YY hagi CC ja QQ vastu vallasasjade väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. märtsi 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
YY apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
12 950 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja YY (isikukood XXXXXXXXX), riigi esindajad ringkonnakohtus õigusabi korras määratud esindaja advokaat Tatjana Dobolina Kostja I CC (isikukood XXXXXXXXX) Kostja II QQ (isikukood XXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 13. märtsi 2020 otsus osas, milles maakohus mõistis YYlt riigituludesse välja riigilõivu 650 eurot, viivise riigilõivu tasumisega viivitamise korral ning määras selles osas kindlaks kohtuotsuse täitmise korra (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 6-8).
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega vabastada YY hagiavalduse riigilõivu summas 650 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 13. märtsi 2020 otsus muutmata.
5.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud YY kanda.
6.Välja mõista YY-lt CC ja QQ kasuks solidaarselt ringkonnakohtus kantud menetluskulud 1080 eurot.
7.YY-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda solidaarselt CC-le ja QQ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
9.Määrata YY esindaja advokaat Tatjana Dobolina tasuks apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 388,80 eurot (sisaldab käibemaksu).
10.Vabastada YY käesoleva kohtuotsusega kindlaksmääratud riigi õigusabi tasu summas 388,80 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
11.Vabastada YY Harju Maakohtu 28.05.2020 määrusega kindlaksmääratud riigi õigusabi tasu summas 1415,88 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
12.Keelduda CC ja QQ poolt 06.07.2020 ringkonnakohtule esitatud tõendi vastuvõtmisest. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Advokatuuril on õigus esitada kohtuotsusele kassatsioonkaebus riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramist puudutavas osas. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.YY (hageja) esitas Harju Maakohtule 16.02.2018 hagi ja 16.05.2018 selle täpsustuse CC (kostja I) ja QQ (kostja II) vastu, milles palus kostjatelt välja mõista hagiavalduses loetletud vallasasjad. Sealhulgas nõudis hageja kostjatelt 525 eurot, mis jäi antiikse kujuga ehtekirstu ja mida ei ole hageja väitel tagastatud. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja hüvitise vallasasjade eest summas 12 950 eurot või muus suuruses kohtu õiglasel äranägemisel.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulus kostjatele korteriomand asukohaga XXX, Tallinn, mida hageja kasutas koos oma elukaaslase WW-ga üürilepingu alusel perioodil 2010. a veebruarist kui 2016. a augustini. Kostjate esindaja ZZ palus ühel hetkel hagejal korter vabastada. Pooled leppisid kokku, et hageja vabastab korteri hiljemalt 01.09.2016, kuid 17.08.2016 ei saanud hageja enam korterisse sisse, kuna selle ukselukud olid ära vahetatud. Osaliselt tagastas kostjate esindaja ZZ korteris olevad asjad hagejale 20.09.2016, kuid ülejäänud asjad jäid korterisse. Hagiavalduses esitas hageja nimekirja asjadest, mis korterisse jäid ja mille välja andmist hageja kostjatelt nõuab. Kostjate vastus
3.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostja I ei ela Eestis ning kostja II oli alaealine ja elas koos oma emaga. Kuigi vaidlusalune korteriomand kuulus pärandvarana kostjatele, oli see kostjate ema ZZ valduses. Kostjad ei ole korteri ega selles oleva vara suhtes tegelikku võimu teostanud. Kostjatel ei ole olnud isegi korterivõtmeid. Ka üürileping korteri kasutamiseks oli sõlmitud hageja ja kostjate ema vahel. Kostjad ei ole olnud seotud korteri üürimisega, üürilepingu lõpetamise ja korteri valduse taastamisega.
4.Kostjate ema teavitas hagejat, et korter tuleb vabastada hiljemalt 15.08.2016, mitte 01.09.2016, nagu väidab hageja. 15.08.2016 leppis ZZ hagejaga kokku, et korteri üleandmine toimub järgmisel päeval. Järgmisel päeval hageja aga telefonile ei vastanud ja korterisse ei lasknud.
5.Hagejat teavitati e-kirja teel, et 17.08.2016 sisenetakse korterisse lukuabi abil. Korterisse sisenemise hetkeks hageja ega tema elukaaslane kohale ei ilmunud. Hagejat paluti korduvalt korteris olnud esemed ära viia, kuid hageja mistahes initsiatiivi selleks üles ei näidanud. Politsei vahendusel lepiti asjade üleandmises kokku 22.08.2016, kuid ka siis ei õnnestunud asjade üleandmine. Seejärel pakkis kolimisfirma hageja ja tema elukaaslase asjad kokku ning toimetas need hoiule aadressile XXX. Sealt viis hageja oma asjad lõpuks ära. Selliselt on hageja kõik korterisse jäänud isiklikud esemed kätte saanud. Hageja ei ole tõendanud, et hagis nimetatud esemed asuvad kostjate valduses. Samuti ei ole hageja tõendanud omandiõigust nendele asjadele. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohtu 13.03.2020 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 sätestab, et valdus on tegelik võim asja üle. AÕS § 33 lg 1 sätestab, et valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 33 lg 2 sätestab, et isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab talle õiguse teise isiku asja ajutiselt vallata, on otsene, teine isik aga kaudne valdaja. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 80 alusel ei ole võimalik rahuldada hagi asjade kaudse valdaja vastu (vt ka Riigikohtu 03.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-13, p 13).
8.Maakohus leidis, et üürilepingu sõlmimine hageja ja ZZ vahel on tõendatud üürilepingu dokumendiga, mille on kohtule esitanud hageja. Üürilepingust nähtuvalt on see sõlmitud ZZ (üürileandja) ja hageja (üürnik) vahel. Üürilepingust ei nähtu lepingu sõlmimine ZZ poolt kostjate esindajana. Kostjat II ei muuda lepingupooleks asjaolu, et üüri tasumine toimus kostja II pangakontole. Üürilepingu sõlmimist üürileandjana on kinnitanud ka ZZ nii kriminaalasjas antud ütlustes kui kohtule antud ütlustes.
9.Valduse saamine korterile ZZ-lt on tõendatud tunnistaja WW ütlustega ning hageja 07.02.2010 e-kirjaga ZZ-le, millele on lisatud üürilepingu lisana korteri üleandmisevastuvõtmise akt. Aktist nähtuvalt on akt koostatud ZZ kui üürileandja ja hageja kui üürniku vahel. Eeltoodust tulenevalt on asjas tõendatud, et hageja sai korteri valduse ZZ-lt.
10.Maakohus leidis, et tunnistaja WW ütlustega on tõendatud, et korteri valduse äravõtmisel ei osalenud kostjad. Tunnistaja WW ütlustest nähtuvalt oli korter 22.08.2016 ZZ valduses.
Tunnistaja WW ütluste kohaselt ei ole ta kunagi kumbagi kostjat näinud. Tunnistaja ZZ on kinnitanud nii kriminaalasjas antud ütlustes kui kohtule antud ütlustes, et korterisse sisenes 17.08.2016 ZZ ja 22.08.2016 viibis korteris ZZ. Maakohus luges tõendatuks, et hagejalt korteri valduse äravõtmisel ei osalenud kostjad.
11.Hageja ei ole maakohtule avaldanud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub korteri ja selles olevate asjade valduse üleandmine ZZ poolt kostjatele pärast 17.08.2016.
12.Maakohus leidis eeltoodu põhjal, et kostjad ei ole olnud korteri otsesed valdajad korteri valduse hagejale andmisel. Samuti ei võtnud kostjad hagejalt 17.08.2016 korteri ja selles asuvate asjade valdust. Hageja ei ole tõendanud hageja asjade valdusse võtmist kostjate poolt pärast 17.08.2016. Kohus leidis, et korteri otsene valdaja korteri üürileandmisel ja hagejale üleandmisel oli ZZ. Samuti leidis kohus, et tõendatud on korteri valduse äravõtmine ZZ poolt. Lisaks leidis kohus, et ZZ ei olnud valduse teenija AÕS § 33 lg 3 mõistes, sest poolte avaldatud ja tõendatud asjaoludest ei nähtu ZZ poolt tegeliku võimu teostamine kostjate esindajana või kostjate korraldusel.
13.Kuna hageja ei ole tõendanud kostjate valdust korterisse jäänud asjadele, siis ei oma asja lahendamisel tähtsust see, kas ja millised asjad jäid 17.08.2016 korterisse ning kes on nende asjade omanik. Ülaltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi vallasjade väljanõudmiseks rahuldamata.
14.Hageja nõudis kostjatelt 525 euro tasumist, mis jäi antiikse kujuga ehtekirstu ja mida ei ole hageja väitel hagejale tagastatud. Hageja on avaldanud, et raha andis hageja elukaaslasele viimase tütar. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub hageja õigus nõuda kostjatelt kolmanda isiku nõudeõiguse täitmist. Lisaks eeltoodule ei ole hageja välja toonud asjaolusid, millest nähtub raha äravõtmine kostjate poolt. Eeltoodut arvestades puudub hagejal kostjate vastu nõudeõigus 525 euro tagastamiseks.
15.Maakohus leidis, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud kostjate valdust 17.08.2016 korterisse jäänud asjadele, ei ole täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused AÕS § 84 lõigete 1 ja 2 järgi. Hageja ei ole eraldi tõendanud asjaolusid, millest nähtub kostjate poolt hageja asjade kaotsimineku põhjustamine. Seetõttu ei ole täidetud VÕS § 1045 lg 1 p 5 nimetatud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise eeldused. Kohus jättis rahuldamata hagiavalduse alternatiivses nõudes mõista kostjatelt välja kahjuhüvitis 12 950 eurot või kahjuhüvitis muus suuruses kohtu õiglasel äranägemisel.
16.Maakohus mõistis hagejalt kostjate kasuks solidaarselt välja menetluskulud 7340,40 eurot (esindaja tasu 40,78 töötunni eest, tunnitasumääraga 150 eurot, millele lisandub käibemaks) ja viivise. Seoses asjaoluga, et hageja oli menetlusabi korras vabastatud hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 650 eurot, mõistis maakohus hagejalt välja riigituludesse 650 eurot ja viivise ning kohustas riigilõivu tasuma 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest Maksu-ja Tolliameti arveldusarvele. Apellatsioonkaebus
17.Maakohtu otsusele esitas 13.04.2020 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
18.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et korteri üürileping oli sõlmitud hageja ja ZZ vahel. Üürileping sõlmiti hageja ja kostjate vahel ning kostjate ema ei ole ennast kunagi üürileandjaks nimetanud. Üüritasu maksmine on toimunud kostja II arveldusarvele. Ka ZZ käitumisest võis järeldada, et ta tegutseb oma laste esindajana. Lisaks on üllatav kohtu seisukoht, et ZZ on üürileandja, kuna kohus ei arutanud seda pooltega. Kostjad ei ole tõendanud, et nad ei ole üürilepingu pooleks. Tähtsust ei ole, kes vaidlusaluse korteri lukud ära vahetas ja kes piiras hageja juurdepääsu vallasasjade juurde. Asjad jäid kostjatele kuuluvasse korterisse mitmeks kuuks ning seega kostjate otsesesse valdusesse. Vastused apellatsioonkaebusele
19.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt riigituludesse välja riigilõivu ja viivise sellelt summalt ning määras riigilõivu tasumise osas kindlaks kohtuotsuse täitmise korra. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).
21.Kostjad leidsid apellatsioonkaebuse vastuses, et hageja on apellatsioonimenetluses esitanud uue väite, et ZZ ei olnud üürilepingu pool. Sellega seoses esitasid kostjad ka täiendava tõendi (hageja 15.08.2016 e-kiri ZZ-le), millega kostjad soovivad tõendada, et lepingu pooleks oli ZZ. Ringkonnakohus ei nõustu kostjatega, et hageja on esitanud uue väite, et üürileping ei olnud sõlmitud ZZ-ga. Hagiavalduses oli ZZ nimetatud kostjate esindajaks. 01.04.2019 menetlusdokumendis on hageja väitnud, et üürilepingu pooleks olid mõlemad kostjad. Kuigi 18.09.2019 kohtuistungi protokollis on maakohus sedastanud, et vaidlust pole, et ZZ oli üürileandja, siis on maakohus 10.12.2019 kohtuistungi protokollis märkinud, et ZZ kuulatakse üle ka väite osas, et ZZ oli üürileandja. 14.02.2020 kohtuistungi protokollis on maakohus selgitanud, et kohus võib leida, et üürileping võib olla sõlmitud hageja ja ZZ vahel. Seega hoolimata 18.09.2019 kohtuistungil maakohtu sedastatust järeldub muudest dokumentidest, et maakohtu menetluses oli vaidluse all, kes oli üürileandja. Sellest tulenevalt oleksid kostjad pidanud nimetatud tõendi esitama maakohtule. Kostjatel puudub mõjuv põhjus tõendi esmakordseks esitamiseks ringkonnakohtule, mistõttu ringkonnakohus keeldub tõendi vastuvõtmisest (TsMS § 331 lg 1, § 652 lg 4). Kuna tõend esitati elektrooniliselt, siis ei ole vaja seda tagastada.
22.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus tõendite hindamise reegleid, kui leidis, et üürilepingu pooleks üürileandjana ei olnud kostjad, vaid ZZ. See nähtub nii üürilepingu dokumendist (IV kd tl 59-60) kui ka 07.02.2010 üürilepingu eseme üleandmisevastuvõtmise aktist (IV kd tl 62). Mõlemas dokumendis on üürileandjaks nimetatud ZZ. ZZ on üürileandjaks olemist kinnitanud nii kriminaalasjas antud ütlustes (IV kd tl 108) kui ka kohtule tunnistajana antud ütlustes (IV kd tl 128, 131). Asjaolu, et üürilepingu kohaselt tuli üür tasuda kostja II arveldusarvele, ei tähenda, et kostjaid tuleb pidada lepingu pooleks. 28.06.2016 ekirjas hagejale on ZZ nimetanud küll ennast kostja II esindajaks, kuid see ei anna siiski alust väita, et üürilepingu pooled olid kostjad. Üürilepingu dokumendis ja üleandmise-vastuvõtmise aktis on üürileandjaks nimetatud ZZ. Ka asjaolust, et korteri omanikud olid kostjad, ei tulene,
et kostjad pidid olema üürileandjad. Võlaõigusseadusest ei järeldu, et üürileandja peab olema lepingueseme omanik.
23.Ebaõige on hageja väide, et maakohus ei arutanud pooltega küsimust, kes on üürileandja. Maakohus on seda käsitlenud nii 18.09.2019, 10.12.2019 kui ka 14.02.2020 kohtuistungil.
24.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus tõendite hindamise reegleid, kui luges tõendatuks, et hageja sai korteri valduse ZZ-lt, ning et hagejalt korteri valduse äravõtmisel kostjad ei osalenud. Samuti ei rikkunud maakohus menetlusnorme, kui leidis, et hageja ei ole tõendanud korteri ja selles olevate asjade valduse üleandmist ZZ poolt kostjatele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6). Täiendavalt märgib kolleegium, et tunnistaja ZZ ütlustest nähtub, et pärast hagejalt korteri valduse äravõtmist andis ZZ selle korteri uuesti üürile, millest järeldub samuti, et pärast hagejalt korteri valduse äravõtmist ei andnud ZZ korteri otsest valdust kostjatele üle. Ülaltoodust tulenevalt jättis maakohus õigesti rahuldamata hagi asjade valduse väljanõudmiseks kostjatelt, kuna hageja ei ole tõendanud kostjate otsest valdust 17.08.2016 korterisse jäänud asjadele.
25.Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hagi ka 525 euro, mis jäi hagiavalduse kohaselt ehtekirstu, väljanõudmiseks. Kuna hageja ei ole tõendanud kostjate otsest valdust 17.08.2016 korterisse jäänud asjadele, siis on tõendamata ka raha äravõtmine kostjate poolt. Lisaks nähtub hageja esitatud asjaoludest, et sellest summast 500 eurot kuulus tema elukaaslasele WW-le. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks hageja õigus esitada nõue tema elukaaslasele kuulunud raha osas.
26.Samuti jättis maakohus põhjendatult rahuldamata hagi asjade väljanõudmise asemel kahju hüvitamiseks summas 12 950 eurot või muus summas kohtu õiglasel äranägemisel. Kuna tõendamata on, et kostjad on rikkunud hageja omandiõigust, siis on põhjendamatu ka kahju hüvitamise nõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega hagi rahuldamata jätmise osas, siis puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Kostjate kasuks väljamõistetud menetluskulude suurusele ei ole hageja apellatsioonkaebuses sisulisi vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust muuta maakohtu otsust hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas.
28.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostjad palusid hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluse kulud (esindaja tasu) summas 1458 eurot (sisaldab käibemaksu) ja viivised. Kostjate esindaja osutas kostjatele õigusabi 8 tunni 6 minuti ulatuses, tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjad ei ole käibemaksukohustuslased. Arvestades menetlusdokumentide ja menetlustoimingute sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus kostjate esindaja põhjendatud ajakuluks apellatsioonimenetluses kokku 6 tundi. Esindaja tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist tunnihinda. Seega tuleb hagejalt kostjate kasuks solidaarselt välja mõista menetluskulud 1080 eurot (sisaldab käibemaksu) ja viivis menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel.
29.Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2020 määrusega anti hagejale menetlusabi ning ta vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 650 eurot. TsMS § 190
lg 4 alusel kuuluks nimetatud summa riigituludesse väljamõistmisele. Samas sätestab TsMS § 190 lg 7, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Menetlusabi taotluse kohaselt koosneb hageja sissetulek pensionist ja toetustest ning olulise väärtusega vara puudub. Lisaks tuleb hagejal hüvitada kostjatele menetluskulud käesolevas tsiviilasjas. Arvestades hageja majanduslikku seisu, peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada hageja apellatsioonkaebuse riigilõivu summas 650 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
30.Harju Maakohus andis 22.05.2018 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu summas 650 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel. Maakohus mõistis 13.03.2020 otsusega hagejalt välja riigituludesse riigilõivu 650 eurot, viivise ning kohustas selle tasuma 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks kaalunud TsMS § 190 lg 7 kohaldamist. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja majanduslikku olukorda, tuleb maakohtu otsus eelnimetatud osas tühistada ja hageja vabastada riigilõivu summas 650 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
31.Harju Maakohtu 30.03.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-3692 anti hagejale riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. Selle määruse alusel osutati hagejale riigi õigusabi käesolevas asjas ning riigi õigusabi osutas advokaat Tatjana Dobolina. Hageja esindaja esitas 22.03.2021 ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus hageja esindajal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks 4 tundi ning apellatsioonkaebuse vastusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks 2 tundi. Esindaja palus määrata tasuks 324 eurot, millele lisandub käibemaks 64,80 eurot, kokku 388,80 eurot. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 10 lg 3 kohaselt on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 540 euro ühes kohtuastmes. Korra § 1 lg 10 kohaselt, kui advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks. Advokaadibüroo Björk Legal OÜ, mille kaudu õigusteenust osutati, on käibemaksukohustuslane. Ringkonnakohus leiab, et esindaja ajakulu on menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning menetluse käiku arvestades põhjendatud. Lähtudes eeltoodust tuleb taotlus rahuldada ning määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 388,80 eurot (sisaldab käibemaksu). TsMS § 190 lg 4 ja riigi õigusabi seaduse § 25 lg 1 alusel kuuluks advokaadile määratud riigi õigusabi tasu hagejalt riigituludesse väljamõistmisele. Riigikohus on 13.02.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-152-12 (p 23) märkinud, et hüvitamiskohustusega riigi õigusabi andmisel on kohtul TsMS § 190 lg-t 7 kohaldades võimalik isikut ka hüvitamiskohustusest vabastada või seda kohustust leevendada. Arvestades hageja majanduslikku olukorda, peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada hageja riigi õigusabi tasu summas 388,80 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
32.Harju Maakohus määras 28.05.2020 määrusega hageja esindaja riigi õigusabi tasu suuruseks maakohtus 1415,88 eurot (sisaldab käibemaksu). Riigi õigusabi tasu hagejalt väljamõistmise või selle tasumisest vabastamise küsimust ei ole maakohus otsustanud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja majanduslikku olukorda, tuleb hageja vabastada ka maakohtu menetluses kindlaksmääratud riigi õigusabi tasu summas 1415,88 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.