Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-19-200 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2-19-200 Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) vahenditega. Kostja leidis, et ei vastuta reostuse eest. Kostja viited KIK võimalikule kaasrahastamisele reostuse likvideerimisel jms ei ole kohased, sest kostja esitas need väited mitu kuud pärast reostuse avalikuks tulekut. Hageja tellis reostuse uuringud ja reostuse eemaldamise. Väljakaevatud reostatud pinnase kogus hinnati vaatluse käigus tehtud mõõtmiste ja arvutustega, millele töövõtja pakkumises tugines. Reostuse mõõtmistulemused ja pinnase erikaalu arvutused ühtisid suures osas pinnase kaalumise tulemustega Väätsa prügilas. Reostuse uuringute kulu ja reostuse kõrvaldamisega seotud kuluga hagejale tekitatud otsene rahaline kahju on 113 856 eurot 84 senti. Reostuse likvideerimine hõlmas nii saastunud pinnase äravedu kui ka jäätmekäitluse maksumust. Hageja oli sunnitud reostuse viivitamatult likvideerima, sest reostus avastati hankelepingu teostamisel. Hagejale tekkinud kahju suurus on dokumentaalselt tõendatud töövõtja hinnapakkumisega. Jäätmete üleandmine on dokumenteeritud jäätmete üleandmise aktiga, mille allkirjastas 2. juunil 2017 Väätsa Prügila AS–i esindaja. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud, esitab hageja hinna alandamise nõude VÕS § 112 lg 1 alusel. Müüja (kostja) on oma kohustuse täitnud puudusega, sest müüdud ja üle antud kinnistu pinnas oli olulises ulatuses kütusega reostatud. Müüja vastutab puuduse eest, sest puudus oli olemas müügilepingu sõlmimise ja valduse üleandmise hetkel. Kinnistu müügihind oli 900 125 eurot. Hageja tellitud kinnisvarahindaja Virgo Laansoo koostatud hindamisakti kohaselt on ostetud kinnistu väärtus ilma puuduseta 923 000 eurot ja koos puudusega 778 000 eurot. Seega on hageja tasunud kinnistu eest 141 406 eurot 42 senti rohkem kui on selle tegelik väärtus koos puudusega. Kuna hageja kahju hüvitamise nõue on väiksem kui hinna alandamise nõue, taotleb hageja hagi rahuldamist kahju hüvitamise nõude ulatuses, s. o 113 856 eurot 84 senti.

2-19-200 AS–i 2. juuni 2017. a jäätmete üleandmise vastuvõtmise akti nr 66/10.4-1 (ÜVA) ning väidetavalt reostunud pinnast vedanud OÜ Lustrum Teenused koostatud ohtlike jäätmete saatekirjadega (saatekirjad). Eeltoodud dokumendid ei tõenda reostuse ulatust. Isegi kui Väätsa Prügilasse oleks antud üle 1221,96 tonni kinnistult äraveetud pinnast, siis ei tõendaks ükski eeltoodud dokument seda, et kogu äraveetud pinnas oli naftasaadustega saastunud, kuivõrd ei pinnase vedamisel (mida tõendavad saatekirjad) ega ka kaalumisel (mida tõendab kaalumiste leht) ei analüüsitud pinnase naftasaadustega saastatuse määra. 2) Kostja ei vastuta väidetavalt ilmnenud reostuse eest. Kui kohus loeb kinnisasja pinnase reostuse hagiavalduses väidetud mahus siiski tõendatuks, on kostja seisukohal, et kostja vastutus väidetava reostuse ilmnemise eest on lepinguga välistatud. Lepingu p 5.7 kohaselt „Ostja kinnitab, et ta on kasutanud lepingu eset (haiglahoone esimesel korrusel paiknevaid ruume) üürilepingu alusel, on teadlik lepingu eseme, selle oluliste osade ja päraldiste seisundist ning ei soovi esitada müüjale mingeid seisundit puudutavaid nõudmisi ja pretensioone. Müüja ja ostja lepivad kokku, et lepingu ese müüakse sellises seisukorras nagu see on ja müüja ei vastuta lepingu eseme võimalike (varjatud) puuduste eest“. Eeltoodus väljendub sõnaselgelt kostja vastutuse välistus juhuks, kui ilmneb kinnisasja varjatud puudus, sh ka vaidlusalune reostus. Lepingu p–s 5.7 toodud kokkulepe oli otseselt seotud sellega, et kinnisasi müüdi enampakkumisel. Lepingu p 5.7 olemasolu ei saanud tulla hagejale üllatusena, kuivõrd samasugune tingimus oli esitatud juba enampakkumise tingimuste p–des 2.2.1.5 ja 4.3., On välistatud, et lepingu p–i 5.7 võiks lugeda heade kommetega vastuolus olevaks VÕS § 106 lg 2 alusel. Ebaõige ja tõendamata on hageja väide, et kostja oli reostusest teadlik. Kostja arvates on põhjendatud lugeda üldteadaolevaks ja eraldi tõendamist mittevajavaks asjaolu, et hoone lammutamise järel selguvat hoone aluse pinnase seisukorda ei saa pidada asjaoluks, mida hoone omanik peaks teadma (pinnase seisund selgubki alles lammutuse tulemusena). Kuigi hageja ei ole selgitanud, millises kinnistu osas väidetav ulatuslik reostus avastati, eeldab kostja protokolli põhjal, et see avastati masuudihoidla lammutustööde käigus. Hageja oli lepingut sõlmides vaieldamatult teadlik, et kinnisasjal asub masuudihoidla. Lepingu p 3.2.7 kohaselt on haiglahoone mh varustatud õliküttega (soojusallikana kasutatakse õlikatelt, soojuse jaotamine toimub radiaatorite kaudu). Samuti on hageja lepingu p 3.3.2 kohaselt tutvunud lepingu eseme, selle oluliste osade ja päraldiste seisundiga ning nõustub ostma lepingu eseme seisundis, millises lepingu ese on lepingu alla kirjutamise päeval. Samuti kasutas hageja kinnistu oluliseks osaks olevat Kose hooldekodu üürnikuna alates 1. juunist 2015. Hageja pidi lepingut sõlmides teadma, et kinnistul võib leiduda reostust, ennekõike masuudihoidla aluses maapinnas. Lepingu p 3.2.5 kohaselt on haiglahoone ehitatud 1960. aastatel. Kuna haiglahoone kütmisel kasutati õlikatelt, võib eeldada, et masuudihoidla võeti kasutusele haiglahoonega samal ajal. Keskkonnanõuded on muutunud ajas rangemaks ning võib eeldada, et haiglahoone ja masuudihoidla ehitamisel ja kasutamisel ei järgitud samaväärseid nõudeid kui käesoleval hetkel. 3) Hagejal ei ole õigust nõuda kahju hüvitamist. Isegi kui kohus asub seisukohale, et lepingu p–s 5.7 sisalduv kokkulepe ja/või VÕS § 218 lg 4 kostja vastutust kinnisasjal väidetavalt avastatud reostuse eest ei välista, siis on kostja seisukohal, et hageja minetas õiguse tugineda väidetavale reostusele kui kinnisasja lepingu tingimustele mittevastavusele. Vaidlust ei ole, et 2. juunil 2017 teate saatmise ajaks olid kõik

2-19-200 väidetavalt reostunud pinnase kinnisasjalt eemaldamisega seotud tööd faktiliselt tehtud, sh oli selleks ajaks valminud reostusuuring, teostatud väidetav pinnase väljakaeve, äravedu ja üleandmine Väätsa prügilale. Samuti olid 2. juuniks 2017 Keskkonnainspektsioon ja EcolEng OÜ läbi viinud järelkontrolli ehk fikseerinud selle, et kinnisasjal ei asu reostust. Eeltoodut arvestades oli kostja jaoks 2. juunil 2017 teate saamisel võimatu hageja poolt väidetud asjaolusid kontrollida. Hagejale olid 2. juuniks 2017 teada kõik kinnisasjalt väidetavalt avastatud ja eemaldatud reostusega seonduvad olulised asjaolud, mistõttu oli 2. juunil 2017. a saadetud teate p–s 5 sisalduv osundus „Käesoleval hetkel ei ole avaldajale selgunud veel kogu reostuse ulatus ja reostuse likvideerimisest tekkiv kahju“ ilmselgelt kostjat eksitav. Kuna hageja teavitas kostjat kinnistul väidetavalt avastatud reostusest alles pärast selle eemaldamist, on hageja teadlikult tegutsenud viisil, mis muutis kostja jaoks kinnistu väidetava lepingule mittevastavuse ja enda vastutuse ulatuse kohta (reostuse olemasolu, ulatus ja selle eemaldamiseks vajalikud tööd ja põhjendatud kulud) tõendite kogumise võimatuks ega võimaldanud kostjal mittevastavust ise kõrvaldada (VÕS § 222) ja seeläbi oma võimalike rahaliste kohustuste suurust võimalusel vähendada. Mõistliku tähtaja nõude järgimiseks pidanuks hageja kostjat teavitama igal juhul enne väidetava reostuse kinnistult eemaldamist. Hinnapakkumisest nähtuvalt avastati reostus 2017. a 14. nädalal ehk (arvestades hankelepingu eritingimuste alapunkti 7.1, mille kohaselt on töövõtja tööaeg alates kl 8.00 kuni kl 18.00, v. a nädalavahetused ja riigipühad) ajavahemikul 03.–07.04.2017 ning esialgne väljakaeve teostati ajavahemikul 10.–13.04.2017. Pinnasest võeti proovid 4. mail 2017. a (vt reostusuuringu lk 2, kolmas lõik) ning nende analüüsimine lõpetati hiljemalt 12. mail 2017. 21. mail 2017 tegi töövõtja juba hinnapakkumise ning vastavalt kaalumiste lehele ja saatekirjadele veeti väidetavalt reostunud pinnas Väätsa Prügilasse ajavahemikul 25.–31.05.2017. Kostja leiab, et kuna väidetava reostuse kahtlus ilmnes ajavahemikul 03.–07.04.2017 ehk ligikaudu üks kuu enne reostusuuringu aluseks olevate proovide võtmist, oli hagejal kostja kaasamiseks piisavalt aega. Kostja on seisukohal, et tema teavitamine väidetavast reostusest pärast väidetava reostuse kõrvaldamist on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 1), mistõttu tuleb kostja võimalikku vastutust ette nägevad sätted jätta kohaldamata (VÕS § 6 lg 2) ka siis kui kohus ei nõustu kostja käsitlusega VÕS §–st 220. 4) Kahjuhüvitist tuleb oluliselt vähendada. Kui kohus asub seisukohale, et hageja on kostjat kinnistu lepingu tingimustele mittevastavusest mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 220 lg 1) teavitanud, sõltumata VÕS § 6 lg–test 1 ja 2, tuleb kostja hinnangul kahjuhüvitist oluliselt vähendada. Kulud pinnase väljakaevele, peale laadimisele, transpordile ja utiliseerimistasule on põhjendamatult suured. ÜVA kohaselt anti Väätsa Prügilale üle naftasaaduste sisaldusega üle 5000 mg/kg pinnast 1072,72 tonni ja naftasaadustega sisaldusega alla 5000 mg/kg pinnast 149,24 tonni ehk kokku 1221,96 tonni. Kaalumiste lehelt nähtub, et ohtlikke aineid sisaldavat pinnast on Väätsa Prügilasse viidud kokku mahus 1072,72 tonni ning ülejäänud 149,24 tonni kaalutud materjali ei ole mitte reostunud pinnas vaid suuregabariidiline betoon. Seega on hageja esitatud väidetavalt eemaldatud reostunud pinnase kogust tõendavad tõendid omavahel vastuolus, mis osutab sellele, et mitte kogu Väätsa Prügilale üle antud materjal ei olnud reostunud pinnas, vaid selle hulgas oli vähemalt 149,24 tonni ulatuses muud, väidetava reostusega ilmselgelt mitteseotud materjali. Eeltoodu on mõistlikult põhjendatav sellega, et Väätsa Prügilasse viidi ka kinnistul asunud lammutatud hoonete jäägid ja ka platsitööde käigus ülejäänud pinnast. Nimelt nägi

2-19-200 hankeleping ette kokku 7 abihoone, sh masuudihoidla lammutamise. Eeltoodu seab mõistlikult kahtluse alla nii hinnapakkumise, ÜVA, saatekirjade kui ka kaalumiste lehe usaldusväärsuse tõenditena, mistõttu tuleb need jätta väidetava reostunud pinnase koguse tõendamiseks tõenditena vastu võtmata ja/või arvestamata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg–d 1 ja 5). Kostja hinnangul tuleb kahjuhüvitist igal juhul VÕS § 139 lg 2 teise alternatiivi alusel vähendada summani, mille hüvitamist ei oleks saanud taotleda toetusena KIK–ilt ehk kuni 10 127 euro 27 sendini. Hinnapakkumises toodud üldkulud ei ole hüvitatavad. Kui hageja oleks teatanud reostuse avastamisest enne selle kõrvaldamist, oleks kostja saanud põhjendatuse korral reostuse kõrvaldamise tööd ise korraldada ning hoida mh kokku ülikõrged projektijuhtimiskulud. Põhjendamatu on nõuda hinnapakkumise alusel väidetavalt tasutud käibemaksu osa (18 976,14 eurot). Maksu– ja Tolliameti andmetel on hageja käibemaksukohustuslane alates 14.12.2016. 5) Hinna alandamine ei ole lubatud. Kostja on seisukohal, et ka hinna alandamise järel väidetavalt tekkinud tagasinõue on alusetu. Leping sõlmiti enampakkumise tulemusena. Kuna enampakkumine oli avalik, s. t sellel said osaleda kõik kinnistust huvitatud isikud, on hageja poolt hinna alandamine välistatud eelkõige VÕS § 224 p 3 tõttu, mille kohaselt ostja ei või ostuhinda alandada enampakkumisel müüdud kasutatud asja ostmisel. Hageja poolne hinna alandamine on piiratud ka VÕS § 224 p–dega 1 ja 2, mille kohaselt ei või ostja ostuhinda alandada, kui müüja parandas või asendas asja lepingutingimustele vastava asjaga või kui ostja keeldus õigustamatult vastu võtmast müüja ettepanekut asja parandamise või asendamise kohta. Kuna hageja ei andnud kostjale võimalust kinnisasja väidetavat puudust ise kõrvaldada, ei ole hinna alandamine lubatav. Vastasel juhul saaks hageja õigustamatu eelise täiendava õiguskaitsevahendi näol olukorras, kus kostjal ei olnudki võimalust hinna alandamist VÕS § 224 p–le 1 tuginedes vältida. Kostja õiguste rikkumine ei saa tekitada hagejale täiendavaid õigusi.

pooled sõlmisid 15. juulil 2016 notariaalse müügilepingu, mille kohaselt hageja ostis kostjalt kinnistu, sihtotstarbega ühiskondlike ehitiste maa ja jäätmehoidla maa asukohaga Ravila mnt 29, Kose alevik, Kose vald pindalaga 0,23 ha;

-

2017 aastal, kui hageja teostas kinnistul kaevetöid, avastati, et kinnistu pinnas on olulisel määral naftasaadustega saastunud. Nimetatu nähtub ehituspäevikust, milles kajastub, et 13.04.2017 betoonist masuudimahuti väljakaevamisel avastati, et masuudimahutist on lekkinud masuuti ka ümbritsevasse pinnasesse;

Kuni 30. septembrini 2019 kehtinud keskkonnaministri määrus „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ kehtestas ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases pinnase

2-19-200 seisundi hindamiseks ning pinnase seisundi parandamise meetmete kavandamiseks ning rakendamiseks. Määruse § 3 lg 1 kohaselt näitab piirarv ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse pinnas reostunuks. Määruse lisa kohaselt on naftasaaduste piirarv elumaal 500 mg/kg ja piirarv tööstusmaal 5000 mg/kg.

2-19-200 järeldada, et proovipunktidest P1.1, P1.2 ja P2 on leitud naftasaaduseid, mis ületavad piirarvu elamumaal/tööstusmaal. Seega tõendab reostusuuring, et vastavates proovipunktides (P1.1, P1.2, P2) ehk varasemalt välja kaevatud kuhjades asus saastunud pinnas. Uuringust aga ei nähtu, mille alusel vastavad punktid (s.o P1.1, P1.2, P2) on valitud ning kus nimetatud punktid konkreetselt asusid. Väljakaevatud pinnasest on tehtud üksnes fotod, aga uuringus puudub konkreetne kaart proovipunktide tähistustega (nt maa–ameti kaart). Kuigi hageja on esitanud ka väljavõtte lammutusplaanist, millel on ka hageja poolt piiritletud reostuse asukoht, siis nimetatu ei tõenda proovipunktide asukohta. Uuringus ei ole antud mingeid hinnanguid reostunud pinnase koguse kohta ei pinnase mahu ülemõõtmise teel ega ka arvestuslikult. Uuringu kirjeldusest nähtub üksnes, et uuringu raames võeti kolmest pinnasekuhjast neli kompleksproovi, milliseid proove analüüsiti ning esitati võrdlused pinnases lubatud ohtlike ainete piirväärtustega. Uuringus kirjeldatud kokkuvõtvaid soovitusi ei saa aga maakohtu hinnangul pidada lõppjärelduseks, et kinnisasjal oleks esinenud oluline reostus, mis võiks kahjustada inimest, loodust ja/või keskkonda. Maakohus ei kahtle uuringu tõepärasuses, kuid on seisukohal, et uuringus kajastatud asjaolud ei tõenda, millises koguses oli kinnistul reostunud pinnast ning milline oli selle saastatuse määr. EcolEng OÜ poolt 23.01.2020 teostatud pinnase mahu määramise eesmärgiks oli hinnata väljakaevatud pinnase mahtu vastavalt EcolEng OÜ poolt teostatud uuringutele (töö nr 2017_0501 ja 20170501_Lisa 1). Uuringus on selgitatud, et eelnevates uuringutes väljakaevatud pinnase mahtu ei määratud, kuid seda on võimalik hinnata ligikaudselt olemasolevate fotode baasil. Ka nimetatud uuring ei sisalda tõsikindlat järeldust pinnase mahtude kohta. Töö sisaldab ligikaudset arvutuskäiku piltidel kujutatud kaevistes asunud pinnase mahu kohta, kuid mitte selle kohta, milline oli kaevises asunud pinnas ehk kas ja kui, siis millises mahus ja ulatuses oli see saastunud. Uuringu koostaja on ise kinnitanud, et tal puuduvad andmed, kus pärines pinnas, millest analüüs võeti. Maakohtu hinnangul ei tulene hageja esitatud dokumentidest, et kinnistul oli saastunud pinnast sellises mahus nagu on võetud aluseks hageja poolt esitatud hinnapakkumises, s.o kokku 1222 tonni. Isegi kui Väätsa Prügilasse oleks antud üle 1221,96 tonni kinnisasjalt ära veetud pinnast, ei tõenda hageja esitatud dokumendid, et kogu äraveetud pinnas oli naftasaadustega saastunud. Väätsa Prügila 2. juuni 2017. a jäätmete üleandmise vastuvõtmise akti nr 66/10.4-1 ei pea kohus usaldusväärseks, kuna kaalumiste lehelt nähtub, et vähemalt 149,24 tonni moodustas suuregabariidiline betoon, mitte reostunud pinnas. Puuduvad tõendid, et Väätsa Prügilas oleks teostatud pinnase vastuvõtmisel pinnase saastatuse kontsentratsiooni analüüs (s.o kas reostuse sisaldus oli üle või alla 5000 mg/kg). Ulatusliku reostuse olemasolu ei tõenda ka EcolEng OÜ poolt teostatud reostusuuring nr 2017_0501 lisa 1 ega Keskkonnainspektsioon (nüüd Keskkonnaamet) objekti kontrollimise protokoll nr 107279615. Pärast väljakaevet ja äravedu kinnistule jäänud kaeviste asukoht ja/või suurus ja/või nendest võetud proovid ei tõenda seda, millises koguses ja millises määras sisaldas nendest väljakaevatud pinnas reostunud pinnast. Protokolli aluseks olev kontrollkäik on toimunud pärast väidetava reostuse kõrvaldamise tööde lõpetamist. Seega vastas lepingu ese lepingutingimustele ning kostja ei ole lepingut rikkunud. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kuna hageja ei tõendanud reostuse ulatust ja mahtu, ei pidanud maakohus vajalikuks muudele menetluses väljatoodud asjaoludele ja tõenditele hinnangut anda. Samuti ei olnud vaja anda hinnangut hageja alternatiivsele nõudele.

2-19-200 Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Maakohus määras, et menetluskulude suurus määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg–s 2 sätestatud korras. Apellatsioonkaebus

2-19-200 on tal teadmised ja oskused hinnata hunnikutesse kaevatud pinnase mahtusid. Maakohus jättis alusetult CC ülekuulamise taotluse rahuldamata. 5) Reostusuuringu osas leidis maakohus, et uuringus kajastatud asjaolud ei tõenda, millises koguses oli kinnistul reostunud pinnast ning milline oli selle pinnase saastatuse määr. Hageja taotles EcolEng OÜ (uuringu teostaja) esindaja kui eksperdi tunnistajana kohtusse kutsumist ütluste andmiseks ning uuringu tulemuste selgitamiseks, kuid maakohus jättis hageja taotluse põhjendamatult rahuldamata. Kohtuotsus on reostusuuringu hindamise osas samuti üllatuslik. Kuigi otsuse põhjendavas osas maakohus kinnitab, et ei kahtle sündmuskohal tehtud reostusuuringu tõepärasuses, vaidleb ta järgmises lõigus iseendale vastu ja seab kahtluse alla selle sama reostusuuringuga kindlaks tehtud saastatuse kogust ja määra. 6) Maakohus leidis, et esitatud tõendite põhjal ei ole selge reostuse avaldumise asukoht. ning, et asukohaandemete väljatrükk ilma foto/fotodeta ei tõenda väidetava reostuse asukohta. Hageja selgitab, et esitas reostuse asukoha koordinaadid selleks, et kostja saaks aru, missuguses kinnisasja osas reostus täpselt paiknes ja esitas selle EcolEng OÜ ekspertiisis kajastatud foto koordinaatide alusel. Maakohus ei arutanud fotoga seotud koordinaatide küsimust pooltega ning ei selgitanud hagejale vajadust lisada täiendavalt eraldi ekspertiisile ka reostuse avaldumise asukoha foto. Seega viitas maakohus tõendamiseseme puudusele alles kohtuotsuses. 7) Hageja on selgelt väitnud, et nii reostunud pinnas kui ka välja kaevatud reostunud betoon ladustati koos ja utiliseeriti koos. Maakohtu otsusest jääb arusaamatuks, missuguse kriteeriumi või ekspertiisi, tõendi, loogilise kaalutluse või muu jälgitava loogilise mõttekäigu alusel loeb kohus Väätsa Prügilasse toimetatud saastunud pinnase koguse ebausutavaks, kuna see anti üle koos masuudist saastunud betooniga. Saastatud pinnas ja saastatud betoon on kajastatud juba ehituspäevikus. Maakohus ei ole põhjendanud otsuses väljendatud nõuet, mille kohaselt peaks Väätsa Prügila veelkord üle hindama vastuvõetud saastunud pinnase saastatuse määra. Kui maakohtul tekkis vastavas osas kahtlus, oleks kohus pidanud seda pooltega arutama ja andma hagejale võimaluse Väätsa Prügila saasteainete vastuvõtmise menetluskord või proovide võtmise kord või eeskirjad välja selgitada. 8) Maakohus on kohtuotsuses üllatuslikult järeldanud nagu ei oleks kinnistul saastet üldse olnudki, kuigi EcolEng OÜ uuringud tõendavad reostuse olemasolu ja kogust (arvestus) ning Keskkonnaameti kontrollakt kui tõend tõendab, et selles piirkonnas on saaste välja kaevatud ja ära viidud ning väljakaevatud kohta on jäänud ebaolulises määras saastet. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, kuidas seab Väätsa Prügila vastuvõtuaktides kajastatud suuremahuline saastega betoon kahtluse alla saastatud pinnase vastuvõtmise, kuigi nii betooni kui ka saastega pinnase väljakaeve on fikseeritud ehitustööde päevikus ja allkirjastatud ehitusjärelevalve poolt. 9) Maakohus ei ole pooli ühetaoliselt kohelnud. Nii on maakohus kostjalt vastu võtnud kuriteo kahtlustust kajastavad dokumendid. Need dokumendid ei ole ega saa olla praeguses asjas tõendiks. Kuid nendes dokumentides kajastatu on ilmselgelt mõjutanud maakohtunikku edasises menetluses. Kuigi Eesti õiguses kehtib jätkuvalt süütuse presumptsioon ja prokuratuuri kahtlustus ei saa olla kohaseks tõendiks tsiviilasjas, ei ole kohus seda tõendit kostjale tagastanud. Seega on kohus pidanud tõendit selle vastuvõtmisel hageja vastuväidetest hoolimata oluliseks. Maakohus on kostjalt vastu võtnud ka Kose hooldekeskuse projektdokumentatsiooni, hooldekeskuse hankedokumendid jms, millel ei ole ega saa olla asjas vähimatki tähtsust. Maakohus ei ole seejuures oma otsustust kostja tõendite vastuvõtmise kohta põhjendanud.

2-19-200 10) Maakohus on jätnud hindamata ja eiranud ka üht olulist vaidlusalusel kinnistul reostuse olemasolu tõendavat tõendit – Kehra mnt 34, Kehra mnt 38 ning Ravila mnt 14/16 KÜ ja Ravila MNT 27/27a erakorralise koosoleku protokolli, milles on kajastatud reostust kinnistul. Maakohus on selle tõendi jätnud hindamata ja põhjendamata, miks ta seda tõendit ei arvesta, kuigi tõendist nähtub otseselt ka naaberkinnisasjade omanike teave reostuse kohta vaidlusalusel kinnistul.

CC, kes teostas objektil ehitusjärelevalvet ja viibis ehitusobjektil, kui 13. aprillil 2017 avastati lammutatavate hoonete piirkonnas masuudireostus ning reostatud pinnas kaevati välja. Tunnistaja kontrollis objektil ehitisega seotud andmeid, sh välja kaevatud reostunud pinnase mahtu. Tema ütlustega saab tõendada, et kinnistul oli reostus, reostus kaevati välja ja utiliseeriti hageja esitatud dokumentides kajastatud mahus.

-

GG, kes saab anda ütlusi, et teavitas kostja esindajat LL telefoni teel reostusest kinnistul koheselt pärast reostuse avaldumist. Maakohus jättis tunnistaja taotluse rahuldamata põhjendusega, et tegemist olevat hageja endise juhatuse liikmega ning seetõttu on endise juhatuse liikme kohtusse kutsumiseks vajalik ka kostja nõusolek. Seadus ei takista kohtusse kutsuda tunnistajana endist juhatuse liiget.

-

QQ, kelle ülesandeks oli hinnata kinnistul väljakaevatud pinnase reostuse mahtu. Tunnistaja saab anda ütlusi reostuse, selle konkreetse asukoha, saastusastme määramise asjaolude ja välja kaevatud saastunud pinnase mahu kohta.

Hageja palus vastu võtta ka täiendava tõendi, mida ei olnud võimalik maakohtu menetluses esitada. Kuna vaidlusalusel kinnistul avastati 2020. aasta alguses täiendav reostus kinnistul paiknevate reoveekaevude vees, tellis hageja 2020. a veebruaris täiendava reostusuuringu OÜ– lt REI Geotehnika. Nimetatud reostusuuringu kohaselt on vaidlusalusel kinnistul jätkuvalt elamumaa piirarvu ületav saastekehand, naftasaaduste sisaldusega 4600 mg/kg, pinnases on fikseeritud naftasaaduste kogus ca 1,64 tonni, reostunud pinnase ruumala 210 kuupmeetrit. Tõendist nähtub, et tegemist on kunagise masuudimajanduse jääkreostusega. Reostusuuringu lisa 10 plaani kohaselt on elamupiirkonna piirmäära ületav reostus tuvastatud lammutatud masuudimahutite ja jaotussõlme ning pumpla piirkonnas tehtud puurkaevus. Lammutatud masuudimahutite ja jaotussõlme asukoht asub tsiviilasjas 2-19-200 kajastatud reostuse väljakaeve vahetus naabruses. See tõendab jätkuvalt keskkonnareostuse olemasolu vaidlusalusel kinnistul ja vaidlusaluses piirkonnas ja asjaolu, et vastustaja teab olulisest reostusest kinnistul.

2-19-200 Juhul, kui ringkonnakohus rahuldab GG tunnistajana ülekuulamise taotluse, palub kostja kuulata tunnistajana üle LL. Juhul, kui ringkonnakohus võtab vastu hageja täiendava tõendi, palub kostja võtta täiendavate tõenditena vastu video Osaühingu REI Geotehnika poolt 25.02.2020. a pinnaseproovi võtmisest puuraugust PA2 ning Osaühingu REI Geotehnika 2016. a detsembris koostatud töö nr 395816/I. Kostja palub apellatsioonkaebuse vastusele lisatud dokumendid vastu võtta põhjusel, et need tõendavad täiendavalt hagi põhjendamatust. Esitatud video on tehtud 25. veebruaril 2020. a. Osaühingu REI Geotehnika 2016. a töö olemasolu sai kostjale teatavaks apellatsioonkaebuse lisast. Lisaks on Osaühingu REI Geotehnika 2016. a tööle tuginetud OÜ REI Geotehnika 2020. a töös (mille vastuvõtmist tsiviilasja täiendava tõendina taotleb hageja) (TsMS § 652 lg 3 p 2).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-19-200

2-19-200

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.