Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Krista Kirspuu, Mati Maksing, Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.11.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-105589
Kohtuasi
OÜ GS Core hagi G.U vastu põhivõlgnevuse 6862,43 euro, intressi 1112,03 euro, viivise 2033,39 euro, haldustasude 123,59 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.09.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ GS Core apellatsioonkaebus
Kaebuse hind Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: OÜ GS Core (registrikood 16183586), asukoht Jõe tn 2 a, Tallinn 10143, e-post: XXX Hageja volitatud esindaja: Õigusbüroo OÜ; e-post: XXX
Priit
Pööbo;
CKE
Kostja: G.U (isikukood XXX), elukoht teadmata
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2
3
15.Kohus hindab järgmiseks, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et esialgne võlausaldaja on kontrollinud andmebaasidest kostja majanduslikku võimekust (sh konto väljavõtet), kus sissetulekute suurus on kohati üle 2000 eurot kuus. Finantsinspektsiooni poolt välja antud juhend toob ühe aktsepteeritava allikana välja taotleja enda esitatud andmed. 16.Hageja esitas tõendina krediidiinfo päringu (dtl 80), kuid päringust ei nähtu millise isiku kohta ning millise ajaperioodi kohta on päring tehtud. Hageja esitas kohtule ka konto väljavõtte XML-failina (dtl 79), kuid väljavõte on loetamatu, aru ei ole saada ei ajaperioodist ega ka pangakonto numbrist, liiatigi millised on kostja sissetulekud ja väljaminekud. 17.Kohus selgitas 05.06.2024 kohtumääruses, et hagejal tuleb hagejal põhistada ja tõendada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud (sh esitada keskmisele mõistlikule inimesele arusaadavas vormis pangakonto väljavõte) ning vastupidisel juhul esitama kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja esitas nõude ümberarvestuse ning sellele ka alternatiivse variandi. 18.Kohtule esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostja tasunud 140 laenuandjale eurot. Kui kostja tasutud maksed lugeda põhivõlgnevuse katteks, on kostjal tekkinud võlgnevus alles 4. graafikujärgsest osamaksest, s.o 08.09.2021 osamaksest. Lähtuvalt eeltoodust isegi kui kostja oleks 12.11.2021 ülesütlemise teatise kätte saanud, on kostja võlgnevuses alles 08.09.2021 osamaksest ning 12.11.2021 lepingu ülesütlemine on kehtetu. Leping ei ole ka korraliselt lõppenud, lepingujärgne viimane tagasimakse peaks olema 08.05.2026. 19.Oma 20.06.2024 vastuses kohtunõudele (dtl 133-138) selgitab hageja, et juhul kui kohus leiab, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtte nõudeid, palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 6732,73 (6872,73-140) eurot ning seadusest tulenev viivis, sh sissenõutavaks muutuv viivis või alternatiivselt arvutab hageja nõude suuruseks 6500-140=6360 eurot. Hageja esitab tagasimakse maksegraafiku, võttes aluseks nõude 6360 eurot ja tagasimakse tähtaja, vastavalt lepingus toodud maksegraafikule. Lisaks arvutab hageja tagastamata summadelt viivist, vastavalt seaduses toodud määraga, kokku summas 313,95 ning alates 08.02.2024 palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis, vastavalt seaduses sätestatud määrale. 20.Kohus on siiski seisukoha, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et talle on esialgse võlausaldaja poolt loovutatud nõudeõigus kostja vastu. Vaidlus puudub selles, et tarbijakrediidilepingu alusel kandis summa kostjale üle Bondora AS, kes seega oleks õigustatud ka tagasinõuet kostja suhtes esitama. Hageja on kohtule esitanud kinnituskirja nõude loovutamise kohta, mille kohaselt Bondora AS kinnitab, et on G.U (XXX) nõue, mis tuleneb lepingutest nr BL 2263633 oli loovutatud uuele võlausaldajale GS Core OÜ-le (registrikood 16183586) notariaalselt tõestatud vormis 20.07.2022. Nimetatud kinnituskiri on allkirjastatud JP poolt 08.03.2024 (dtl 116). Lisaks on kohtule esitatud 03.12.2021 allkirjastatud OÜ GS Core volikiri, milles OÜ GS Core, registrikood 16183586, asukoht Roseni tn 7 Tallinnas, mida esindab juhatuse liige SK, volitab Priit Pööbot (isikukood XXXXXXXXXXXX) ja CKE Õigusbüroo OÜ-d, registrikood 11970078, esindama OÜ-d GS Core hagimenetluses (dtl 130). Hageja ei ole tõendanud, et Bondora AS on talle nõude loovutanud. Menetluses esitatud dokumentidest ja tõenditest ei selgu, kes on JP ning kes ja kuidas on volitanud tema loovutama Bondora AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust tulenevat nõudeõigust. Kohtule tõendeid selle kohta, et Bondora AS oleks heaks kiitnud JP 08.03.2024 antud kinnituskirja, esitatud ei ole. Kohtule jääb seos Bondora AS-i ja JP vahel selgusetuks. Järelikult on kinnituskiri allkirjastatud isiku poolt, kellel puudus selleks volitus. 4
Apellatsioonkaebus 21.Apellatsioonkaebuses palus hageja maakohtu otsuse tühistada osaliselt, osas milles maakohus jättis rahuldamata hageja alternatiivse nõude ja teha kohtul uus otsus, millega rahuldatakse hageja vähendatud põhinõue summas 6360 eurot, viivisnõue summas 313,59 eurot ja viivisenõue alates 08.02.2024 VÕS § 113 lg 1 määras, alternatiivselt saata asi vaidlustatud ulatuses uueks arutamiseks maakohtule. Apellant leiab, et kohus ei ole täitnud selgitamiskohustust. Kohtuotsuse põhjendusid tulid hagejale üllatusena. Kohus andis hagejale küll tähtaja seisukohtade esitamiseks, kuid ei selgitanud, et hageja loovutustehingu tõendid võivad mõjutada esindusõiguse puudumist. Kuivõrd kohus loovutustehinguga üles kerkinud probleeme menetluses välja ei toonud ja ei andnud hagejal võimalust esitada selgitusi ega lisatõendeid, oli hageja jaoks otsuses esitatud põhjendused ja kohtuotsus üllatuseks. 22.Hageja esitab käesolevaga täiendavad tõendid, tõendamaks, et loovutusteatise allkirjastanud isikul oli selleks õiguslik alus (mh. tuleb volitus seadusest). Ei ole eluliselt usutav, et loovutusteatise allkirjastaja võttis volitatavale iseseisvalt kohustusi, mida volitaja heaks ei kiida, mh. oli tegemist tavapärase masstoimingutega, mitte eraldiseisva erandjuhtumiga. Ringkonnakohtu seisukoht
5564/52, p 17). Kuigi hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40) on Riigikohus selgitanud, et selgitamiskohustuse ulatus sõltub mh nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid. 20.Käesolevas asjas selgitas kohus 05.06.2024 kohtumääruses, et hagejal tuleb hagejal põhistada ja tõendada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud (sh esitada keskmisele mõistlikule inimesele arusaadavas vormis pangakonto väljavõte) ning vastupidisel juhul esitama kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatu järgi. Hageja esitas nõude ümberarvestuse ning sellele ka alternatiivse variandi. Maakohus jättis nõuded, mis sisaldusid hageja ümberarvestustes rahuldamata põhjendusel, et hageja ei tõendanud, et talle on nõue loovutatud. Maakohus seda aga hagejale eelmenetluses ei selgitanud, mistõttu nõustub ringkonnakohus apellandiga, et maakohtu otsuse viidatud seisukoht oli üllatuslik. 21.Apellatsioonkaebusele lisas hageja volikirjad, mis peaksid tõendama koosmõjus juba varasemalt maakohtus esitatud tõenditega hagejal nõude olemasolu. Ringkonnakohus osutab, et maakohtul tuleb analüüsida, kas asjas esitatud tõendid tõendavad nõude loovutamist hagejale või tuleb hagejale teha ettepanek täiendavate tõendite esitamiseks, näiteks eelkõige nõude loovutamise lepingu esitamiseks. Kuna maakohus jättis täielikult analüüsimata kas kostja vähendatud põhinõue summas 6360 eurot, viivisenõue summas 313,59 eurot ja viivisenõue alates 08.02.2024 VÕS § 113 lg 1 määras (apellatsioonkaebuse ulatus) on osaliselt või täielikult põhjendatud või, kas on alust määrata otsusega uus tagasimaksegraafik TsMS § 369 järgi või kas hageja viimast soovib, sest hagi täiendusest võib aru saada ka nii, et hageja seda soovib, kuid maakohus pole seda asjaolu täpsustanud, on ka asjaolud otsuse tegemiseks olulises ulatuses tuvastamata. Seetõttu tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine sõltub uue läbivaatamise tulemusest, seega otsustab need küsimused maakohus sõltuvalt asja lahendamise lõpptulemusest. /allkirjastatud digitaalselt/
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.