Osaühingu Aktiva Finants hagi XX vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. augusti 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3388,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Marek Aunver
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Alar Liivamägi
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 24. augusti 2020 otsus osas, milles kohus mõistis XX-lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja põhivõla 37,50 eurot, intressivõla 245,09 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 442,20 eurot ning edasiulatuva viivise väljamõistmise algusaja ja tasumisele kuuluva viivise arvutamise aluseks oleva põhivõla suuruse osas, milles see ületab 2462,50 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi põhivõla 37,50 euro, intressivõla ja sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise osas rahuldamata, edasiulatuvalt väljamõistetava viivise osas märkida uus viivise tasumise algusaeg ja põhivõla suurus 2462,50 eurot ning jaotada menetluskulud teisiti.
3.Jätta kohtuotsus muutmata osas, millega kohus mõistis XX-lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja põhivõla suurusega 2462,50 eurot ja viivise põhivõlalt 2462,50 eurolt alates 15.08.2020 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:
5.1.Rahuldada hagi osaliselt.
5.2.Välja mõista XX-lt põhivõlg 2462,50 eurot ja alates 15.08.2020 viivis põhivõlalt 2462,50 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võla tasumiseni Osaühingu Aktiva Finants kasuks.
5.3.Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants hagi XX vastu põhivõla 37,50 euro, intressivõla 245,09 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 442,20 euro ja ajavahemiku 27.02.2020-14.08.2020 osas viivise väljamõistmiseks.
6.Jätta maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 10% ulatuses hageja Osaühingu Aktiva Finants ja 90% ulatuses kostja XX kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 20.12.2019 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (kostja) vastu 3858,07 euro väljamõistmiseks. Kostja vastuväite tõttu anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 26.02.2020 esitas hageja hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 2500 eurot, intressi 245,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 442,20 eurot ja seaduses sätestatud määras viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ (laenuandja) 25.05.2017 laenulepingu nr TL3133879, mille alusel väljastati kostjale laen 2500 eurot. Kostja tutvus enne lepingu sõlmimist ja allkirjastamist Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega. Lepingu järgi on intressimäär aastas 39,81% ja krediidi kulukuse määr 50,58%. 14.09.2017 lepingu lisaga muudeti senist laenulepingut kostja poolt võetud maksepuhkuse tõttu. Laenulepingu lisas lepiti kokku laenu tagastamine 36 osamaksega tähtajaga kuni 14.08.2020.
3.Kuna kostja oma laenukohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, ütles laenuandja 14.12.2017 laenulepingu üles. Laenuandja loovutas 15.12.2017 nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõuete täitmist.
4.Kostjal on laenulepingu nr TL3133879 alusel põhivõlg suurusega 2500 eurot, sest ta ei ole teinud laenu katteks ühtegi tagasimakset.
5.Tasumata on intress enne laenulepingu ülesütlemist perioodi 29.09.-14.12.2017 eest 245,09 eurot (82,94 + 81,71 + 80,44).
6.Sissenõutavaks muutunud viivis on arvestatud põhivõlalt 2500 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 15.12.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni, kokku 804 päeva eest VÕS § 113 lg-1 sätestatud määras, mis teeb kokku 442,20 eurot. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Laenuleping on tühine, sest selles puuduvad krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud andmed ja eeldused. Lepingu muutmise lisas puudub krediidi kulukuse määr.
9.Leping on tühine ka seetõttu, et kostjale ei ole edastatud VÕS § 4031 lg-s 1 sätestatud lepingueelset teavet, mis vastab sõlmitud lepingule ja lepingus puudub teave kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kohta. Kostjale edastatud eestikeelne laenuandja üldinfo ei olnud arusaadav keelebarjääri tõttu.
10.Kostja krediidivõimelisust ei ole hinnatud nõuetekohaselt ei esmase laenulepingu sõlmimisel ega selle muutmisel, mistõttu on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja sel juhul rakendub seaduses sätestatud intressimäär. Lisaks on hageja esitatud tõendid laenutaotluses märgitud kostja andmete kohta arusaamatud ja hageja enda fabritseeritud. Tõendamata on, et need andmed esitas kostja.
11.Hageja ei ole tõendanud, millises summas kostjale laen väljastati. Tühise lepingu korral saab hageja nõuda vaid tegeliku laenusumma tagastamist (ilma lepingutasudeta). Seetõttu on nõue ebaselge ja tõendamata.
12.Kuna põhinõue ei ole põhjendatud, ei ole põhjendatud ka viivise väljamõistmine. Sealjuures ei ole nõude loovutamise teates avaldatud võla tasumiseks makserekvisiite, mistõttu puudus kostjal võimalus võlga hagejale tagastada. Seetõttu tuleb viivise väljamõistmisel nõuet vähendada ja piirata selle väljamõistmist põhinõude ulatusega.
13.Alternatiivselt tuleb hageja nõue, mis ületab kostjale reaalselt väljamakstud summat, kostja kahju hüvitamise nõudega tasaarvestada. Maakohtu otsused ja põhjendused
14.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
15.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - kostja ja laenuandja sõlmisid 25.05.2017 laenulepingu nr TL3133879, mille alusel anti kostjale laenu 2500 eurot; - lepingus on märgitud krediidi kulukuse määraks 50,58%; - laenuandja kandis 25.05.2017 kostjale üle 2462,50 eurot, arvestades laenu põhiosast 2500 eurost maha lepingutasu 37,50 eurot; - 14.09.2017 muutsid laenulepingu pooled lepingut seoses kostja maksepuhkusega ja muudeti maksegraafikut ning muid lepingu tingimusi, mh krediidi kulukuse määra ja intressimäära ei muudetud; - laenuandja ütles 29.11.2017 laenulepingu üles alates 14.12.2017 laenulepingu üldtingimuste p 13.1 alusel;
-
laenuandja loovutas 15.12.2017 nõude kostja vastu koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muude kõrvalkohustuste täitmist.
16.Pooled sõlmisid laenulepingu, mis vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 järgi. 25.05.2017 laenulepingus on märgitud krediidi kulukuse määr 50,58%, mida 14.09.2017 lepingu lisaga ei muudetud. Krediidi kulukuse määr ei ületanud VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kostjale on krediidi kulukuse määra mõiste ja määra arvutamiseks kasutatud andmed lepingu üldtingimuste punktis 1.10 välja toodud. Kostja ei ole tõendanud, et lepingus märgitud krediidi kulukuse määr on vale, mistõttu ei ole laenuleping VÕS § 408 lg 1 alusel tühine.
17.VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub krediidileping andemete puudumisele vaatamata siiski kehtivaks, kui tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama. Tõendatud on, et kostja on sõlmitud laenulepingu alusel laenu kätte saanud. Seega on laenuleping kehtiv.
18.Nõude loovutamisel (VÕS § 164 lg-d 1 ja 2) ei ole oluline nõude õiguslik kvalifitseerimine, mistõttu ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et hageja ei ole kostja võlausaldaja.
19.Hageja on tõendanud, et laenuandja saatis kostjale 23.05.2017, st enne lepingu sõlmimist e-kirjaga Euroopa Tarbijakrediidi infolehe ja lepingueelse teabe. Samuti on hageja tõendanud, et kostja krediidivõimelisust hinnati. Kostja märkis laenutaotluses enda igakuiseks sissetulekuks 1300 eurot ja kohustuste suuruseks 994 eurot. Esitatud andmetest ei saa järeldada, et hageja oleks pidanud ilmtingimata küsima veel mingeid andmeid, kui kostja ise pöördus hageja poole laenu saamiseks. Hageja ei oleks saanud laenulepingu sõlmimise ajal ka kostja pangaandmete või täiendavate küsimuste alusel välja selgitada, kas kostjal võiks tekkida makseraskused 2500 euro suuruse laenu tagasimaksmisega. Kostja ise kinnitas oma laenutaotluses, et tema sissetulekutest piisab laenukohustuse võtmiseks. Mõistlik on arvata, et 1300 euro suurusest sissetulekust piisab 2500 euro suuruse laenu teenindamiseks. Krediidiasutusel on õigus vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel eeldada, et klient teab oma laenu eesmärki ja finantsolukorda ning esitab krediidiasutusele enda huvi ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni. Laenuandja kontrollis enne laenude väljastamist kostja maksekäitumist. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teabe ja kontrollis avalikke andmebaase. Krediidiandja kontrollis kostja andmeid Creditinfo Eesti AS-s, maksehäire-, elamisloa-, pensioni- ja rahvastikuregistrites, Ametlikes Teadaannetes ja kinnistusraamatus. Seega on hageja tõendanud, et laenuandja kontrollis kostja krediidivõimelisust ja ei rikkunud laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
20.Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostja laenulepingust nr TL3133879 tulenev põhivõlg 114,91 eurot ja intressivõlg 245,09 eurot ehk tasumata olid järgnevad osamaksed: 29.09.2017 - 120 eurot (krediidisumma 37,06, intress 82,94); 29.10.2017 - 120 eurot (krediidisumma 38,29, intress 81,71); 28.11.2017 - 120 eurot (krediidisumma 39,56, intress 80,44). Kostja ei ole laenulepingu katteks tasunud ühtegi makset. Laenuandja saatis kostjale 29.11.2017 krediidilepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale täiendava tähtaja 13.12.2017 - võlgnevuse tasumiseks. Teates oli märgitud mh, et juhul, kui kostja võlgnevust nimetatud tähtajaks ei tasu, loeb laenuandja lepingu lõppenuks alates 14.12.2017 ja nõuab kogu võlgnevuse kohest tasumist täies ulatuses. Kostja täiendavaks tähtajaks võlgnevust ei tasunud ja laenuandja ütles lepingu alates 14.12.2017 üles. Eeltooduga saab täidetuks lugeda nii tarbijakrediidilepingu ülesütlemise formaalsed tingimused kui ka materiaalsed eeldused.
21.Lepingu tingimustest tulenevalt on pooled kokku leppinud aastaintressi suurusega 39,81%. Tegemist ei ole ebamõistlikult suure intressimääraga. Vaidlus puudub selle üle, et kostja ei ole intressi tasunud. Hageja on tõendanud, et enne lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma
graafikujärgselt kolme kuu (september kuni november 2017) intressi 245,09 eurot (82,94 + 81,71 + 80,44). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress 245,09 eurot.
22.Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 15.12.2017 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 26.02.2020 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses nimetatud määras, mis tuleb VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks ka viivis põhinõudelt 2500 eurolt alates 27.02.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
23.Kostja taotlus viivise vähendamiseks ei ole põhjendatud. Hageja on viivisenõude arvestamisel juhindunud seadusjärgsest määrast, mitte lepingus kokkulepitust, olles sellega viivisemäära juba vähendanud.
24.Eesti keele mittevaldamine ei vabasta kostjat tema lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei vabasta kostjat kohustuste täitmisest nõude loovutamisel uue võlausaldaja makserekvisiitide teatamata jätmine.
25.Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tasaarvestuse avaldust täpsustanud ega tõendanud. Seega ei saa kohus tasaarvestuse vastuväidet arvestada. Apellatsioonkaebus
26.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.
27.Maakohus leidis ebaõigesti, et pelgalt krediidi kulukuse määra märkimisega lepingusse on täidetud VÕS § 4031 lg 1 p-s 9 sätestatud tarbijakrediidilepingusse märgitavate andmete kohustus. Leping peab sisaldama kõiki andmeid, mille alusel arvutatakse krediidi kulukuse määr vastavalt rahandusministri määrusega kehtestatud valemi alusel.
28.Võrreldes esialgse lepingu ja lepingu muutmise lisas märgitud maksegraafikuid selgub, et kumbki maksegraafik ei ole sõlmitud kolmeks aastaks – esimene on 16 päeva lühem, teine üks kuu lühem. Kuna krediidi kulukuse määra arvestamise üheks komponendiks on mh lepingu periood, siis ei saa mõlema lepingu puhul olla sama krediidi kulukuse määr. Lisaks on suurenenud lepingu muutmise lisaga laenusumma maksepuhkuse tasu 41,74 euro võrra. Arvestades nimetatud asjaolusid, peab olema lepingus kajastatud krediidi kulukuse määra arvestamise aluseks olevad andmed, sest need on muutunud.
29.Lepingus puudusid krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma, sh lepingutasu 37,50 eurot ja maksepuhkuse tasu 41,47 eurot, mistõttu on leping tühine. Maakohus ei ole kostja väitele vastanud.
30.Maakohus järeldas valesti, et lepingu sõlmimisel ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjale ei ole saadetud enne lepingu sõlmimist konkreetse lepingu sõlmimise tingimusi.
31.Maakohus ei vastanud kostja väidetele, et hageja esitatud tõend laenutaotluse kohta ei sisaldanud kostja esitatud andmeid, vaid tegemist on hageja enda sisestatud andmetega laenutaotlusesse. Lisaks selgub tõendist, et see on koostatud 19.03.2019 ehk ligi kaks aastat pärast lepingu sõlmimist. Hageja ei ole tõendanud, et kostja esitas sellised andmed hagejale lepingu sõlmimisel.
32.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et lepingu muutmisega anti kostjale maksepuhkust ja muudeti vaid maksegraafikut. Tegelikult lisandus maksepuhkuse vormistamise tasu 41,47 eurot, muudeti viivisemäära (0,11%-lt 0,1%-le) ja lepingu periood vähenes 35 kuuni.
Vastus apellatsioonkaebusele
33.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 37,50 eurot, intressivõla 245,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 442,20 eurot ning edasiulatuva viivise väljamõistmise algusaja ja tasumisele kuuluva viivise arvutamise aluseks oleva põhivõla suuruse osas, milles see ületab 2462,50 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, milles jätab hagi põhivõla 37,50 euro, intressivõla ja sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks rahuldamata, otsustab edasiulatuvalt väljamõistetava viivise algusaja ja põhivõla suuruse ning jaotab menetluskulud teisiti. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
35.Maakohus tuvastas õigesti järgmised asjaolud: -
kostja ja laenuandja sõlmisid 25.05.2017 laenulepingu nr TL3133879, mille järgi oli laenusumma 2500 eurot; laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses; lepingus on märgitud krediidi kulukuse määraks 50,58%; laenuandja kandis 25.05.2017 kostjale üle 2462,50 eurot, arvestades laenu põhiosast 2500 eurost maha lepingutasu 37,50 eurot; 14.09.2017 muutsid laenulepingu pooled lepingut seoses kostja maksepuhkusega ning muudeti maksegraafikut ja muid lepingu tingimusi; laenuandja ütles 29.11.2017 laenulepingu üles alates 14.12.2017 laenulepingu üldtingimuste p 13.1 alusel; laenuandja loovutas 15.12.2017 nõude kostja vastu hagejale.
36.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et 25.05.2017 sõlmitud laenulepingus märgitud krediidi kulukuse määra 50,58% 14.09.2017 lepingu tingimuste kokkuleppega ei muudetud. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused, milliste asjaolude ja tõendite alusel kohus selle järelduse tegi.
37.Maakohus jättis asja lahendamisel tähelepanuta, et VÕS § 4031 lg 1 p-de 8 ja 9 (koosmõjus VÕS § 403 lg-ga 21) järgi peab varem sõlmitud tarbijakrediidilepingu muutmise kokkuleppes olema märgitud nii aastane intressimäär kui ka krediidi kulukuse määr aasta kohta, kui kokkuleppega kaasneb maksetähtaja tasuline edasilükkamine või täiendavate tasude maksmine. 14.09.2017 laenulepingu nr TL3133879 tingimuste muutmise kokkuleppest nähtub, et maksepuhkuse vormistamine ja uue maksegraafiku koostamine oli tasuline, kuid kokkuleppes ei ole intressi ja krediidi kulukuse määra aasta kohta märgitud. Seega ei ole 14.09.2017 sõlmitud lepingu muutmise kokkuleppes VÕS § 4031 lg 1 p-dest 8 ja 9 tulenevad nõuded täidetud.
38.VÕS § 408 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping tühine, kui lepingus puudub mõni VÕS § 404 või § 405 andmetest. VÕS § 404 lg 2 p 2 järgi peavad tarbija tahteavalduses olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 4031 lg 1 p-des 1–11 nimetatud andmed. VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub krediidileping § 404 lg-s 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Tõendatud on asjaolu, et kostja sai laenu kätte, seega eeltoodu alusel ei saa lugeda krediidilepingut tühiseks.
39.VÕS § 408 lg 4 sätestab, et kui VÕS § 408 lg-s 2 nimetatud juhul puuduvad andmed mh intressimäära ja krediidi kulukuse määra kohta, siis loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Lisaks peab krediidiandja tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Samad sätted on kohaldatavad ka lepingu muutmise kokkuleppele. Käesolevas asjas ei esitanud hageja vaatamata ringkonnakohtu nõudmisele uut tagasimaksete arvestust. Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et kostja kohustuseks oli maksta hagejale tagasi lepingu järgi saadud laen ja VÕS §-s 94 sätestatud määras intress.
40.Samas saab asja lahendamisel arvestada ka asjaoluga, et 14.09.2017 sõlmitud kokkuleppe tagajärjel muutus eeldatavalt krediidi kulukuse aastase määra suurus, kuna muutusid selle määramise aluseks olevad andmed. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole kokkuleppes selle suurust märgitud. Kui krediidi kulukuse määr ületab VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri, on kokkulepe tühine. Sellisel juhul maksab tarbija VÕS § 4062 lg 3 alusel tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Selleks tähtpäevaks oli antud juhul 14.08.2020. Seega on ka sellisel juhul kostjal kohustus maksta hagejale tagasi lepingu järgi saadu ja krediidi kasutamise aja eest intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Antud juhul sai kostja hagejalt lepingu järgi 2462,50 eurot ja ta ei ole sellest hagejale midagi tagasi maksnud. Kostja leiab ekslikult, et ta ei peagi seda tegema. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli vaidlusaluse lepingu kehtivuse ajal 0%, st intressivõlga kostjal ei ole. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg suurusega 2462,50 eurot ja intressinõue tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei arvesta otsuse tegemisel hageja poolt 12.03.2021 ringkonnakohtule esitatud andmeid lepingu krediidikulukuse määra kohta, sest praeguses menetlusstaadiumis ei saa pooled enam uutele asjaoludele tugineda. Lisaks on põhjendatud ka kostja seisukoht, et hageja arvutuskäik ei ole kontrollitav.
41.Kuna kostja peab hagejale tasuma põhivõla 2462,50 eurot, ei käsitle ringkonnakohus kostja väiteid selle kohta, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 7 järgi oleks vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel sama tagajärg, mis on VÕS § 4062 lg 3 järgi juhul, kui krediidi kulukuse määr aastas ületab VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud ülempiiri.
42.Arvestades VÕS § 4062 lg-s 3 sätestatut on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist põhivõlalt 2462,50 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.08.2020, s.o alates 14.09.2017 kokkuleppes märgitud viimase osamakse tasumisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Seda ületavas osas tuleb jätta viivisenõue rahuldamata.
43.Kuna ringkonnakohus muudab hagi rahuldamise ulatust, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Hagi rahuldatakse ligikaudu 90% ulatuses. Seega jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda.
44.Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.