1.Kohtutäitur Mati Kadak (kohtutäitur) on algatanud YY 19.05.2020 täitmisavalduse alusel DD, QQ ja XX (avaldaja) suhtes täitemenetluse vastavalt täiteasjades nr 008/2020/1019, 008/2020/1020 ja 008/2020/1021. Täitedokumentideks on Harju Maakohtu 21.03.2019 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-13-39908. Täitmisele esitatud nõude sisu on Tallinnas Kakumäe tee 82 asuva kinnisasja (edaspidi kinnistu) kaas- ja ühisomandi, mis kuulub 1⁄2 mõttelises osas avaldajale ning 1⁄2 mõttelises osas ühisomanikele YY-le, DD-le ja QQ-le, lõpetamine ja müümine avalikul enampakkumisel ning enampakkumise tulemina saadud rahast 1⁄2 avaldajale, 1⁄6 YY-le, 1⁄6 DD-le ja 1⁄6 QQ-le jaotamine.
2.Kohtutäitur esitas 19.05.2020 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palus kanda kinnistusraamatusse kohtutäituri kasuks kinnistu käsutamise keelumärge.
2-20-16819 Kinnistamisavalduses on täiteasja numbrina märgitud 008/2020/1019 ning sellele on lisatud DD suhtes tehtud 19.05.2020 tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 008/2020/1019.
3.Kohtutäituri koostas avaldajale 19.05.2020 täitmisteate (allkirjastatud 20.05.2020) täiteasjas nr 008/2020/1021, millele on lisatud avaldaja suhtes tehtud 19.05.2020 tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 008/2020/1021.
4.Tartu Maakohtu kinnistusosakond andis 20.05.2020 kandemäärusega nr 514292020 kohtutäiturile tähtaja kuni 10.06.2020 kõigi kinnistu omanike suhtes kehtiva täitedokumendi (kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse) esitamiseks.
5.Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis 12.06.2020 kandemäärusega nr 595392020 kohtutäituri 19.05.2020 kinnistamisavalduse rahuldamata, kuna kohtutäitur ei esitanud määratud tähtajaks kõigi kinnistu omanike suhtes kehtivat täitedokumenti.
6.Kohtutäitur esitas 01.07.2020 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale uue kinnistamisavalduse, milles palus kanda kinnistusraamatusse kohtutäituri kasuks kinnistu käsutamise keelumärge. Kinnistamisavalduses on täiteasja numbrina märgitud 008/2020/1019 ning sellele on lisatud avaldaja, YY, DD ja QQ suhtes tehtud 19.05.2020 tasu väljamõistmise otsused täiteasjas nr 008/2020/1019.
7.Avaldaja esitas 12.07.2020 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevusele ja avaldaja suhtes koostatud 19.05.2020 tasu väljamõistmise otsusele täiteasjas nr 008/2020/1019. Täitedokument näeb ette OÜ-le Belgardi Kinnisvara ning YY-le, DD-le ja QQ-le kuuluva kinnistu kaas- ja ühisomandi lõpetamise. Täitedokumendi täitmise viis ja kord on määratud selliselt, et huvitatud menetlusosalisel on õigus pöörduda kohtutäituri poole täitedokumendi täitmiseks pärast kolme kuu möödumist selle jõustumisest. OÜ Belgardi Kinnisvara müüs talle kuuluva kinnistu kaasomandi osa avaldajale, täites täitedokumendi vabatahtlikult enne selle jõustumist. Avaldaja ei olnud tsiviilasja nr 2-13-39908 menetlusosaline ja on heauskne omandaja. Avaldaja ei saa olla täitemenetluses võlgnik. Puuduvad tõendid, mille järgi avaldaja oleks OÜ Belgardi Kinnisvara õigusjärglane. Avaldajale ei tule täitedokumendist kohustusi ja avaldaja suhtes ei saanud täitemenetlust algatada. Seetõttu on tühine ka kohtutäituri 19.05.2020 tasu väljamõistmise otsus.
8.Tartu Maakohtu kinnistusosakond kandis 17.07.2020 kandemäärusega nr 730292020 kinnistusraamatusse kohtutäituri kasuks kinnistu käsutamise keelumärke.
9.Kohtutäitur tagastas 24.07.2020 otsusega avaldaja 12.07.2020 kaebuse. Täiteasjades nr 008/2020/1019, 008/2020/1020 ja 008/2020/1021 on täitmisel solidaarne nõue ning ka väljamõistetud kohtutäituri tasu on solidaarne. Kohtutäitur on juba vaadanud läbi avaldaja kaebuse kohtutäituri 19.05.2020 tasu väljamõistmise otsusele täiteasjas nr 008/2020/1021 ning teinud selle kohta otsuse, mida on võimalik vaidlustada kohtus.
10.Avaldaja esitas 29.07.2020 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 24.07.2020 otsuse peale, milles palus kohustada kohtutäiturit vaatama läbi avaldaja 12.07.2020 kaebus ja tegema selle kohta otsus. Avaldaja sai 26.05.2020 kätte avaldaja suhtes tehtud kohtutäituri 19.05.2020 tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 008/2020/1021, milles on võlgnikuks avaldaja. Avaldaja sai 03.07.2020 kätte avaldaja suhtes tehtud kohtutäituri 19.05.2020 tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 008/2020/1019, milles on võlgnikuks DD.
11.Harju Maakohus võttis 04.09.2020 määrusega avaldaja 29.07.2020 kaebuse menetlusse osas, milles avaldaja vaidlustas kohtutäituri 19.05.2020 tasu väljamõistmise otsust täiteasjas nr 008/2020/1019. 2(6)
2-20-16819
12.Harju Maakohus rahuldas 30.09.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-10939 avaldaja 29.07.2020 kaebuse ning kohustas kohtutäiturit vaatama sisuliselt läbi avaldaja 12.07.2020 kaebuse, milles avaldaja vaidlustas kohtutäituri 19.05.2020 tasu väljamõistmise otsust. Kohtutäitur ei ole avaldaja kaebust sisuliselt lahendanud ega oma otsust motiveerinud. Piisavaks ei saa lugeda avaldaja 12.07.2020 kaebuse tagastamist täiteasjas 008/2020/1019 põhjusel, et lahendatud on avaldaja kaebus täiteasjas nr 008/2020/1021, kuna tegemist on iseseisvate täitemenetlustega. Avaldaja väitel ei ole ta täiteasjas nr 008/2020/1019 tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust varem vaidlustanud ja kohtutäitur ei ole seda ümber lükanud. Kohtutäitur peab avaldaja kaebuse sisuliselt läbi vaatama ja tegema motiveeritud otsuse.
13.Kohtutäitur jättis 12.11.2020 otsusega avaldaja 12.07.2020 kaebuse rahuldamata. Avaldaja kaebus on põhjendamatu. Täitedokument kehtib TsMS § 460 lg-te 1 ja 2 alusel ka avaldaja kui OÜ Belgardi Kinnisvara õigusjärglase suhtes, kuna avaldaja oli kinnistu kaasomandi osa omandamise ajal teadlik tsiviilasja nr 2-13-39908 menetlusest. Avaldaja on OÜ Belgardi Kinnisvara juhatuse liige ja osales tsiviilasja nr 2-13-39908 menetluses. Arvestades täitedokumendi jõustumise aega ning selle täitmise viisi ja korda, sai pöörduda täitedokumendi täitmiseks kohtutäituri poole alates 19.05.2020.
14.Avaldaja esitas 15.11.2020 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 12.11.2020 otsuse peale, milles palus tunnistada kohtutäituri tegevus kohtutäituri tasu sissenõudmisel 19.05.2020 tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 008/2020/1019 alusel ebaseaduslikuks. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri 12.11.2020 otsusega, kuna ta on võlgnik täiteasjas nr 008/2020/1021, mitte täiteasjas nr 008/2020/1019.
15.Harju Maakohus jättis 07.12.2020 määrusega avaldaja 15.11.2020 kaebuse käiguta ja andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks, kaebuse arusaadavas ja korrektses eesti keeles esitamiseks, kaebuse allkirjastamiseks ning oma väiteid kinnitavate tõendite esitamiseks.
16.Harju Maakohus keeldus 16.12.2020 määrusega TsMS § 3401 lg 2 alusel avaldaja 15.11.2020 kaebuse menetlusse võtmisest. Avaldaja ei ole puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul arusaadavalt selgitanud, mida ta kaebusega taotleb ja miks ta ei ole kohtutäituri otsusega rahul.
17.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale 21.01.2021 määruskaebuse. Harju Maakohus ei pidanud 02.02.2021 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
18.Avaldaja taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Avaldaja on esitanud tõendid, millest on näha, et ta on võlgnik täiteasjas nr 008/2020/1021, mitte täiteasjas nr 008/2020/1019. Kohtutäitur nõuab avaldajalt valesti kohtutäituri tasu täiteasjas nr 008/2020/1019, milles on võlgnikuks DD. Maakohus saanuks TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 alusel nõuda avaldajalt täiendavate tõendite esitamist või koguda neid omal algatusel.
3(6)
2-20-16819
EDASINE MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
19.Ringkonnakohus koostas 12.03.2021 kohtunõude, milles palus: 1) avaldajal täpsustada, kuna ja mil viisil sai ta kätte kohtutäituri 19.05.2020 tasu väljamõistmise otsused täiteasjades nr 008/2020/1019 ja 008/2020/1021 ning miks on avaldaja poolt tsiviilasjas nr 2-20-10939 ja praeguses asjas esitatud kohtutäituri 19.05.2020 tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 008/2020/1021 erinev; 2) kohtutäituril täpsustada, kas ta on teinud avaldaja suhtes 19.05.2020 tasu väljamõistmise otsuse nii täiteasjas nr 008/2020/1019 kui ka täiteasjas nr 008/2020/1021 ning miks on kohtutäituri 01.07.2020 kinnistamisavalduse koosseisus oleval avaldaja suhtes tehtud 19.05.2020 tasu väljamõistmise otsusel märgitud täiteasja numbriks 008/2020/1019, kui avaldaja suhtes on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 008/2020/1021; 3) kohtutäituril täpsustada, kas kinnistu on avalikul enampakkumisel maha müüdud ning kui jah, siis kui suure summa kinnistu müügitulust arvestas kohtutäitur maha täitekulude katteks ning kui suur osa täitekuludest langes avaldajale.
20.Avaldaja esitas 18.03.2021 vastuse, mille kohaselt sai avaldaja kohtutäituri 19.05.2020 tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 008/2020/1021 kätte 26.05.2020 e-posti teel. Kohtutäitur avaldajale 19.05.2020 tasu väljamõistmise otsust täiteasjas nr 008/2020/1019 ei saatnud, kuid avaldaja tutvus sellega 03.07.2020 kinnistusraamatu vahendusel. Tsiviilasjas nr 2-20-10939 esitatud kohtutäituri 19.05.2020 tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 008/2020/1021 erineb praeguses asjas esitatud samast otsusest, kuna see on teisendatud erinevasse vormi. Avaldaja ei ole otsuse sisu muutnud.
21.Kohtutäitur esitas 26.03.2021 vastuse, mille kohaselt ei võimalda kohtutäiturite kasutatav programm TAAVI lisada ühele toimikule mitut sissenõudjat ega mitut võlgnikku. Kuna kõik täitemenetluse osalised on kaas- ja ühisomanikud, avas kohtutäitur kolm toimikut, milles täidetakse sama nõuet. Kõigis toimikutes on koostatud analoogse sisuga kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused. Tartu Maakohtu kinnistusosakond tegi 20.05.2020 kandemääruse nr 514292020, millega jättis kohtutäituri kinnistamisavalduse täiteasjas 008/2020/1019 rahuldamata, kuna kohtutäitur ei esitanud kõigi kinnistu omanike suhtes kehtivat täitedokumenti. Märgitud kandemääruse järgi esitas kohtutäitur ainult DD suhtes tehtud 19.05.2020 tasu väljamõistmise otsuse, mistõttu nõudis kinnistusosakond ka teiste kinnistu omanike suhtes tehtud tasu väljamõistmise otsuseid. Seetõttu said need ka koostatud. Erinevate täiteasjade numbrite ja adressaatidega kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused võivad küll tekitada segadust, kuid kasutusel oleva programmiga ei ole võimalik mitme sissenõudja ja võlgnikuga täiteasjadega muud moodi toimetada. Kinnistut ei ole veel maha müüdud, kuna täitemenetlus on peatatud Harju Maakohtu 07.09.2020 hagi tagamise määruse tsiviilasjas nr 220-9674 alusel.
22.Avaldaja esitas 26.03.2021 taotluse, milles palus edastada politseile või prokuratuurile kuriteoteade seoses kohtutäituri poolt kinnistusosakonnale ebaõigete andmete ja fabritseeritud täitedokumendi esitamisega. Kohtutäitur väitis 01.07.2020 kinnistamisavalduses, et avaldaja, YY ja QQ on võlgnikud täiteasjas nr 008/2020/1019. Lisaks esitas kohtutäitur kinnistusosakonnale kinnistu arestimise akti täiteasjas nr 008/2020/1021. Kohtutäitur petab, kuna ta on allkirjastanud nii 19.05.2020 täitmisteate avaldajale, mille koosseisus on avaldaja suhtes tehtud 19.05.2020 tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 008/2020/1021, kui ka 01.07.2020 kinnistamisavalduse, mille koosseisus on avaldaja suhtes tehtud 19.05.2020 tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 008/2020/1019. See ei saa olla põhjustatud programmist TAAVI. Kinnistamisavaldusele lisatud täitedokumendid on seega fabritseeritud.
4(6)
2-20-16819
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata maakohtule avaldaja kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
24.Avaldaja vaidlustab maakohtu 16.11.2020 määrust, millega maakohus keeldus TsMS § 3401 lg 2 alusel kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu kaebuse menetlusse võtmisest. Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et avaldaja ei selgitanud kohtule arusaadavalt, mida ta kaebusega taotleb ning miks ta ei ole kohtutäituri otsusega rahul. Enne seda tegi maakohus 07.12.2020 määruse, millega jättis avaldaja kaebuse käiguta ning andis talle tähtaja riigilõivu tasumiseks, kaebuse arusaadavas ja korrektses eesti keeles esitamiseks, kaebuse allkirjastamiseks ning oma väiteid kinnitavate tõendite esitamiseks. Vaadates läbi määruskaebust määruse peale, millega on TsMS § 3401 lg 2 alusel keeldutud kaebuse menetlusse võtmisest, tuleb kontrollida nii menetlusse võtmisest keeldumise kui ka puuduste kõrvaldamise määruse õigsust (vt Riigikohtu 12.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-10, p 28).
25.Vaidlustatud määrusest on võimalik aru saada, et puudus, mille avaldaja maakohtu hinnangul kõrvaldamata jättis, on arusaadavas ja korrektses eesti keeles kaebuse esitamine. Maakohus viitas puuduste kõrvaldamise määruses TsMS § 33 lg-le 1, mille järgi kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Avaldaja kaebus on küll kohati vigases eesti keeles ja raskesti loetav, kuid siiski ei saa väita, et avaldaja kaebus ei ole eestikeelne. Avaldaja kaebusest ja sellele lisatud tõenditest saab aru, et avaldaja vaidlustab kohtutäituri 12.11.2020 otsust, millega kohtutäitur vaatas teist korda läbi avaldaja 12.07.2020 kaebuse, millega avaldaja vaidlustas kohtutäituri 19.05.2020 tasu väljamõistmise otsust täiteasjas nr 008/2020/1019. Avaldaja on selgitanud, et ei ole kohtutäituri 12.11.2020 otsusega nõus, kuna ta on võlgnik täiteasjas nr 008/2020/1021, mitte täiteasjas nr 008/2020/1019. Avaldaja lisas kaebusele mh kohtutäituri 19.05.2020 tasu väljamõistmise otsused täiteasjades nr 008/2020/1019 ja nr 008/2020/1021, kohtutäituri 24.07.2020 otsuse, Harju Maakohtu 30.09.2020 määruse tsiviilasjas nr 2-20-10939, kohtutäituri 12.11.2020 otsuse ja täitemenetlusregistri väljavõtte avaldaja suhtes pooleliolevate täitemenetluste kohta. Eelnevat arvestades puudus alus jätta avaldaja kaebus käiguta põhjusel, et see ei ole eestikeelne ja on loetamatu. Kuigi TsMS § 3401 kohaldamisala ei ole piiratud ainult vormiliste puudustega ning hõlmab ka menetlusdokumendi sisulist selgust ja põhjendatust, peaks kohus vähemalt hagita asjades menetlusdokumendi käiguta jätmisel välja tooma, mis menetlusdokumendis täpsemalt ebaselgeks jääb. Igal juhul saab TsMS § 3401 lg 2 alusel kaebuse menetlusse võtmisest keeldumist põhjendada üksnes sellise puudusega, mis vältimatult takistab kaebuse sisulist lahendamist. Vigases eesti keeles ja tavapärasest raskemini mõistetav kaebus ei ole selline puudus, mis vältimatult takistab kaebuse sisulist lahendamist. Avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest ei saanud seega TsMS § 3401 lg 2 alusel keelduda.
26.Kuna maakohus on kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 alusel valesti keeldunud ning ringkonnakohtu hinnangul ei esine absoluutseid menetlusse võtmisest keeldumise aluseid, tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja saata asi maakohtule avaldaja kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus saab kaebuse menetlusse võtmise üle otsustamisel hinnata ka avaldaja ja kohtutäituri määruskaebemenetluses esitatud selgitusi. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. 5(6)
2-20-16819
27.Ringkonnakohus märgib, et menetlusosaline ei saa taotleda kohtult kuriteoteate esitamist. Kui avaldaja leiab, et kohtutäitur on pannud toime kuriteo, saab ta soovi korral ise prokuratuurile või politseile kuriteoteate esitada.
28.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 372 lg 5 esimese lause järgi võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule, ei saa praeguse määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.