Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-21-103359
(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-21-103359
Otsuse tegemise aeg ja koht
05. aprill 2021, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni OK Incure OÜ hagi M. J. vastu võlgnevuse 2 064,48 euro nõudes. Hagihind 2 064,48 eurot.
Kohtuasi
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
Kirjalik menetlus
nende Hageja:
OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)
Hageja esindaja:
Anu Volmer (volikirja alusel, e-post: xxx)
Kostja:
M. J. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx linn, xxx vald, Ida-Viru maakond, xxxxx, e-post xxx)
Viru Maakohtu menetluses OK Incure OÜ hagi M. J. vastu võlgnevuse 2 064,48 euro nõudes. Kohtule esitatud hagiavalduse aluseks on kostja ja IPF Digital AS (endine IPF Digital Estonia OÜ) vahel 30.12.2019 sõlmitud laenuleping nr. xxxxx, millega laenuandja andis kostjale krediiti limiidiga 1600 eurot ning mille kostja kohustus koos intressidega tagastama. Lepinguga lepiti kokku intressimääras 45,96% aastas ja krediidikulukuse määras 57,98% aastas. Kostja kasutas küll raha, kuid rikkus omapoolseid kohustusi jättes saadu tagastamata, mistõttu krediidiandja ütles tulenevalt üldtingimuste p 11.2.4 lepingu üles 21.01.2021. Antud nõue on OK Incure OÜ-le loovutatud 21.01.2021. Kostja põhivõlgnevuseks on 1 600 eurot, laenuintress summas 310,48 eurot, võla sissenõudmise kulud 50 eurot ja viivis seisuga 12.03.2021 summas 104 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud (riigilõiv) summas 250 eurot ning viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 17.03.2021 AET-i vahendusel. Kostja esitas 17.03.2021 taotluse arutada tsiviilasja kohtuistungil.
22.03.2021.a kirjaga kohus selgitas kostjale, et kõigepealt tuleb kostjal esitada kohtule korrektne sisuline vastus hagiavaldusele, mis vastab TsMS § 394 nõuetele, seejärel edastab kohus kostja vastuse hagejale vastamiseks ja alles seejärel määrab kohus vajadusel kohtuistungi. Kohus hoiatas, et kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata (TsMS § 407). Kohus andis kostjale tähtaja korrektse vastuse esitamiseks. Kostja esitas 22.03.2021 ja 28.03.2021 jällegi taotlused kohtuistungi määramiseks. 29.03.2021.a kirjas kohus märkis kostjale, et „Kohtule järjepidevalt üherealiste samade kirjade esitamist, võib kohus lugeda menetlusõiguste kuritarvitamiseks (TsMS § 200). Kohtule arvukate paljasõnaliste avalduste esitamise loeb kaebeõiguse kuritarvitamiseks ka kehtiv inimõiguste kohtu praktika, mille kohaselt selge kuritarvituse tunnustega avaldused jäetakse läbi vaatamata/tähelepanuta. Eeltoodu alusel jätab kohus Teie poolt 22.03.2021 ja 28.03.2021 esitatud avaldused tähelepanuta. 17.03.2021 taotluse osas on kohus oma seisukoha väljendanud 22.03.2021 nõudekirjas. Kohus hoiatab, et kuna vastuse esitamise tähtaeg on 31.03.2021, siis vastuse mitteesitamise korral on kohtul õigus lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega. Kohus hoiatab, et Teie poolt esitatavad üherealised taotlused kohtuistungi määramiseks jätab kohus tähelepanuta ja ei arvesta neid kuid vastust hagile.“ Kostja esitas 31.03.2021 uue taotluse kohtuistungi määramiseks. 31.03.2021 kirjaga kohus tagastas 31.03.2021 taotluse kostjale ja märkis: „Esitasite kohtule neljandat korda samasisulise taotluse. Kohtule järjepidevalt üherealiste samade kirjade esitamist, võib kohus lugeda menetlusõiguste kuritarvitamiseks (TsMS § 200). Kohtule arvukate paljasõnaliste avalduste esitamise loeb kaebeõiguse kuritarvitamiseks ka kehtiv inimõiguste kohtu praktika, mille kohaselt selge kuritarvituse tunnustega avaldused jäetakse läbi vaatamata. Eeltoodu alusel tagastab kohus 31.03.2021 esitatud taotluse avaldajale. Kohus tuletab meelde, et täna, 31.03.2021 lõpeb hagile vastuse esitamise tähtaeg ning kohus ei loe Teie poolt korduvalt esitatud taotlusi vastuseks hagile.“ Kostja sisulist vastust/vastuväiteid hagile ei esitanud, kostja poolt esitatud üherealisi taotlusi kohus vastusteks ei loe, seega leiab kohus, et kostja ei ole kohtule vastust hagile esitanud. Hageja esindaja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul, kui kostja kohtu määratud tähtajaks hagile kirjalikku vastust ei esita.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 82, § 94 lg 1, § 100, § 101, § 108, § 113.
Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 2 064,48 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses M. J. kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 250 eurot (riigilõiv). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 250 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (250 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.