Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud

Adeloone Plus OÜ esitas 12.02.2021 kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kohustusi on 27 826,06 eurot, vara on 646,62 eurot. Võlgniku käive on viimase aastaga oluliselt vähenenud, maksejõuetuse põhjuseks on COVID-19 viiruse levik ning viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukord, millest tulenevalt oli võlgnik sunnitud sulgema Tallinna Spordihallis tegutsenud toitlustuskoha. Käive ei taastunud eriolukorra eelsele tasemele ka peale Tallinna Spordihalli avamist, spordiüritustele lubatud pealtvaajate arvu vähenemine avaldas otsest mõju kohviku käibele. 15.02.2021 võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas võlgnikule ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara väärtuses 646,62 eurot (kassa- ja kontojääk), sissenõutavaid kohustusi on vähemalt 24 398,92 euro ulatuses. Tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi võib esineda (laenu tagastamine lähikondsele OÜ-le Adeloone ja vara võõrandamine kolmandale isikule, kes kandis müügihinna OÜ-le Adeloone võlglase võla katteks), kuid need vajavad täiendavat analüüsi pankrotimenetluses. Võlgnik on asutatud osakapitali sissemakseta. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2020.a aprillis. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu kindlaksmääramiseks. 03.03.2021 määrusega andis kohus mh võlgnikule tähtaja soovi korral ajutise halduri aruande osas seisukoha esitamiseks; samuti määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 053,38 eurot tähtajaga 15.03.2021 ning avaldas 03.03.2021 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgnik ajutise halduri aruande osas seisukohta ei esitanud. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku vara väärtus 646,62 eurot ning kohustusi on vähemalt 24 398,92 euro ulatuses, võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Tagasivõitmise või nõuete esitamise võimalused vajavad täiendavat analüüsi ning lisaks eeldab nõuete esitamine rahaliste vahendite olemasolu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ja maksejõuetuse tekkimise ajaks 2020.a aprilli. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 9,2 tundi. Nimetatud ajakulu hõlmab ka istungiaega 0,3 tundi. Kuivõrd istungit ei toimunud on põhjendatud ajakulu, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, 8,9 tundi. Halduri tunnitasu 105 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Võlgnik ajutise halduri tasule vastuväiteid ei esitanud. Kohus määrab halduri tasuks 1 121,40 eurot (sisaldab käibemaksu), mis jääb võlgniku kanda. Haldur on taotlenud osa tasust (osa, mida ei kata võlgniku vara) välja mõista osanikelt, kuna võlgnik on asutatud sissemakset tasumata. Kohus lahendab nimetatud taotluse eraldi määrusega. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme A. I. vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.