2-24-145668/7 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 30.04.2012 sõlmiti kliendileping (Lisa 1.1), mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid xxx poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid. xxx ja xxx ühines 01.09.2014 ettevõttega xxx. Viimane muutis 9.01.2016 ärinime xxx-iks. 10.04.2020 sõlmiti järelmaksuleping nr xxx (Lisa 1.2). Kauba kogumaksumus koos km-ga oli 637,92 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 21,90% aastas. Lepingutasu 19,90 eurot, mille eest kohustus tasuma järgmise arvega. 26.08.2020 sõlmiti järelmaksuleping nr xxx (Lisa 1.3). Kauba kogumaksumus koos km-ga oli 439,97 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 21,90% aastas. Lepingutasu 19,90 eurot, mille eest kohustus tasuma järgmise arvega. 6.09.2020 sõlmiti järelmaksuleping nr xxx (Lisa 1.4). Kauba kogumaksumus koos km-ga oli 629,99 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 21,90% aastas. Lepingutasu 19,90 eurot, mille eest kohustus tasuma järgmise arvega. Lepingu nr xxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 27,62% aastas ja intressimäär 21,90% aastas. Lepingu nr xxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 29,51% aastas ja intressimäär 21,90% aastas. Lepingu nr xxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 31,86% aastas ja intressimäär 21,90% aastas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks hageja esitas tõendina laenutaotlused (Lisa 7) ja krediiditoimikud (Lisa 6). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. VÕS § 4034 lg-le 2 omandab esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses (Lisa 7). Seega on hageja enda hinnangul tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. xxx saatis kostjale 20.05.2022 lepingute ülesütlemise hoiatuse. Kostjale oli antud täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 3.06.2022. Kostja ei ole võlgnevust likvideerinud ka täiendava tähtaja jooksul, seega xxx ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles 4.06.2022 (Lisa 4). Kostjal on hagiavalduse esitamise seisuga järelmaksulepingust 2

tulenev põhivõlgnevus summas 349,48 eurot. Lisaks on kostjal järelmaksulepingust tulenev intressivõlgnevus 22,44 eurot. 2.5. xxx loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (Lisa 5). Hageja palub mõista kostjalt D A hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 349,48 eurot, intressivõlgnevus 22,44 eurot, sissenõudmiskulud 15,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 233,47 eurot; viivised alates 3.05.2025 kuni põhinõude summas 349,48 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 175,00 eurot ja hageja õigusabikulud 358,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu põhjendused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud hiljemalt 12.06.25.a ning menetluskulude nimekiri 02.07.25.a avalikult ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole vastuväiteid hagile esitanud (kostja 27.05.2025 e-kirjast seda ei nähtu). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused. 10.04.2020 sõlmiti järelmaksuleping nr xxx krediidi kulukuse määraga 27,62%, 26.08.2020 sõlmiti järelmaksuleping nr xxx krediidi kulukuse määraga 29,51%, 6.09.2020 sõlmiti järelmaksuleping nr xxx krediidi kulukuse määraga 31,86%. Kohus kontrollis hagis märgitud järelmaksude andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määrasid, mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 406 2 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 30.11.2019.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,61% ning alates 31.05.24.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,52%. Sõlmitud lepingute määrad vastasid Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (20,61*3=61,83%; 20,52*3=61,56%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühised. Hageja on esitanud tõendid kostja maksevõime hindamisel tema laenutaotlused, krediiditoimikud, kostjal maksehäireid ei olnud. Esialgne võlausaldaja omandas seega teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses (hagi lisa 6, 7). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hageja on tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet ning hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 3

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 175 eurot ning õigusabikulud 358 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 175 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on telekommunikatsiooni lepingust tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2 h, 169 eur/h summas 338 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 200 eurot (2*100). Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 395 eurot (175+200+20), mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (395 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.