Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Eesti Vabariigil (Rahandusministeeriumi kaudu) on õigus esitada otsuse resolutsiooni p –s 6 märgitud osa peale apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Pooled võivad esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viis kuud arvates lahendi avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused (23.11.20, 04.02.21, 16.03.21) Kostja tellis 31.08.2020 hagejalt sõiduki registrimärgiga nr xxxx remonditöid. Hageja tegi 31.08.2020 järgmised tööd: bussipesu, mootoripesu, esimese ratta juhtmete ja voolikute korrastuse, parema ja vasaku ABS anduri vahetuse, tagumise pidurikambri vahetuse, esiluugi töökorra remondi. Hageja esitas tehtud tööde ja materjalide eest kostjale tasumiseks arve nr 1313 656,56 EUR, mille tasumise tähtaeg oli 14.09.2020. Kostja võttis töö vastu ega ei esitanud tööde kohta pretensioone. Kostja oli hagi esitamise ajaks tasunud 150 EUR. Kostja võlg on 506,56 EUR, viivis on 0,5% päevas. Hageja arvestas viivist tehtud maksete järgi järgmiselt: summalt 656,65 EUR on viivis perioodi 15.09.2020 - 07.10.2020 eest 75,5 EUR, summalt 606,65 EUR on viivis perioodi 08.10.2020 - 27.10.2020 eest 60,66 EUR, summalt 556,65 EUR on viivis perioodi 28.10.2020 - 10.11.2020 eest 38,96 EUR, alates 11.11.2020 on jooksvaks viivise määraks 0,5% päevas summalt 506,65 ehk 23.11.2020 seisuga 32,93 EUR. Viivis on 23.11.2020 seisuga kokku 208,05 EUR. Hageja palus korduvalt kostjalt, et ta võla tasuks. Hageja saatis kostjale 06.10.2020 teate, et hageja pöördub nõudega kohtusse. 16.10.2020 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluses avalduse, milles kostja tunnistas küll rahalise nõude olemasolu, kuid esitas ebaõiget infot selle kohta, justkui oleks pooltel kokkulepe võlgnevuse tasumise kohta. Sellist kokkulepet ei ole. Kostja võlg tekkis küll COVID-19 viiruse leviku ja sellest tekkinud turismi- ja transpordisektorite kriisi ajal, kuid need mõjud olid teada juba mitu kuud enne võlgnevuse tekkimist. Hageja ei nõustu kostjaga, et koroona epideemia on süüdi võlgnevuse tekkimises. Hageja palus esialgses hagis (23.11.20) kostjalt välja mõista põhivõla 506,65 EUR, viivise 208,05 EUR (võlgnevuse perioodi 15.09.2020 kuni 23.11.2020 eest) ning alates 24.11.2020 jooksvat viivist 0,5% päevas kuni kohtuotsuse jõustumiseni. 04.02.2021 avalduses märkis, et tööde eest on kostja 200 €. Laekumised on järgmised: 07.10.2021 50 €, 27.10.20 50 €, 10.11.20 50 € ja 07.12.20 50 €. Hageja saatis kostjale hoiatuskirjad 06.10.20 kostja epostile, millele kostja on isegi vastanud. 04.02.2021 esitatud avalduses vähedas põhinõuet, kuna kostja tasus menteluse ajal 07.12.20 50 € ja seetõttu palus välja mõista põhivõla 456,65 €, viivise 208,05 EUR (võlgnevuse perioodi 15.09.2020 kuni 23.11.2020 eest) ja perioodi 24.11.20202

07.12.20 eest 35,47 €, kokku viivist 243,52 € ning alates 08.12.20 palus viivise välja mõista 0,5% päevas, kuni kohtuotsuse jõustumiseni. 16.03.21 avalduses vähendas veelkord põhinõuet, kuna kostja tasus 14.02.21 50 €. Hageja palus välja mõista kostjalt võlga 406,65 € ja täpustas viivise arvestust ja palus viivise välja mõista 14.02.2021 seisuga kokku 401,06 € ning alates 14.02.21 viivist 0,5% päevas, kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Lisaks palus kostjalt hageja kasus välja mõista riigilõivu 125 EUR. Kostja vastuväited hagile (07.12.20, 07.03.21) Kostja väitis, et pooled leppisid suuliselt töökoja juhatajaga kokku enne sõiduki hoolduse tegemist, et tasu makstakse osade kaupa. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, kuid oli nõus põhivõla tasumisega 456,65 € ning märkis, et ta tasub võla jaanuarikuu (2021.a.) lõpuks. Kostja ei ole saanud mingeid hoiatavaid kirju. Kuna firmal ei ole käivet, ei ole võimalik konkreetset päeva öelda, millal saab võla tasuda. Menetluses on tehtud kulusid 380 €, mis on kostja menetluskulud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuna kohus menetleb asja lihtmenetluses, on kohtu põhjendused toodud lihtsustatud vormis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, seadusele. VÕS § 8 lg 1, 2 järgi on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse mittetäitmine, mittekohane täitmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1p 1 ja 108 lg 1 alusel võib võlasuladaja nõuda kohustuse täitmist ning § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel täitmisega viivitamise korral viivist. Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle: • • • • • • • •

kostja tellis 31.08.2020 hagejalt sõiduki registrimärgiga nr xxxx remonditöid, hageja tegi 31.08.2020 järgmised tööd: bussipesu, mootoripesu, esimese ratta juhtmete ja voolikute korrastuse, parema ja vasaku ABS anduri vahetuse, tagumise pidurikambri vahetuse, esiluugi töökorra remondi, kostja kohustus maksma tehtud tööde ees hagejale 656,56 €, mille kohta esitas hageja kostjale arve nr 1313, kostjal on 14.02.21 seisuga tasumata põhivõlga 406,65 €, kostja tasus tööde eest järgmiselt: 07.10.2021 50 €, 27.10.20 50 €, 10.11.20 50 € ja 07.12.20 50 €, 14.02.21 50 €, viivis on võlalt 0,5 % päevas, viivis oli 07.12.20 seisuga kokku 243,52 €, kostja võttis töö vastu ega ei esitanud tööde kohta pretensioone.

Arvestades asjaolu, et kostja tellis hagejalt remonditöid ja kohustus hagejale nende eest tasuma, siis on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 järgi, mille kohaselt kohsutub üks pool valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamiseega muu kokkukepitud tulemuse (töö), teine isik aga maksma selle eest tasuma. Vaidlus käib selle üle, kas pooled leppisid kokku selles, et tööde eest tuleb tasuda ositi ehk millal muutus hageja tasunõue sissenõutavaks.

VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest, lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, lg 4 sätestab, et võlgnik peab täitma kogu kohustuse ühekorraga, kui see on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Vaatamata kohtu ettepanekule (02.03.21 kiri), ei esitanud kostja tõendeid selle kohta, et pooltel oleks olnud kokkulepe töö eest tasumiseks ositi VÕS § 82 lg 1, § 637 lg 4 viimase lause järgi. Seda, et tehtud töö anti kostjale üle ositi, ei ole pooled väitnud, mis võimaldaks järeldada, et selline kokkuleppe ositi maksmiseks oleks poolte vahel olnud. Hageja esitas kohtule 29.10.20 ekirjavahetuse kostjaga, millest nähtuvalt eitab hageja sellist kokkulepet, et tööde eest tulnuks kostjal tasuda ositi. Sellest kirjavahetusest nähtub, et kostja on hagejale vastanud 20.10.20 kl 16:27, et firmal ei ole raha ja seetõttu maksab ta ositi nii nagu on laekumised. Seega ei ole tõendatud kostja vastuväide, et poolte oli kokkulepe tehtud töö eest tasumiseks ositi VÕS § 76 lg 1, 2 § 82 lg 1, § 637 lg 4 viimase lause järgi. Hageja esitas kostjale arve nr nr 1313 summas 656,65 €, mille järgi tuli tööde eest tasuda 14.09.20. Kuna vaidlus puudus selles, et töö on valminud ja töö on kostjale üle antud, siis muutus hageja tasunõue tehtud töö eest sissenõutavaks korraga 14.09.20 VÕS § 82 lg 1, 4, § 637 lg 3, ja lg 4 I lause järgi. Kostja on hagejale võlgu 14.02.21 seisuga 406,65 € (olles teinud menetluse ajal kaks makset 07.12.20 50 € ja 14.02.21 50 €). Seega rikub kostja VÕS § 100 mõttes VÕS § 635 ja § 637 lg 3, 4 tulenevat töö eest tasu maksmise kohustust. Selle tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 635, § 637 lg 3, 4 järgi kohustuse täitmist – võlgetava tasu makmist. Vaidlus puudus selles, et kostja tasus tööde eest järgmiselt: 07.10.2021 50 €, 27.10.20 50 €, 10.11.20 50 € ja 07.12.20 50 €. Kuna kohustus tuli täita 14.09.20, siis on kostja viivitanud oma kohustuse täitmisega ja see on VÕS 100 järgi kohustuse rikkumine. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt ka VÕS § 113 lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 järgi viivist. Viivise arvestuse, määra ja perioodi üle vaidlus puudus, seega on võlalt viivis 07.12.20 seisuga kokku 243,52 €. Hageja on arvestanud viivist ka oma viimases, so 16.03.2021 esitatud dokumendis perioodi 08.12.20-14.02.21 eest täiendavalt juurde 157,54 €. Viivisenõuet võib hageja menetluses kogu aeg täpsustada. Märgitud arvestus on õige, sest kostja oli tasunud 07.12.20 seisuga kokku 200 € ja nii on viivis allesjäänud võlalt 456,65 € (656,65-200) alates 08.12.20 kuni järgmise tasumiseni 14.02.21 vastavalt 157,54 €. Viivis on seega 14.02.21 seisuga kokku 401,06 €. TsMS § 367 järgi võib hageja esitada viivisenõude hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on nõudnud viivist vaid otsuse jõustumiseni mitte kuni täitmiseni. See ei riku kostja õigusi juhul kui kostja täidab pärast otsuse jõustumist; vastupidiselt võib see rikkuda kostja õigusi siis, kui kostja täidab otsuse enne kui see jõustub. Seega täpsustab kohus edasise viivise väljamõistmist. Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hagejale välja mõista VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, VÕS § 635 ja 637 lg 3, 4 ja TsMS § 367 järgi põhivõlga 406,65 €, viivist 14.02.21 seisuga kokku 401,06 € ja alates 15.02.21 võlalt viivist 0,5% päevas kuni kohtuotsuse jõustumiseni, kuid selliselt, et kui kostja tasub võla enne otsuse jõustumist, siis mõista viivis välja kuni võla tasumiseni (täitmiseni). Mis puudutab kostja väidet, et mingeid teavitusi ja hoiatusi ei ole hageja kostjale saatnud, siis ei ole see õige. Hageja on esitanud kohtule poolte e-kirjavahetuse 2020. oktoobrist (04.02.21 vastuse lisad),

millest nähtuvalt on hageja palunud võla tasuda ja kuna kostja võlga ei tasu, siis teatas hageja, et esitab kohtule hagiavalduse. Hagi on kohtule esitstud 23.11.20. TsMS § 405 lg 1 p 10 järgi tunnistab kohus käesoleva otsuse viivitamatult täidetavaks. Muud poolte väited (kas kostjal on vahendeid võla tasumiseks ja et võlga ei saa tasuda rahaliste vahendite puudumise tõttu ning majanduslike raskuste tõttu) ei oma asjas tähtsust. Kohus märgib vaid, et rahalise kohustuse täitmata jätmine ei ole vabandatav VÕS § 103 järgi. Kohus ei pea hindama maksedokumente, kuivõrd selle üle, millal ja kui palju kostja tasus võlga, ei olnud vaidlust. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus TsMS § 162 lg 1, 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud hageja kanda, mistõttu ei kontrolli kohus menteluskulude põhjendatust ega suurust ja ei määra neid kindlaks. Hageja on tasunud asjas lõivu 125 € ja see tuleb kostjalt TsMS § 162 lg 1, 2 järgi hageja kasuks välja mõista. Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 1,2, § 123 järgi hagis taotletu väärtus ja aluseks võetakse hagi esiamise aeg. TsMS § 133 lg 1, 2 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi ja §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Seega on tsiviilasja hind 1639,33 € (hagi esitamise ajal nõutud 506,65 + 208,05 + 924,6 /506,65*0,5%*365/). Sellelt hagihinnalt tuli tasuda lõivu Riigilõivuseaduse Lisa 1 järgi 225 €, hageja on tasunud lõivu 125 € ehk 100 € vähem. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 4 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt TsMS § 179 lg 1, 4, 9 järgi välja mõista riigilõovu 100 € riigituludesse (225-125) ning see tuleb kostjal tasuda 15 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest ning tasumisega viivitamise korral viivist alates jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /digitaalne allkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.