Võlaõigus

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 20.05.2020 sõlmitud krediidikonto leping nr XXX, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 3 500 eurot. Leping on tähtajatu ning maksegraafiku järgi kuulus tasumisele krediidi põhiosa tagasimakse ja intress. Osamakse suurus oli kokku maksimaalselt 113,55 eurot. Kostja ei täitnud kohustusi ja oli viivituses juuli, augusti ja septembri 2024 osamaksetega. Hageja edastas 14.09.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtajaga (28.09.2024), kuid kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges ütles lepingu erakorraliselt üles 01.11.2024. Hageja esitas kohtule 24.01.2025 hagiavalduse. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Kohus edastas hagidokumendid ja menetlusse võtmise määruse kostja rahvastikuregistri järgsel e-posti aadressil l1.05.2025 XXX , kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Lisaks saatis kohus menetlusdokumendid 1.05.2025 ja 11.06.2025 rahvastikuregistri järgsel elukoha aadressil XXX, kuid kostja kohtule ei vastanud. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 11.06.2025 ning see loeti kättetoimetatuks 27.06.2025. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (17.07.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele 2

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Hageja on palunud välja mõista õigusabikulud 150 eurot ja riigilõiv 420 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Kostja peab hüvitama hagejale riigilõivu 420 eurot. Kohus leiab, et taotletavad õigusabikulud 150 eurot ei ole põhjendatud. Hageja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega menetluskulusid tõendavaid dokumente (TsMS § 176 lg 6). Hagiavaldusest ei tulene, et hageja lepinguline esindaja esindaks hagejat mõne õigusbüroo kaudu. Seega loeb kohus, et lepinguline esindaja on hageja töötaja TsMS § 175 lg 2 tähenduses ja õigusabikulud 150 eurot hüvitamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Lember Kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.