AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) hagi aktsiaselts Eesti Raudtee vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
1965,23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829; asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (4PS OÜ; asukoht Kalda 30, Tabasalu, Harku vald, 76901 Harjumaa; epost: [email protected]); Kostja: aktsiaselts Eesti Raudtee (registrikood 11575838; asukoht Telliskivi tn 60/2, 15073 Tallinn; [email protected]). Kostja lepinguline esindaja: Maarja Radziwill, e-post: [email protected]
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) kanda. Määrata kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-21-2693 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.AB “Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu) esitas 19.02.2021 hagi aktsiaselts Eesti Raudtee vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju summas 1779,13 eurot (põhinõue); viivise põhinõudelt seisuga 19.02.2021 summas 0,57 eurot; viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (1779,13 eurot) alates 20.02.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot; viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskuludelt (40 eurot) alates 19.02.2021 kuni võla sissenõudmiskulude täieliku tasumiseni.
3.Hagiavalduse kohaselt on hageja kindlustusandja, kes on kindlustanud sõiduki xxxx (xxxx) kindlustuspoliisiga nr xxxx. Kindlustusvõtjaks on V K. Omavastutuse suurus on 200 eurot kindlustusjuhtumi kohta. Soodustatud isikuks on AS SEB Liising. 23.12.2020 sai hageja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt oli sõiduk xxxx (xxxx) pargitud xxxx hoone vastas asuvasse parklasse. Pärast parkimist sõiduki juurde tagasi tulles avastas E F, et sõidukile on kukkunud Keila-Tallinn raudteed (xxxx) piirava aia detail. Aiadetaili kukkumise tagajärjel sai xxxx kahjustada. Kindlustusvõtja taotles hagejalt sõiduki parandamist. Hagiavaldusele on lisatud fotod sündmuskohalt: „kohapeal (1)“, „kohapeal (2)“, „kohapeal (3)“.
4.A N, sõiduki Xxxx kasutaja, esitas hagejale sõidukikahju hüvitise taotluse ning Xxxx registreerimistunnistuse. A N kirjeldab toimunud sündmust alljärgnevalt: „Minu elukaaslane parkis auto piirdeaia ette, mis asub xxxx vastas olevas parklas. Auto parkis kell 11:30. Ca kell 22:45, kui jõudsime auto juurde tagasi, avastasime, et auto peale on kukkunud piirdeaia üks sektsioonidest, tekitades kahjustusi kapotil ja paremale esitulele. Politsei on teavitatud ja käis kohapeal fikseerimas olukorda. Elukaaslane on E F.“. A N on joonistanud sündmuskohast skeemi, millelt on näha sõiduki paiknemine aia suhtes. Registreerimistunnistuse kohaselt on xxxx omanikuks AS SEB Liising ning vastutavaks kasutajaks V K. Sõiduki esmane registreerimine on toimunud 16.01.2020 Eestis.
5.Aiadetaili kukkumise tagajärjel sai sõiduk Xxxx kahjustada. Xxxx kahjustused pildistas ja Xxxx remondiks koostas kalkulatsiooni summas 1979,13 eurot xxxx AS. Hageja hinnangul oli sõiduki parandamiseks pakutud hind mõistlik. xxxx AS parandas Xxxx kahjustused ning esitas hagejale remondiarve summas 1779,13 eurot. Remondiarve on kalkulatsioonist 200 euro võrra väiksem, sest sõidukikindlustuse omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Hageja hüvitas sõiduki Xxxx parandamise kulu summas 1779,13 eurot.
6.Kinnistu, mille püsitatud ehitise (aia) detail kukkus Xxxxle, kuulub Eesti Vabariigile. Eesti Raudtee on Eesti Vabariigile omanduses olev aktsiaselts, mis vastutab raudtee administreerimisega seotud ülesannete eest. Nimetatud kinnistul xxxx asub Keila-Tallinn raudtee. Põhjusel, et kostja on hoone aluse maa omanik, millele püstitatud ehitiselt kukkunud detail
2-21-2693 kahjustas sõidukit Xxxx, esitas hageja 04.02.2021 kostjale kahju hüvitamise nõude. Hageja andis kostjale kahju hüvitamiseks mõistliku tähtaja ning palus kahju hüvitada hiljemalt 18.02.2021. Kostja vastas hagejale, et ta ei pea kahjunõuet põhjendatuks. Kostja hagejale kahju ei hüvitanud. Seega on hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks alates 19.02.2021.
7.Hageja hinnangul on ehitiselt selle detaili kukkumise tagajärjel realiseerunud VÕS § 1059 kirjeldatud suurema ohu allika valitsemisega kaasnev risk, mille korral saab kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist ohu allikat valitsenud isikult sõltumata viimase süüst. VÕS § 1059 kohaselt ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Kinnistule xxxx, mille omanikuks on Eesti Vabariik, on rajatud Keila-Tallinn raudtee, mida piirab metallsõrestikust aed. 23.12.2020 kukkus üks aiadetail pargitud sõiduki Xxxx kapotile. Hagiavaldusele on lisatud Xxxx kasutaja poolt sündmuskohal tehtud fotod.
8.Vastavalt VÕS §-ile 1059 vastutab ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, ehitise kokkuvarisemise tõttu, selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.04.2007. a otsuse kohtuasjas nr 3-2-1-27-07 kohaselt on riskivastutuse eesmärgiks eriti ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku (kõrgendatud) ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata sellise ohu allikat (suurema ohu allikat) valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Hageja on kohtule esitanud tõendid, et üks aiadetailidest on kukkunud sõidukile Xxxx.
9.Ehitusseadustiku (EHS) § 3 lg 1 kohaselt ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Seega on raudteed piirav aed ehitis EHS § 3 lg 1 tähenduses, sest aed on loodud inimtegevuse tulemusel, ta toetub aluspinnasele ning aia otstarve võimaldab aeda eristada teistest asjadest. Hea usu põhimõttest tulenevalt kaitstakse riskivastutusega eelkõige neid isikuid, kelle suhtes suurema ohu allika valitseja peab üles näitama hoolsuskohustust, mida tal aga suurema ohu allika olemusest tulenevalt ei ole võimalik alati järgida ka kõige hoolikamalt tegutsedes.
10.AÕS § 5 lg 1 kohaselt asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Kuna kinnistu, millele püstitatud aia detail kukkus Xxxxle, on kostja omandis, siis on suurema ohu allika valitsejaks käesoleval juhul kostja, kui asjaõiguse omanik. VÕS §-is 1059 nimetatud suurema ohu allikaga seotud tüüpilise ohu realiseerimisega on tegemist juhul, kui ehitiselt kukub või eraldub (maa külgetõmbejõu tõttu) esemeid, mis tekitavad oma allalangemise tõttu kahju (vt Varul, P jt Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne lk 699). Kuna aia üks detail kukkus sõidukile, siis on hageja hinnangul realiseerunud suurema ohu allikaga seotud tüüpiline oht.
11.Aiadetaili kukkumise tagajärjel sai kahjustada AS SEB Liisingule kuuluv sõiduk Xxxx xxxx (xxxx) – vt hagi lisa 6 ja hagiavaldusele lisatud fotod sõiduki kahjustustest. Kahjustada saanud sõidukit oli võimalik parandada, ning sõiduki parandamise kulu oli 1979,13 eurot, millest hageja hüvitas 1779,13 eurot. Omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja on hüvitanud AS SEB Liisingule kuuluv sõiduki Xxxx parandamise kulu. AS SEB Liising on kindlustuslepingus märgitud soodustatud isikuks. VÕS § 425 lg 1 kohaselt soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral
2-21-2693 õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule.
12.Hageja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel läinud üle kahjustatud sõidukiomaniku nõue kostja vastu. VÕS 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna hageja on kahju hüvitanud, siis järelikult on soodustatud isiku nõue kostja vastu läinud üle hagejale. Kostja on majandustegevuses tegutsev isik. VÕS § 1131 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
13.Kostja esitas 12.03.2021 vastuse hagile, milles hagi ei tunnista, taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja spetsialistid on peale hagejale kahju tekkimist parandanud sõidukile peale kukkunud värava hinge ning on veendunud, et värav ei kukkunud ümber ehituse ega ekspluateerimisvea tõttu. Kõnealune värav on alaliselt lukustatud, kuna tegemist on varuväravaga, mida ei kasutata. Väravahing koosneb reguleerimisjalast, hingepoldist, hingepoldi fikseerimispoldist ning värava aasadest. Selleks, et värav oleks fotodel nähtuvas asendis, on kostja spetsialistide hinnangul vaja hingepoldi fikseerimispolt kuuskant võtmega lahti keerata ja hingepolt üles, värava hingeaasadest ja reguleerimisjalast välja lükata, mille järel jääks värav toetuma alumisele hingele ja muutuks ebastabiilseks, mille järel võib värav ümber kukkuda. Kostja esitab võrdluseks foto värava hingest peale selle parandamist. Tulenevalt eeltoodust on ainuvõimalik järeldada, et värava kukkumine autole toimus kõrvaliste isikute tahtliku tegevuse tagajärjel. Lisaks esitab kostja foto lahti keeratud värava hingepoldist, mis leiti värava kõrvalt muru seest. Kostja on veendunud, et hingepolt ei oleks saanud iseeneslikult või kulumise tagajärjel sellisel viisil väravast eralduda.
14.Kuna värav on auto peale kukkunud kas hageja või kolmanda isiku kuritahtliku tegevuse tagajärjel, ei vastuta kostja hagejale tekkinud kahju eest. VÕS § 1059 kohaselt ei vastuta ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud ehitisest tekkinud kahju eest, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Kostja leiab, et hagejal puudub alus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1131 alusel, kuna hageja ei ole teinud kohtuväliseid kulutusi võlgnevuse sissenõudmiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
16.Hagiavalduse kohaselt on hageja kindlustusandja, kes on kindlustanud sõiduki Xxxx xxxx (xxxx) kindlustuspoliisiga nr xxxx (tl 8-9). 22.12.2020 toimus kindlustatud sõidukiga kindlustusjuhtum. Kahjuteate kohaselt oli sõiduk Xxxx xxxx (xxxx) pargitud xxxx hoone vastas
2-21-2693 asuvasse parklasse. Pärast parkimist sõiduki juurde tagasi tulles avastati, et sõidukile on kukkunud Keila-Tallinn raudteed (xxxx) piirava aia detail. Aiadetaili kukkumise tagajärjel sai Xxxx kahjustada ning sõiduki kasutaja taotles kahju hüvitamist (tl 10-13, tl 28-30). xxxx AS parandas Xxxx kahjustused ning esitas hagejale remondiarve summas 1779,13 eurot. Hageja hüvitas sõiduki Xxxx parandamise kulu summas 1779,13 eurot (tl 14-24). Eelnimetatud faktiliste asjaolude üle vaidlus puudub ja kohus loeb need hagile lisatud tõenditega tuvastatuks. Vaidlus puudub ka selles, et kinnistul xxxx asub Keila-Tallinn raudtee ning antud kinnistul asuv piirdeaed (mille värav kukkus kahjustada saanud auto peale) on kostjale kuuluv ehitis. Kinnistusraamatust nähtuvalt on mainitud kinnistu osas kostja kasuks seatud hoonestusõigus.
17.Lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 ja § 1043 esitas hageja kindlustusandjana tema poolt kannatanule hüvitatud kahju ulatuses tagasinõude kostja vastu, leides, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju (tl 25). Hagiavalduses on hageja oma esialgset õiguslikku positsiooni muutnud, leides, et kostja vastutab hageja ees riskivastutuse sätete alusel sõltumata kostja tegevuse õigusvastusest ja süüst (VÕS § 1059). VÕS § 1059 on sätestatud, et ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
18.VÕS § 1059 kommentaarina on VÕS kommenteeritud väljaandes IV (Tallinn, 2020, koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein) lk 851 selgitatud, et „Ehitise küljest osade eraldumise ja allalangemise puhul on oluline, et alla langevad osad eralduksid ehitise küljest isetekkeliselt, st muul põhjusel kui tahtlik inimtegevus. Paragrahvi reguleerimisalasse kuuluva iseloomuliku riski realiseerumisega ei ole tegemist, kui ehitiselt langevad alla osad, mis on sellelt inimese poolt eraldatud ja seejärel kas alla visatud või alla kukkunud.“ Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole vaidlusaluse piirdeaia värav kukkunud kindlustatud sõiduki peale isetekkeliselt ja piirdeaiale kui ehitisele iseloomuliku riski tagajärjel. Kostja on tõendanud, et värav ei kukkunud ümber ehituse ega ekspluateerimisvea tõttu. Kohus loeb TsMS § 405 lg 1 p 5 arvestades kostja kinnisvara haldusjuhi 18.02.2021 kirjaga tõendatuks, et xxxx peatuskoha juurde (katastritunnus xxxx) paigaldati aed koos kahjunõudes näidatud väravaga 2019 aastal. Nimetatud kirjast nähtub, et valminud tööde vastuvõtmisel (2020 jaanuaris) kontrolliti tööde kvaliteeti ja veenduti värava nõuetekohases paigalduses ning toimimises (tl 26 ja tl 26 pöördel). Kinnisvara haldusjuhi selgituse kohaselt on kõnealune värav varuvärav, mis tähendab, et see on alaliselt lukustatud ning seda ei kasutata. Kõnealuse värava hinge konstruktsioon koosneb reguleerimisjalast, hingepoldist, hingepoldi fikseeringust (kinnituspoldist) ning värava hingeaasadest. Konstruktsiooniliselt paigaldatakse hingepolt läbi hingeaasade ja reguleerimisjalg suunaga ülevalt alla. Hingepolt fikseeritakse (stoperdatakse) kinnituspoldiga.
19.Kohus loeb TsMS § 405 lg 1 p 5 arvestades kostja kinnisvara haldusjuhi 18.02.2021 kirjaga tõendatuks kostja väited, et selleks, et värav oleks sellises asendis nagu sõiduki kasutaja poolt tehtud pildil näidatud, on vaja: a. Lahti keerata hingepoldi fikseerimispolt (kuuskant võtmega); b. Hingepolt lükata üles, välja hingeaasadest ja reguleerimisjalast; c. Pärast hingepoldi eemaldamist muutub värav koheselt ebastabiilseks, kuna jääb toetuma vaid värava alumisele hingele. Ebastabiilses olekus on võimalik värava ülaosa kaldumine nii parkla poole kui ka teises suunas so parklast eemale (vt tl 26). Kostja väiteid kinnitavad ka hagivastusele lisatud fotod (tl 40-43).
20.Tulenevalt eeltoodust nõustub kohus kostjaga, et värava kaldumine kahju kannatanud sõiduki
2-21-2693 kasutaja fotodel fikseeritud asendisse olnuks võimalik vaid kolmandate isikute otsesel sekkumisel ja tahtliku tegevuse tagajärjel. Tegemist oli äsja valminud alaliselt lukustatud varuväravaga, mille kvaliteeti kontrolliti tööde vastuvõtmisel 2020. aastal. Arvestades kostja poolt selgitatud ja tõendatud värava konstruktsiooni eripärasid ei pea kohus võimalikuks, et samal aastal valminud ja kontrollitud värav või selle osad oleks isetekkeliselt kokku varisenud. Kohtul ei ole alust kahelda ka selles, et AS Eesti Raudtee töötajad ei teinud kahjujuhtumi toimumise ajal piirdeaia hooldusega remonditöid või muid tegevusi, mis võinuksid põhjustada kahjunõude aluseks oleva sündmuse (vt tl 26 ja tl 26 pöördel). Seetõttu nõustub kohus kostjaga, et värava kukkumine kahjustatud sõidukile sai toimuda üksnes kõrvaliste isikute tahtliku tegevuse tagajärjel.
21.Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et VÕS § 1059 sätestatud kostja riskivastutuse eeldused ei ole käesoleval juhul täidetud ning kostja ei vastuta hageja kindlustusvõtjale tekkinud kahju eest. Olukorras, kus värava kukkumine sõidukile sai toimuda üksnes kõrvaliste isikute tahtliku tegevuse tagajärjel, esineb kohtu hinnangul vääramatu jõu asjaolu § 1059 ja § VÕS § 103 lg 2 mõttes. Kostja ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta igal ajahetkel arvestanuks alaliselt lukustatud ja nõuetekohaselt paigaldatud varuvärava kahjustamisega kolmandate isikute poolt. Kostjalt ei olnud mõistlikult oodatav, et vaidlusaluse varuvärava juures olnuks nt turvafirma valve, mis oleks võinud takistada värava lõhkumist kolmandate isikute poolt. Lisaks VÕS § 1059 ei ole kostja vastutus hageja ees võimalik ka muudel alustel. Hagi rahuldamine ei ole võimalik mh VÕS § 1043 alusel, sest hageja pole tõendanud põhjuslikku seost kostja tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Asjaoludest nähtuvalt puudus hageja ja kostja vahel lepinguline suhe ning kostja lepinguline vastutus hageja ees on seega välistatud.
22.Kohus jätab hageja nõude täies ulatuses rahuldamata. Kuna hageja kahjunõue on põhjendamatu, pole hagejal alust nõuda kostjalt ka viivist ja võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
23.Kohus määrab vastavalt käesoleva asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Kohtutoimikust kostja menetluskulude olemasolu ei nähtu. Kohtu poolt antud tähtajaks 29.03.2021 kostja oma menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seega kostjal puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust. Juhindudes TsMS § 177 lg st 1 määrab kohus kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
24.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.