PARKIT OÜ hagi T B vastu võlgnevuse 175 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 31,96 euro, sissenõudekulu 40 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
260,96 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ PARKIT (registrikood 12135716; Turu tn 2, Tartu; e-post: [email protected]); Hageja seaduslik esindaja: J B (isikukood: xxx); Kostja: T B (isikukood: xxx; xxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Kruus (Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid; Sakala 18, 10141 Tallinn; Tel
2.Mõista kostjalt T B välja hageja PARKIT OÜ kasuks leppetrahv 35 eurot ning 01.04.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 8,42 eurot.
3.Mõista kostjalt T B välja hageja PARKIT OÜ kasuks viivis põhinõudelt (35 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 02.04.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta hageja PARKIT OÜ menetluskulud 20% ulatuses kostja T B kanda ning kostja T B menetluskulud 80% ulatuses hageja PARKIT OÜ kanda.
5.Rahuldada hageja PARKIT kindlaksmääramiseks.
OÜ
taotlus
menetluskulude
rahaliseks
6.Välja mõista kostjalt T B hageja PARKIT OÜ kasuks menetluskulude hüvitis
summas 75 eurot.
7.Rahuldada kostja T B taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
8.Välja mõista hagejalt PARKIT OÜ kostja T B kasuks menetluskulude hüvitis summas 250 eurot.
9.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud (punktid 6 ja 8) ning tasaarvestuse tulemusena mõista hagejalt PARKIT OÜ välja kostja T B kasuks menetluskulude hüvitis summas 175 eurot.
10.Välja mõista hagejalt PARKIT OÜ kostja T B kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (175 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki xxx (VIN: xxx) numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja. Sõidukile nr xxx on vormistatud 5 leppetrahvi. Leppetrahvinõuete esitamise faktiliseks põhjuseks oli asjaolu, et sõiduk xxx oli pargitud korteriühistu xxx parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine KÜ xxx territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Sõidukil xxx parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 35 eurot.
2.Sõiduki xxx parkimistingimuste vastase parkimise tõttu on sõiduki omanikule (kostjale) koostatud järgmised leppetrahvid: Leppetrahv nr xxx, koostamise aeg 30.10.2017, KÜ xxx parklas, summa 35 eurot; Leppetrahv nr xxx, koostamise aeg 16.03.2018, KÜ xxx parklas, summa 35 eurot; Leppetrahv nr xxx, koostamise aeg 26.04.2018, KÜ xxx parklas, summa 35 eurot; Leppetrahv nr xxx, koostamise aeg 15.07.2018, KÜ xxx parklas, summa 35 eurot; Leppetrahv nr xxx, koostamise aeg 09.04.2020, KÜ xxx parklas, summa 35 eurot;
3.Kostja oli teavitatud leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki xxx kojamehe vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 175 eurot on kostja poolt jäetud tasumata.
4.Kostja on leppetrahvide tasumisega viivituses. Järelikult on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist. Viivise suurus 13.12.2020 seisuga on kokku 31,96 eurot järgmiselt: Leppetrahv nr xxx, viivise periood 13.11.2017 - 10.11.2020 , summa 8,64 eur Leppetrahv nr xxx, viivise periood 30.03.2018 - 10.11.2020 , summa 7,59 eur Leppetrahv nr xxx, viivise periood 10.05.2018 - 10.11.2020 , summa 7,27 eur Leppetrahv nr xxx, viivise periood 29.07.2018 - 10.11.2020 , summa 6,66 eur Leppetrahv nr xxx, viivise periood 23.04.2020 - 10.11.2020 , summa 1,80 eur Lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele nõuab hageja kostjalt ka tulevikuviivise tasumist vastavalt TsMS § 367.
5.Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40.- eurot tulenevalt VÕS § 1131 lg-st 1. Hageja peab Maanteeametile tasuma iga leppetrahvi kohta rahasumma selle eest, et saada liiklusregistrist andmeid sõiduki omaniku või kasutaja kohta. Lisaks tuleb tasuda riigilõiv. Kogu asjaajamine, samuti võlgnikule meeldetuletuse saatmine on seotud ka otsese tööjõukuluga.
6.Vastavalt Maanteeametist saadud andmetele on sõiduki nr xxx vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide vormistamise ajal olnud T B. Maanteeamet hakkas sõiduki omanike/vastutavate kasutajate andmeid parklaoperaatorile väljastama 2019.aastast. Vastavalt parkimistingimuste punktile 4 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks.
7.Hageja palub kohtul: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 175 eurot; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis summas 30.70 eurot; 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 14.12.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni; 4) mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 40 eurot; 5) mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud.
8.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja rõhutab oma vastuses p 1.2. viidates AÕS § 68 lg-s 1 sätestatule, et omanikul on täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt enda õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vastavalt KrtS § 3 lg 2 sätestatule on eriomandi (milleks võib olla ka parkimiskoht) loomiseks nõutav kaasomanike kokkulepe ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kuid kostjal kinnisturaamatu andmetel puudub nõutav kanne. Seega ei ole kostja omandis konkreetset parkimiskohta ning korteriühistu xxx maa-ala valdamine toimub ühistuliikmete e. kaasomanike kokkuleppel. 2012 .a sõlmis Lasnamäe Linnaosa Valitsus (edaspidi LOV) sõlmis KÜ-ga xxx (edaspidi KÜ) kokkuleppe, mille kohaselt LOV lubas KÜ-le kasutada parkimiseks olemasolevat sõiduteed ning parkimistaskut asukohaga xxx, suurusega 745 m2, mille puhastusalapiirid ja liikluskorraldusvahendite asukohad on määratletud kokkuleppe lisas. Hooldusala kasutusse andmise eesmärgiks on KÜ liikmete transpordivahendite parkimise korraldamine vastavalt paigaldatud liiklusmärkidele. Selle kokkuleppe kohaselt kehtestab KÜ parkimiskorra ja kasutustingimused.
KÜ ja hageja vahel on 2016 aastal sõlmitud teenuse osutamise leping, mille kohaselt, teostab hageja liiklemise ja parkimistingimuste täitmise kontrolli aadressil xxx. Vastavalt lepingule, on hageja kohustuseks tagada aadressil xxx kehtestatud parkimiskorra kontroll, reageerida väljakutsele, kutsuda kehtestatud korra eirajad korrale, sh väljastades hoiatusi ja/või leppetrahve sõidukijuhtidele, kes eiravad territooriumil kehtestatud liiklusskeemi või liikluse reguleerija korraldusi. Parkimise korraldamine kuulub KÜ pädevusse, kuna tegemist on kaasomandis oleva pinnaga ja kaasomandi valitsemine on KÜ otsene ülesanne. KÜ üldkoosoolekul on õigus kehtestada autode parkimise kord KÜ-le kasutusse antud maaalal. KÜ-d juhib juhatus üldkoosoleku volituste alusel. Kui üldkoosolek on juhatusele andnud volitused parkimist korraldada, siis on KÜ esindajal õiguslik alus üles seada parkimistingimused, mis keelavad loata parkimise (vajadusel ka teisaldamine). KÜ esindaja pädevuses on otsustada, et parkimine toimub ja on lubatud üks auto korteri kohta, väljastades selleks parkimisloa kinnitatud registreerimisnumbriga sõidukile ja sõidukite registreerimisnubrite nimikiri saadetakse hageja e-registrisse. Kuna kõigile korteriomanikele parkimiskohti ei jätku, siis juriidiliselt ei ole kellelegi konkreetset parkimiskohta kinnistatud. Parkimine toimub üks auto korteri kohta kuni vabade kohtade täitumiseni. Hageja järgib ja täidab tellija /KÜ xxx/ ülessandeid parklaopereerimise eesmärgi läbiviimiseks. Ülessanded väljastab Hagejale KÜ esindaja, kes tegutseb vastavalt KrtS § 24 lg 1 sätestule, et juhatus on korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut. Korteriühistu juhatusele kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 26 lõikes 2 ning §-des 27–29 ja 32 mittetulundusühingu juhatuse kohta sätestatut vastavalt sisestele kokkulepetele, eeskirjadele. Parkimistingimused /Lisa 5/ on saadetud KÜ esindajale G D e-postidele xxx ja xxx tutvumiseks ja kooskõlastamiseks ning ka läbiräägitud parkimislubade (parkimiskaart väljastatud KÜ esindala poolt sõiduki registreerimisnumbri alusel) näidis ja parkimisjärelevalve kord, enne parklaopereerimise lepingu sõlmimist. Sõidukile xxx parkimisluba ei ole väljastatud. Korteri omanik peab pöörduma KÜ esindaja poole oma avaldusega leppetrahvi tühistamise osas. Leppetrahvi tühistamise õigus on KÜ esindajal e-posti aadressitelt xxx ja xxx. Igal korteriomanikul on õigus leppetrahvi vähendamisele taotluse esitamisel mõistliku aja jooksul. KÜ xxx kaasaomanikel on õigus kolme (3) esimese leppetrahvi saamisel taotelda leppetrahvi summa vähendamist. Hageja praktikas juhul, kui leppetrahv on vaidlustatud xxx hoone elaniku poolt põhjusel, et parkimisluba on unustatud sõidukile nähtavale kohale asetada, on leppetrahve esma- ja teistkordse eksimuse korral tõepoolest vähendatud. Selline vastutulek tuleb kõne alla siiski üksnes juhul, kui leppetrahvi saanud isik on heauskne ja esitanud leppetrahvi vähendamise nõude õigeaegselt enne, kui leppetrahvi täitmisega võiksid hagejale kaasneda täiendavad kulud. Kirjavahetus tõendab, et hageja heameelega pakkus leppetrahvi summa vähendamist, kuid kostja jättis edaspidised leppetrahvinõuded lihtsalt tähelepanuta.
9.VÕS § 37 lg 3 kohaselt ei või tüüptingimus teise poole jaoks olla ebatavaline või arusaamatu. Parkimistingimused on toodud välja vahetult Parkla mõlema sissesõidu juures olevatele infotahvlitele, mistõttu iga Parklasse siseneja peab Parkimistingimustest mööduma ning sellest tulenevalt on sisenejal igakordselt võimalus Parkimistingimustega tutvuda. Samuti on mõistlikule isikule üheselt arusaadav, et tegemist on tingimustega, mis
reguleerivad parkimiskorraldust, kuna Parkla sissepääsude juures olevatel infotahvlitel on selged viited, et tegemist on parkimisalaga, kus parkimine on lubatud vaid KÜ xxx lubadega, mis igale isikule annab teada, et Parklasse parkimisel peab tutvuma seal väljapandud infotahvlil olevate tingimustega. On välistatud, et ükskõik milline Parklas sõidukit parkida sooviv isik võiks Parkimistingimusi mitte märgata. Parkimistingimuste p 5 alusel on parklakorraldajal õigus määrata parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahv. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja saab esitatud parkimistingimuste kohaselt nõuda leppetrahvi tasumist sõidukijuhilt. Hageja eeldab, et sõidukijuhiks on sõidukiomanik (kohtumäärus 220-142626).
10.Lisaks telefonivestlusele oli hageja ka kirjavahetuses sõiduki valdajaga. E-kirjad tõendavad leppetrahvi kättesaamist. Kirjavahetus tõendab hageja lojaalsust, kus hageja oli huvitatud kompromissi leidmisest enne kohtuvaidlusi ja ise pakkus leppetrahvi vähendamist ja ise pöördus KÜ esindaja poole Kostja sõiduki xxx leppetrahvi osas. Päring ja kostja sõiduki xxx e-registrisse nimekirja lisamine jäi esindaja poolt kinnitamata.
11.Leppetrahvinõuete jätmine esiklaasile kojamehe alla on TsÜS § 70 mõttes mõistlik leppetrahvi kättetoimetamise (tahteavalduse väljendamise) viis, mida on jaatanud ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi täiskogu (2-17-117146, p 12). Hageja on leppetrahvid koostanud parkimistingimuste rikkumise avastamisel ja asetanud leppetrahvide nõuded parkimistingimusi rikkunud sõiduki esiklaasile kojamehe alla. Hageja tõendab leppetrahvide asetamist sõiduki xxx esiklaasile kojamehe alla fotodega.
12.Kostja käitumine illustreerib kostja üldist suhtumist talle väljastatud leppetrahvidesse. Hagiga hõlmatud leppetrahvid ei ole ainukesed leppetrahvid, mis hageja kostjale on esitanud ja mida kostja ei ole tasunud. Hageja andmebaasi kohaselt on kostjale Parkit OÜ poolt koostatud 9 leppetrahvi.
13.E-registrit xxx kohta peetakse alates 01.03.2017. a. Sõiduk xxx on käesoleva ajani KÜ esindaja poolt e-registrisse sisestamata. Hageja eeldab, et parkimisluba on väljastatud antud korterile, kuid teise registreerimisnumbriga sõidukile. Seega ei olnud sõidukil xxx KÜ territooriumil parkimine lubatud.
14.Kostja väidab, et hoiab regulaarselt oma sõiduki armatuurlaulal parkimisluba. Kuna sõidukile xxx ei ole xxx territooriumil parkimiseks luba antud, ei oma tähtust, kas kostja on sõiduki armatuuril hoidnud mõnele teisele sõidukile väljastatud parkimisluba. Ka on kostja viidatud parkimisluba osaliselt nähtav ja mitteloetav, mistõttu ei tõenda see parkimisloa olemasolu ja kehtivust.
15.KÜ xxx parkimistingimused on järgmised: üks parkimiskaart ühele korterile sõltumata korterielanike sõidukite arvust. Korteriühistu poolt oli tellitud 60 kaarti, xx majas on 58 korterit. Parkimisõigus KÜ xxx parklas on olemas üksnes parkimisloa olemasolu. Nõue asetada parkimisluba sõiduki armatuurlaua nähtavale kohale ei ole pelgalt formaalne, kuna üksnes loa ja sõiduki registreerimisnumbri võrdlemine võimaldab hagejal teha järeldusi, kas sõiduk on pargitud õiguspäraselt. Igal parkimiskaardil on hologramm, et ei oleks võimalik luba võltsida/dubleerida. Kehtiva hologrammita või osaliselt nähtav parkimiskaart teeb kontrolörile parkimisloa tuvastamise keeruliseks.
16.Vaidlusalune maaüksus ei puuduta kostja, kui xxx kaasomaniku, omandiõigust, kuna vaidlusalune territoorium, kus hageja parkimist korraldab, ei kuulu xxx kinnistu koosseisu omandiõiguse alusel, vaid on hageja poolt 22.2.2021.a esitatud menetlusdokumendi lisana 3 esitatud lepingu alusel Lasnamäe Linnaosa Valitsuse poolt antud parkimisalana kasutamiseks KÜ-le xxx. Seega ei teosta xxx kinnistu omanikud, sh kostja, parkimisala kasutades mingil moel omandiõigust ning kostja vastupidine seisukoht ei ole õige.
17.Kostja on leidnud, et hageja ja KÜ xxx vahel on sõlmitud käsundusleping ja hageja saaks leppetrahvinõudeid esitada üksnes käsundiandja nimel. Hageja kostja sellekohase seisukohaga ei nõustu. Hageja ja KÜ xxx vaheline leping vastab nii käsunduslepingu kui ka töövõtulepingu tunnustele. Samas sõltumata asjaolust, millise lepingu tunnustele kõnealune leping vastab, on ebaõige kostja arusaam, et hageja saab leppetrahvinõudeid esitada ja maksma panna üksnes KÜ xxx nimel. Kostja sellekohane arusaam ei tugine kehtivale õigusele. VÕS § 619 kohaselt on käsunduslepingu sisuks käsundisaaja poolt käsundiandjale teenuste osutamine. Samasugusele tunnusele vastab ka VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtuleping. Et parkimisjärelevalve on teenus, selles poolte vahel vaidlust ilmselt ei ole. Leppetrahvide esitamine ja nende menetlemine on osutatava teenuse osa (hageja 22.2.2021.a dokument, lisa 5). Seega on hageja kokkuleppel KÜ-ga xxx õigustatud esitama leppetrahvinõudeid enda nimel. Hageja ja KÜ xxx koostööpraktikast tuleneb, et sissenõutud leppetrahvid on jäänud hagejale. Sisuliselt on tegemist VÕS § 23 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt võivad lepingupoolte kohustused tuleneda nii väljakujunenud praktikast kui ka lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest. Pooltevahelises praktikas on välja kujunenud, et laekunud leppetrahvid jäävad hagejale, kuivõrd just hageja kannab leppetrahvide sissenõudmisega kaasnevaid riske. Sarnane tava kehtib kõikide parklaoperaatorite ja nende klientide vahel. Pealegi on tegemist hageja ja KÜ xxx vahelise õigussuhtega, millele antav hinnang ei puuduta kostjat ega kostja kohustust leppetrahvi tasumisel. Kostja individuaalselt ei ole hageja ja KÜ xxx vahelise lepingu subjekt ega saa selle lepingu pinnalt esitada hageja tegevusele vastuväiteid. Kostja vastuväide on seetõttu asjakohatu.
18.Põhimõtteliselt saab õigeks pidada kostja väidet, et parkimisload KÜ xxx kasutataval territooriumil ei ole seotud otseselt konkreetse sõidukiga registreerimismärgi põhiselt. Parkimisluba annab õiguse parkida sõidukil, mille salongis on parkimisluba nähtavalt eksponeeritud, sõltumata sellest, milline number seisab sõiduki registreerimismärgil. Hageja poolt 22.2.2021.a esitatud menetlusdokumendi lisana 6 esitatud nimekiri omab eelkõige tähtsust tõendina, mis tõendab, et konkreetselt sõidukile xxx ei ole kunagi parkimisluba väljastatud. Seega numbrimärgipõhiselt ei ole kostja sõidukile luba kunagi väljastatud. Küsimus on, kas kostja sõidukil oli parkimisluba nähtavalt ja loetavalt eksponeeritud, kuid ka sellele küsimusele tuleb hageja arvates vastata eitavalt. Kostja ei ole tõendanud, et parkimisluba oli eksponeeritud loetavalt viisil, mis võimaldanuks parkimiskontrolli tegijal aru saada, et tegemist on KÜ xxx hallataval parkimisalal parkimist lubava dokumendiga.
19.Kostja on esitanud ka väite, et ta ei ole saanud kätte leppetrahvide teatisi ega ole enne kohtumenetluse alustamist olnud teadlik talle määratud leppetrahvidest. Kostja sellekohane väide ei vasta tõele ja faktilistele asjaoludele. Hageja arvates püüab kostja tõele mittevastavate väidetega luua asjaoludest ebaõiget ettekujutust. Näiteks on hagejalt palutud leppetrahvi nr xxx tühistamist (hageja 22.02.2021.a. seisukohtade lisad 10-11). Kui pidada õigeks kostja väidet, et ta ei tea midagi ühestki leppetrahvist, siis tekib küsimus, kuidas leppetrahv nr xxx jõudis kodanik E A, kes esitas leppetrahvi tühistamise
taotluse hagejale (hageja 22.2.2021.a seisukohtade lisa 10). E-posti aadress xxx kuulub hagejale teadaolevalt kostja abikaasale I.
20.Kostja on esitanud väite, et sõiduk xxx oli õigustatud xxx KÜ territooriumil parkima ja Kostjale on väljastatud kehtiv parkimisluba nr 45. Hageja leiab, et kostja väide ei ole asjakohane. Parkimisõigust xxx KÜ parklas ei anna loa olemasolu iseenesest: parkimiskaart tuleb asetada klaasi alla nii, et kaardi number ja ettevõtte logo oleksid nähtavad. ParkIt OÜ teenindusettevõtte valik parkimise kontrollimiseks KÜ xxx ühistu territooriumil, parkimistingimused, parkimiskaardi kasutamise kord ja parkimiskaartide väljastamine oli ühehäälselt vastu võetud 19.03.2016 korteriühistu üldkoosolekul. Kostja osales koosolekul ja kehtestatud parkimiskorra vastuvõtmine on kinnitatud allkirjaga. Krt 45 elanikele oli väljastatud parkimiskaart sõiduki reg.numbriga xxx parkimiseks. Asjaolu, et kostja on xxx korteriomanik, ei anna talle õigust sellel kinnistul oma voli järgi parkida, eirates sellega korteriühistu koosolekul vastu võetud otsused. Hagejale teadaoleva info kohaselt ei ole kostja KÜ xxx 19.03.2016 üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks kohtu poole pöördunud. Hageja ja xxx vahel sõlmitud leping ning selle aluseks olev üldkoosoleku otsus on kehtiv ja kuulub täitmisele. Samale seisukohale on jõudnud Riigikohus tsiviilasjas nr. 2-19-124564 p-s 6. Kostja seisukohad
21.Kostja vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu ega tunnista esitatud nõuet. Hageja ja kostja vahel puuduvad lepingulised suhted. Hageja on esitanud kostja vastu hagi seonduvalt asjaoluga, et kostja parkis endale kuuluva sõiduki aadressil xxx, Tallinn asuval territooriumil. Hageja väidete kohaselt on ta kostjaga sõlminud lepingu vastaval kinnistul parkimisteenuse osutamiseks, mille rikkumisest tulenevalt nõuab hageja kostjalt leppetrahvi.
22.Kostja on aadressil xxx, Tallinn asuva kinnisasja üks omanikest. Vastavalt AÕS § 68 lg-s 1 sätestatule on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Eelnevast tulenevalt on kostjal omanikuna õigus kasutada xxx, Tallinn asuvat kinnistut ka enda sõiduki parkimiseks.
23.Kostja ei ole kinnistu omanikuna sõlminud ühtegi lepingut, mis annaks hagejale õiguse kinnisasja vallata, piirates sellega kostja kui omaniku asjaõigusi. Omanikuõigusi piiravate kehtivate asjaõiguslike kokkulepete sõlmimine ilma omaniku nõusolekuta, ei ole juriidiliselt võimalik. Seega ei saa hagejal sellist õigust ilma kostja heakskiiduta eksisteerida.
24.Hageja selgitab, et poolte vahel sõlmitud lepinguna tuleb käsitleda xxx territooriumile paigaldatud tahvlit, millel on kajastatud parkla parkimistingimused. Esmalt selgitab kostja, et vastavate tingimuste põhjal ei selgu, kes on parkimisteenuse osutaja ehk väidetav parklakorraldaja. Kahtluseta on tegemist tüüptingimustel sõlmitava lepinguga, kuid tingimuste põhjal ei ole paraku tuvastatav tüüptingimuste kasutaja. Kostja hinnangul ei saa tarbijaga tüüptingimustel sõlmitav leping olla kehtiv, kui tüüptingimustest ei nähtu nende kasutaja ehk tarbijaga lepingut sõlmiv lepingupool.
25.Vastavalt hageja tüüptingimustele (hagiavalduse lisa 16) on xxx, Tallinn territooriumil lubatud sõidukit parkida kui juhile on väljastatud parkimist lubav dokument (p 2). Leping kohustab parkijat parkima ja liiklema vastavalt paigaldatud liikluskorraldusvahenditele (p 3). Parkimise ja liiklemise tingimuste eiramise korral on parklakorraldajal õigus määrata
sõidukijuhile leppetrahv kuni 35 eurot. Kostjale on KÜ xxx väljastanud parkimisloa nr 45, mida kostja hoiab regulaarselt enda sõiduki armatuurlaual. Seetõttu jääb kostjale arusaamatuks, missuguseid lepingutingimusi sai kostja hagiavalduses esitatud asjaoludel üldse rikkuda. Hageja väidab hagiavalduses, et viiel korral on tuvastatud olukord, kus kostja sõiduki armatuurlaual vastavat luba eksponeeritud ei olnud, kuid hagiavaldusele hageja vastavaid tõendeid lisanud ei ole.
26.Vastupidi, näiteks hagiavalduse lisades 6, 8 ja 10 esitatud fotolt on parkimisluba sõiduki esikaasi taga nähtav. Olukorras, kus kostjale on vastav luba väljastatud, puudus kostjal mõistlik vajadus ja põhjus luba mitte eksponeerida. Teoreetiliselt on võimalik, et armatuurlaual olnud luba on sealt maha kukkunud, kuid see ei saa mõistlikult olla käsitletav lepingurikkumisena ning olla aluseks leppetrahvi määramisele.
27.Tõele ei vasta hageja väited, mille kohaselt on hageja viiel korral kostjat määratud leppetrahvist teavitanud, jättes trahvinõude kostja sõiduki kojamehe vahele. Vastavat asjaolu ei tõenda ka hagiavaldusele lisatud fotod, millelt ei ole vastav asjaolu tuvastatav. Ühel korral on hageja sellise teate tõepoolest siiski saanud, kuid seejärel helistas kostja koheselt kviitungil näidatud kontakttelefonil ning selgitas, et talle on parkimisluba väljastatud ning seetõttu on leppetrahvi määramine põhjendamata. Pärast telefonivestlust hageja kostja poole rohkem ei pöördunud.
28.Enamik väidetavatest rikkumistest on sealjuures aset leidnud juba enam kui poolteist aastat enne nõude esitamist kohtusse, mistõttu on leppetrahvi nõuded vastavalt VÕS § 159 lg-le 2 esitatud hilinenult. Kostja elab aadressil xxx asuvas korteris ja talle on sama hoonet haldava korteriühistu poolt sõiduki parkimiseks väljastatud parkimisluba. Seega isegi, kui hagejal on mingisuguste kokkulepete alusel õigus kinnistu territooriumil parkimist korraldada, oli hagejal võimalik koheselt tuvastada kostjale kuuluva sõiduki omanik ning oma nõuded esitada. Puudub igasugune mõistlik põhjus esitada oma leppetrahvinõue ja sellega seonduvad viivisenõuded alles aastaid hiljem. Kostjal on sisuliselt võimatu sellises olukorras meenutada ja rekonstrueerida aastaid tagasi toimunud sündmusi, et esitada vajalike selgitusi, võimalike rikkumise põhjendusi ning vabandatavuse aluseks olevaid asjaolusid. Hageja viivitus on ilmselgelt pahatahtlik ja arusaamatu, mistõttu tuleb nii hilinenult esitatud leppetrahvinõue kui viivisenõue jätta täielikult rahuldamata.
29.Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt on kinnistut haldaval korteriühistul õigus ilma kaasomaniku nõusolekuta vastu võtta otsuseid ja sõlmida kokkuleppeid, mis piiravad kaasomaniku õigust kinnisasja vallata ja kasutada. Selliseid kokkuleppeid on võimalik sõlmida üksnes kõigi kaasomanike nõusolekul. Sealjuures näeb seadus selliste asjaõiguslike kokkulepete sõlmimiseks ette kohustusliku notariaalselt tõestatud vormi. Eelnevast tulenevalt ei saa KÜ xxx ja Parkit OÜ vahelise lepinguga piirata kostja omandiõigusi ilma, et kostja oleks andnud selleks vajaliku nõusoleku ja tahteavalduse. Kostjal on õigus kinnistu kaasomandi osa teiste kaasomanikega ühiselt kasutada ning sellise kasutusega seonduvalt puudub nii KÜ-l xxx kui hagejal pädevus ja õigus määrata kostjale kui kinnisasja kaasomanikule leppetrahvi.
30.Isegi kui KÜ-l xxx on seaduslik õigus xxx kinnistu või muu parkimisala opereerimiseks, saab vastavaid õigusi realiseerida KÜ xx Hageja poolt 22. veebruaril 2021.a. kohtule esitatud menetlusdokumendi lisas 3 esitatud käsunduslepingust nähtub, et KÜ xxx on parklas toimuva liiklemise ja parkimise kontrollimise kohustuse tasulise lepinguga andnud hagejale. Vastav leping ei näe hagejale ette võimalust esitada parkimiskorralduse
rikkumise korral leppetrahvinõudeid enda nimelt. Lepingu alusel tegutseb hageja KÜ xxx nimelt käsunditäitjana ja saaks lepingu alusel esitada lepptrahvinõudeid üksnes käsundiandja ehk KÜ xxx nimelt. Käesoleval juhul nõuab hageja aga leppetrahvi tasumist endale. Kostja on seisukohal, et kohtule esitatud tõendite põhjal saab käesolevas asjas hagejaks olla üksnes KÜ xxx ja sedagi üksnes eeldusel, et korteriühistul on kehtiv õigus parkimisala kasutust enda äranägemisel reguleerida ja piirata. Hageja üksnes korraldab KÜ xxx kui parkimisala õigustatud valdaja käsundi alusel parkimist, seega saab ka alale paigaldatud liiklusmärgi alusel parkimisleping olla sõlmitud üksnes parkija ja KÜ xxx vahel. Sellise lepingu kehtivust ja ulatust tuleb kinnistu kaasomanike suhtes sealjuures täiendavalt hinnata koostoimes ühistu ja kaasomanike vahel sõlmitud lepingulise suhtega kinnisasja kasutusõiguse osas. Sellist kokkulepet kostjale teadaolevalt sõlmitud ei ole. Asjaolu, et KÜ-l xxx kui parkimiseks kasutatava ala valdajal on õigus vähendada või tühistada määratud leppetrahve üksnes kinnitab seisukohta, et käesolevas asjas saaks hagejaks olla üksnes KÜ xxx.
31.Eksitav on hageja väide, mille kohaselt ei ole kostja kasutuses olevale sõidukile numbrimärgiga xxx parkimisluba väljastatud. KÜ xxx on väljastanud parkimisload majaelanikele korterite põhiselt, mitte sõidukite põhiselt. Hagejale parkimise tarbeks väljastatud parkimisloal ei ole näidatud konkreetse sõiduki numbrit, millele on luba väljastatud. Hagejat ei ole kunagi ka informeeritud sellest, et parkimisluba on kitsalt sõidukipõhine.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
32.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
33.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja oli perioodil 30.10.2017 kuni 09.04.2020 xxx (VIN: xxx) numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja. Samuti puudub vaidlus asjaolus, et sõidukit pargiti 30.10.2017, 16.03.2018, 26.04.2018, 15.07.2018 ja 09.04.2020 hageja opereeritavale parkimisalale aadressil xxx, Tallinn asuva korterelamu juures. Samuti puudub vaidlus asjaolus, et kostjale on KÜ xxx väljastanud parkimisloa nr 45 (dtl 80 - foto).
34.Hageja palub kohtul: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 175 eurot; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis summas 30.70 eurot; 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 14.12.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni; 4) mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 40 eurot.
35.Kostja palub hagiavalduse jätta rahuldamata, kuna: (i) kostja on xxx, Tallinn asuva kinnisasja üks omanikest ning sellest johtuvalt on tal õigus kinnistut parkimiseks kasutada, kusjuures vastava õigust ei ole kehtivalt piiratud; (ii) tahvlilt nähtuvate tingimuste põhjal ei selgu, kes on parkimisteenuse osutaja ehk väidetav parklakorraldaja (tüüptingimuse kasutaja), mistõttu ei saa tarbijaga tüüptingimustel sõlmitav leping olla kehtiv; (iii) kostja hoiab regulaarselt parkimisluba enda sõiduki armatuurlaual ning hageja ei ole tõendanud, et parkimisluba ei olnud nähtaval; (iv) on tõendamata, et hageja on viiel korral kostjat määratud leppetrahvist teavitanud, jättes trahvinõude kostja sõiduki kojamehe vahele; (v) leppetrahvinõuded on vastavalt VÕS § 159 lg-le 2 esitatud hilinenult; (vi) KÜ xxx ja Parkit OÜ vahelise lepinguga ei saa piirata kostja omandiõigusi
ilma, et kostja oleks andnud selleks vajaliku nõusoleku ja tahteavalduse; (vii) KÜ xxx ja Parkit OÜ vaheline leping ei näe hagejale ette võimalust esitada parkimiskorralduse rikkumise korral leppetrahvinõudeid enda nimelt, hageja saaks olla hoopis KÜ xxx; (viii) KÜ xxx on väljastanud parkimisload majaelanikele korterite põhiselt, mitte sõidukite põhiselt.
36.Esmalt käsitleb kohus kostja vastuväiteid, mille kohaselt kostja on xxx, Tallinn asuva kinnisasja üks omanikest ning sellest johtuvalt on tal õigus kinnistut parkimiseks kasutada, kusjuures vastava õigust ei ole kehtivalt piiratud. Kohus märgib, et kostja seisukoht on ekslik. xxx, Tallinn asuva kinnisasja koosseisu kuuluv õue-ala on korteriomanike kaasomandis. Lisaks on Tallinna linn andnud vastava lepinguga (dtl 99100) osa xxx kinnisasjast KÜ xxx kasutusse eesmärgiga korraldada seal korteriühistu liikmete sõidukite parkimist (vt lepingu p 2 ja lisa 1). Asjas esitatud tõenditest ning poolte selgitustest ei nähtu, et oleks olemas korteriomanike kokkulepe (KOS § 12 lg 1) või kostja kasuks seatud erikasutusõigus (KrtS § 14 lg 1), mille kohaselt oleks kostjal piiramatu õigus kinnistut oma sõiduki parkimiseks kasutada. KÜ xxx ja Parkit OÜ on 18.03.2016 sõlminud lepingu (dtl 101-104), millega on ülalnimetatud (s.o Liikuri 40, Tallinn kinnistul ja xxx kinnisasjal paikneva) parkimisala haldamise õigus üle antud hagejale (lepingu ptk 1), kusjuures hagejal oli õigus lepingu pde 3.5 kohaselt oli hagejal õigus rakendada meetmeid parkimiskorra tagamiseks ning p-i 1.3 kohaselt kontrollida nende täitmist. Kostja märgib, et KÜ xxx ja Parkit OÜ vahelise lepinguga ei saa piirata kostja omandiõigusi ilma, et kostja oleks andnud selleks vajaliku nõusoleku ja tahteavalduse. Kohtu hinnangul on kostja seisukoht väär. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud KOS § 8 lg 1 sätestab, et kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Korteriühistu eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine (KÜS § 2 lg 1). KOS § 15 lg 1 sätestab, et kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. KOS § 15 lg 3 sätestab, et kokkuleppeid arvestades võivad korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. KOS § 17 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriühistu 19.03.2016 üldkoosolekul ongi ühehäälselt, s.o kõigi 31 osavõtja poolt, otsustatud sõlmida parkimisteenuse leping hagejaga. Parkimisteenuse osutaja valimine on kohtu hinnangul asja tavapärane valitsemine ja see ei eelda kõigi korteriomanike kokkulepet. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt saaks asuda seisukohale, et eelviidatud üldkoosoleku otsus oleks tühine. Kostja osales ise kõnealusel koosolekul ning otsusele vastuväidet ei esitanud. Seega on kohtu hinnangul KÜ xxx ja Parkit OÜ vaheline leping õiguspärane ning hageja saab kehtivalt piirata kostja n.ö omandiõigust vaidlusaluse parkimisala kasutamisel. Kostja on märkinud, et KÜ xxx ja Parkit OÜ vaheline leping ei näe hagejale ette võimalust esitada parkimiskorralduse rikkumise korral leppetrahvinõudeid enda nimelt, hageja saaks olla hoopis KÜ xxx. Kohus leiab, et nimetatud seisukoht ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega. Kõnealuse lepingu p-ist 3.2 tuleneb hagejale kohustus kutsuda kehtestatud parkimiskorra rikkujaid korrale, sh kasutades leppetrahve. Lepingu p-ist 3.8
tuleneb hagejale õigus jätta endale leppetrahvidest saadav tulu. Hageja selgitusel on selliselt pooltevaheline õigussuhe ka toiminud.
37.Kostja märgib, et tahvlilt nähtuvate tingimuste põhjal ei selgu, kes on parkimisteenuse osutaja ehk väidetav parklakorraldaja (tüüptingimuse kasutaja), mistõttu ei saa tarbijaga tüüptingimustel sõlmitav leping olla kehtiv. Kohus märgib, et kostja korteriühistu 19.03.2016 üldkoosolekul osalenud ning hääletanud otsuse poolt, millega valiti vaidlusalusel parkimisalal teenuseosutajaks hageja. Seega ainuüksi seetõttu on kostja väide asjakohatu ning pahatahtlik. Lisaks nähtub parkimisala infotahvlilt (dtl 59-60), et parkimist korraldab hageja. Seega on kostja viited asjakohatud.
38.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab hageja nõude alus olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 389, mille kohaselt tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. VÕS § 392 lg 1 sätestab, et kasutaja võib eset kasutada üksnes lepingus ettenähtud viisil, kokkuleppe puudumisel aga eseme olemusest või kasutamise eesmärgist tuleneval viisil. Kohtu hinnangul on tegemist tasuta kasutamise lepinguga, kuivõrd hageja hallataval parkimisalal võisid parkida üksnes parkimisluba omavad isikud ning parkimisload väljastas korteriühistu üksnes korteriomanikele. Parkimise eest ei pidanud parkijad, sh kostja, hagejale tasu maksma.
39.Kohus märgib, et hageja parkimistingimuste (dtl 115) punkti 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse sõidukijuhi ja hageja (edaspidi: parklakorraldaja) vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat käesolevates parkimistingimustes sätestatud korras. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-3-16 p-s 11 märkinud, et kui sõiduki juhti ei ole tuvastatud, ning parklaoperaator ei suuda tõendada, kes sõidukit juhtis, eeldatakse olukorras, kus parkimistingimustes on kokku lepitud, et parkimislepingu sõlmis ning parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki omanik. Riigikohus on eelnimetatud lahendis leidnud, et just sõiduki omaniku tõendamiskoormis on tõendada, kes vaidlusalusel ajal sõidukit kasutas ja parkimisalale parkis. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et kostja kui sõiduki vastutav kasutaja/omanik leppetrahvide tegemise kuupäevadel sõidukit hageja opereeritud parkimisalal parkis.
40.Hageja parkimistingimuste (dtl 115) punkti 3 kohaselt võivad parklat kasutada ainult registreeritud sõidukid. Punkti 2 kohaselt peab parkimist lubav dokument (parkimisluba) olema nähtaval kohal – armatuurlaual. Kohus nõustub kostjaga, et KÜ xxx on väljastanud parkimisload majaelanikele korterite põhiselt, mitte sõidukite põhiselt. Seda kinnitab 19.03.2016 üldkoosoleku otsus (dtl 160), kus ühehäälselt otsustati, et väljastatakse üks parkimiskaart ühele korteriomanikule, kes elab alaliselt aadressil xxx, omab sõidukit, mis on registreeritud ühele korterielanikest. Eeltoodust nähtub, et parkimisluba saada oli õigus sõiduautot omaval alalisel majaelanikul. Samuti ei ole hagejale parkimise tarbeks väljastatud parkimisloal näidatud konkreetse sõiduki numbrit, millele on luba väljastatud. Parkimisloal on üksnes korterinumber. See, et korteriühistu on pidanud vajalikuks sõidukite osas omaalgatuslikku registrit pidada, ei väära kostja parkimisõigust. On tavapärane, et inimesed aeg-ajalt vahetavad sõidukeid, kuid see ei tähenda, et sõidukivahetuse korral peaks korterielanik kaotama parkimisõiguse. Seega on kostja tõendanud, et tal on vaidlusalusel alal parkimiseks olemas õigus – s.o parkimisluba. Nimetatud osas on hageja vastupidised väited asjakohatud.
41.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on täitnud kohustust asetada parkimisluba nähtavale kohale – armatuurlauale. Hageja esitatud fotodelt ei nähtub, et sõiduki armatuurlaual (juhipoolses ääres) on kollakas parkimisluba 09.04.2020 (dtl 53, 137-139), 30.10.2017 (dtl 49, 130-131), 26.04.2018 (dtl 51, 123), 15.07.2018 (dtl 136). Seega on tõendamata rikkumised nimetatud kuupäevadel väljastatud leppetrahvide osas ning nimetatud osas jääb nõue rahuldamata.
42.Kohus on seisukohal, et parkimislepingu rikkumine (parkimisloa nähtavale kohale mitteasetamine) on tõendatud osaliselt – üksnes 16.03.2018 leppetrahvi osas (dtl 126127). Fotodelt ei nähtu, et armatuurlaual oleks parkimisluba, mistõttu on rikutud parkimistingimuste punktis 2 sätestatud kohustust.
43.Kostja märgib, et on tõendamata, et hageja on kostjat määratud leppetrahvist teavitanud, jättes trahvinõude kostja sõiduki kojamehe vahele. Hageja on esitanud fotod, millest nähtub, et sõiduki kojamehe vahele on 16.03.2018 asetatud leppetrahvinõue (dtl 50 ja 127). Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et leppetrahvinõude esitamine ja selle sisu (dtl 41 leppetrahv) on tõendatud.
44.Kohus loeb tuvastatuks ka asjaolu, et sõiduk on leppetrahvi väljastamise kuupäeval parkinud hageja poolt opereeritavas parklas, kuna eelnimetatud asjaolu on tõendatud leppetrahvi ning hageja poolt tehtud fotodega. Samuti võtab kohus arvesse, et kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et sõiduk, mille vastutav kasutaja/omanik kostja oli, on hagiavalduses nimetatud kuupäevadel hageja opereeritavas parklas parkinud.
45.Hageja parkimistingimuste punkti 5 kohaselt juhul kui sõidukijuht eirab tingimusi (pargib ja liikleb valesti), on parklakorraldajal õigus määrata sõidukijuhile ja sõidukijuhil on kohustus tasuda parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi kuni 35 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostjale esitanud leppetrahvi nõude kooskõlas parkimistingimuste punktiga 5 ning leppetrahvinõue 35 eurot kuulub kostjalt väljamõistmisele.
46.Kostja märgib, et leppetrahvinõuded on vastavalt VÕS § 159 lg-le 2 esitatud hilinenult. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja teatas 16.03.2018 leppetrahvinõudest, pannes vastava teate sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Samuti tegi hageja töötaja sellest ka fotod. Pooled ei ole esile toonud, et hageja oleks üritanud muul viisil kostjale leppetrahvinõudeid kätte toimetada. Leppetrahvinõude esitamisest teatamine tagab selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvinõuet oma edasises käitumises arvestada, kuid leppetrahvinõudest teatamine ei eelda leppetrahvi suuruse märkimist (Riigikohtu 29. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-28-08, p 14). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida
õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (Riigikohtu 21. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16). Kohus leiab, et kostja vastavad väited on alusetud. Hageja on määranud kostjale leppetrahvi 16.03.2018 toimunud rikkumiste eest ning on kostjat leppetrahvinõudest teavitanud samaaegselt, jättes vastava teate sõiduki kojamehe vahele. Kuivõrd kostja ei ole esile toonud erandlikke asjaolusid (orkaan jms), mille pinnalt saaks järeldada, et kostja ei saanud leppetrahviteadet kätte, siis eeldab kohus, et kostja on saanud selle kätte samal päeval. Kohtu hinnangul on kostja ajanud segi leppetrahvi määramise ning selle kohtuliku maksmapaneku aja - VÕS § 159 lg 2 reguleerib esimest. Seega puudub alus väita, et hageja oleks leppetrahvi nõudnud hilinenult. Kohus mõistab leppetrahvi summas 35 eurot kostjalt hageja kasuks välja.
47.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Leppetrahv tuleb tasuda 14 päeva jooksul leppetrahvi nõude määramise päevast alates (dtl 41). Leppetrahv määrati 16.03.2018, seega tuli see tasuda hiljemalt 30.03.2018 ning muutus sissenõutavaks 31.03.2018. Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suurus 8,42 eurot (1098 päeva x 0,022% x 35). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab alates 02.04.2021 kuni põhinõude tasumiseni kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
48.Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot tulenevalt VÕS § 1131 lg-st 1. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus sätestab, et selle sätte mõtteks on lihtsustada sissenõudmiskulude hüvitamist majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt isikult. Kostja ei ole majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, mistõttu nimetatud säte ei kohaldu. Samuti ei ole võimalik nõuet rahuldada VÕS § 1132 lg 1 ja 2 alusel, kuna hageja ei ole kostjale mistahes meeldetuletuskirju saatnud.
49.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada osaliselt ja kostjalt välja mõista leppetrahv 35 eurot, 01.04.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 8,42 eurot, ning viivis põhinõudelt (35 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 02.04.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
50.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas
tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
51.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jätta 20% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud jätta 80% ulatuses hageja kanda, kuna põhjendatud oli üks leppetrahv viiest, s.o 1/5 nõudest.
52.TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 75 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
53.Kostja menetluskulud on 1216,80 eurot (7,8h; 156 eurot tund, koos käibemaksuga). Kostja esindaja on teinud järgmised toimingud: hagiavalduse ja lisatud tõendite analüüs, nõupidamine kliendiga – 2 h; 27.01.2021 hagivastuse koostamine, kooskõlastamine kliendiga ning esitamine kohtule – 3 h; 04.03.2021 tutvumine kohtu 03.03.3021 kirjaliku määrusega ning hageja 22.02.2021.a täiendavate seisukohtade ning tõenditega – 0,8h; 17.03.2021 lõplike seisukohtade koostamine, kooskõlastamine kliendiga ning edastamine kohtule – 2 h. Hageja palub väljamõistetud menetluskuludelt kohustada hagejat tasuma viivisintressi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest.
54.Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasu vastab asja materjalidele ja kohtupraktikale.
55.Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-4-15 on kajastatud järgmine seisukoht: „Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses.“ Käesoleva tsiviilasja hind on 260,96 eurot ning kostja esindajakulude kogusuurus on mitu korda suurem kui tsiviilasja hind. Kohus
vähendab kostja esindajakulude suuruse 250 euroni eelviidatud lahendis toodud kaalutlustel.
56.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 175 eurot (250 eurot – 75 eurot).
57.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
58.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.