 6500-140=6360 eurot. Hageja esitab tagasimakse maksegraafiku, võttes aluseks nõude 6360 eurot ja tagasimakse tähtaja, vastavalt leping s toodud maksegraafikule. Lisaks arvutab hageja tagastamata summadelt viivist, vastavalt seaduses toodud määraga, kokku summas 313,95 ning alates 08.02.2024 palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis, vastavalt seaduses sätestatud määras.
13.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 28.06.2024, kuid kostja ei ole hagile vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb jätta TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes rahuldamata.
15.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
16.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu 3
lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
17.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
18.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Bondora AS vahel sõlmitud krediidilepingust.
19.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja ja Bondora AS vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Bondora AS oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Hageja on esitanud kohtule kostja digitaalse allmärkega (kinnitamise IP aadress: 91.129.107.96, kinnitamise aeg: 27/05/2021 21:51:55) laenulepingu (dtl 81-101). Laenuandja on maksnud summa 6500 eurot (laenusumma 9611 eurot – lepingutasu 411 eurot) kostja arvelduskontole nr EEXXX (dtl 107).
20.Kohtul on kohustus kontrollida, kas kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
21.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
22.Laenulepingu personaalsete tingimuste (dtl 81-101) kohaselt on krediidi kulukuse määr 60,12% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (27.05.2021) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30% (kolmekordne määr seega 60,27%).
23.Krediidi kulukuse määra arvutusreeglid tulenevad VÕS §-dest 406 ja 406 1 ning VÕS § 406 lg 6 alusel kehtestatud rahandusministri määrusest „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“ ning selle lisast nr 1. Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et hageja on krediidi kulukuse määra arvutanud valesti.
24.Eelneva tõttu leiab kohus, et kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
25.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
26.Kohus hindab järgmiseks, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et esialgne võlausaldaja on kontrollinud andmebaasidest kostja majanduslikku võimekust (sh konto väljavõtet), kus sissetulekute suurus on kohati üle 2000 eurot kuus. Finantsinspektsiooni poolt välja antud juhend toob ühe aktsepteeritava allikana välja taotleja enda esitatud andmed. Krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et laenu saamisega tekkis tal võimetus täita oma kohustusi. Esialgse võlausaldaja analüüsi tulemusena (kostjal on piisav sissetulek) jõudis ta 4
järeldusele, et kostja on laenukõlbulik (kostja igakuine kuumakse 287,64 eurot ei ole niivõrd kõrge, et oleksid raskendanud tema igakuist toimetulekut ja kostja ei oleks ka sellise kuumaksega laenu puhul muutunud maksejõuetuks). Tarbija on oma krediidivõimelisuse hindamisel esmane teabeallikas. Võlgnik on kinnitanud laenu taotlemisel sissetulekut summas 1600 eurot.
27.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
28.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija pangakonto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
29.Hageja esitas tõendina krediidiinfo päringu (dtl 80), kuid päringust ei nähtu millise isiku kohta ning millise ajaperioodi kohta on päring tehtud. Hageja esitas kohtule ka konto väljavõtte XML-failina (dtl 79), kuid väljavõte on loetamatu, aru ei ole saada ei ajaperioodist ega ka pangakonto numbrist, liiatigi millised on kostja sissetulekud ja väljaminekud.
30.Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kuivõrd praegusel juhul ei ole krediidiandja kostja konto väljavõtteid küsinud, on krediidiandja kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
31.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
32.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
33.Kohustas selgitas 05.06.2024 nõudele kohtumääruses, et hagejal tuleb hagejal põhistada ja tõendada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud (sh esitada keskmisele mõistlikule inimesele arusaadavas vormis pangakonto väljavõte) ning vastupidisel juhul esitama kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja esitas nõude ümberarvestuse ning sellele ka alternatiivse variandi.
34.Hageja väitel on kostja tasunud kokku 140 eurot. Esialgne laenuandja lepingu ütles üles pärast seda, kui kostja oli jätnud tasumata kolm järjestikust tagasimakset. Kohtule on esitatud ülesütlemise hoiatus (dtl 118), millel puudub nii saatmise kuupäev kui tähtaeg kuupäevana. 5
Samuti ei ole ülesütlemise teatisel (dtl 117) kuupäeva. Seega ei ole võimalik tuvastada, millal on teatised saadetud. Samuti ei nähtu hageja esitatud tabelist „Notifiocation“ (dtl 102-103), milliseid teateid ja millal saadetud on. Hageja ei ole seega esitanud tõendeid, et kostja on üleüldse kirjad kätte saanud. Hagiavaldusest ega kirjadest ei selgu, mil viisil on kostjale need kätte toimetatud. Kohus rõhutab veel, et kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud, mille õigsust eeldades saaks kohus hagi rahuldada, peavad tulenema hagiavalduse tekstist ning kohus ei otsi asjaolusid tõenditest. Iga faktiline asjaolu, mida hageja soovib tõendada, peab aga olema seostatud konkreetse tõendiga.
35.Kohtule esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostja tasunud 140 laenuandjale eurot. Kui kostja tasutud maksed lugeda põhivõlgnevuse katteks, on kostjal tekkinud võlgnevus alles 4. graafikujärgsest osamaksest, s.o 08.09.2021 osamaksest. Lähtuvalt eeltoodust isegi kui kostja oleks 12.11.2021 ülesütlemise teatise kätte saanud, on kostja võlgnevuses alles 08.09.2021 osamaksest ning 12.11.2021 lepingu ülesütlemine on kehtetu. Leping ei ole ka korraliselt lõppenud, lepingujärgne viimane tagasimakse peaks olema 08.05.2026.
36.Oma 20.06.2024 vastuses kohtunõudele (dtl 133-138) selgitab hageja, et juhul kui kohus leiab, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtte nõudeid, palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 6732,73 (6872,73-140) eurot ning seadusest tulenev viivis, sh sissenõutavaks muutuv viivis või alternatiivselt arvutab hageja nõude suuruseks 6500-140=6360 eurot. Hageja esitab tagasimakse maksegraafiku, võttes aluseks nõude 6360 eurot ja tagasimakse tähtaja, vastavalt lepingus toodud maksegraafikule. Lisaks arvutab hageja tagastamata summadelt viivist, vastavalt seaduses toodud määraga, kokku summas 313,95 ning alates 08.02.2024 palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis, vastavalt seaduses sätestatud määras.
37.Kohus on siiski seisukoha, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et talle on esialgse võlausaldaja poolt loovutatud nõudeõigus kostja vastu. Vaidlus puudub selles, et tarbijakrediidilepingu alusel kandis summa kostjale üle Bondora AS, kes seega oleks õigustatud ka tagasinõuet kostja suhtes esitama.
38.Hageja on kohtule esitanud kinnituskirja nõude loovutamise kohta, mille kohaselt Bondora AS kinnitab, et on V. K. (XXX) nõue, mis tuleneb lepingutest nr BL 2263633 oli loovutatud uuele võlausaldajale GS Core OÜ-le (registrikood 16183586) notariaalselt tõestatud vormis 20.07.2022. Nimetatud kinnituskiri on allkirjastatud J. P. poolt 08.03.2024 (dtl 116).
39.Lisaks on kohtule esitatud 03.12.2021 allkirjastatud OÜ GS Core volikiri, milles OÜ GS Core, registrikood 16183586, asukoht Roseni tn 7 Tallinnas, mida esindab juhatuse liige S.K., volitab P. P. (isikukood XXX) ja CKE Õigusbüroo OÜ-d, registrikood xxx, esindama OÜ-d GS Core hagimenetluses (dtl 130).
40.Hageja ei ole tõendanud, et Bondora AS on talle nõude loovutanud. Menetluses esitatud dokumentidest ja tõenditest ei selgu, kes on J. P. ning kes ja kuidas on volitanud tema loovutama Bondora AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust tulenevat nõudeõigust. TsÜS § 128 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on tühine. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kohtule tõendeid selle kohta, et Bondora AS oleks heaks kiitnud J. P. 08.03.2024 antud kinnituskirja, esitatud ei ole. Kohtule jääb seos Bondora AS-i ja J. P. vahel selgusetuks. Järelikult on kinnituskiri allkirjastatud isiku poolt, kellel puudus selleks volitus.
41.Hagejat esindab menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik ning seega tuleb eeldada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted, mis reguleerivad hagimenetluses poolte võrdseid õiguseid ja võimalusi oma nõuet põhjendada ja vastaspoolel esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda (TsMS § 5 lg 1 ja 2). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 6
42.Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata ka ümberarvestuse ulatuses kuivõrd nõude loovutamine hagejale ei ole tõendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
43.Tulenevalt TsMS § 173 lõikest 1 ja 2 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
44.TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
45.Kuna kostjal menetluskulusid tekkinud ei ole, jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.