Liina Lepa hagi Janar Sillandi vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning kahju hüvitamiseks Janar Sillandi vastuhagi Liina Lepa vastu kulutuste hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 2. märtsi 2021 määrus Vastuhagi läbi vaatamata jätmine
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Janar Sillandi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja (määruskaebuse esitaja/vastuhageja): Janar Sillandi (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev Hageja (vastustaja/vastuhagi kostja): Liina Lepp (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maris Tekkel
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 2. märtsi 2021 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning teha tühistatud uus määrus, millega jätta vastuhagi menetlusse võtmata ja rahuldada vastuhageja taotlus riigilõivu tagastamiseks.
Rahuldada Janar Sillandi taotlus vastuhagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tagastada Janar Sillandile riigilõiv 900 eurot Monica Meristo-Dmitrijevi arveldusarvele nr X SEB Pank AS-is.
2.3.Jätta vastuhagiga seotud menetluskulud Janar Sillandi kanda.
3.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
ASJAOLUD
1.Liina Lepp (hageja) esitas 27. augustil 2020 hagi Janar Sillandi (kostja) vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja kahju hüvitamiseks.
2.Kostja (vastuhageja) esitas 19. oktoobril 2020 vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista põhivõlgnevus 27 189 eurot ja viivised 2 545 eurot 57 senti ning lisanduvad viivised. Alternatiivselt palus vastuhageja kohaldada nõudele alusetu rikastumise sätteid. Teise alternatiivina palus vastuhageja jätta korteriomand temale, nii et vastuhageja tasub vastushagi kostjale 7 000 eurot tema kulutuste katteks.
3.Viru Maakohtu 22. oktoobri 2020 kohtumäärusega jäeti vastuhagi käiguta ja määrati vastuhagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o 1) vastuhagi täiendavaks õiguslikuks põhjendamiseks; 2) tõendite esitamiseks; 3) hagihinna nimetamiseks; 4) uue hagiavalduse/vastuhagi tervikteksti esitamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kohus hoiatas vastuhagejat, et kohtu poolt määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel keeldub kohus vastuhagi menetlusse võtmisest.
4.Vastuhageja esitas kohtule 2. novembril 2020 täiendatud vastuhagi (sisuliselt 19. oktoobri 2020 esitatud vastuhagi teksti teistkordselt).
5.Viru Maakohtu 4. novembri 2020 kohtumäärusega keelduti vastuhagi menetlusse võtmisest.
6.Vastuhageja esitas 19. novembril 2020 määruskaebuse Viru Maakohtu 4. novembri 2020 määruse peale.
7.Tartu Ringkonnakohtu 22. jaanuari 2021 määrusega rahuldati vastuhageja määruskaebus osaliselt, tühistati maakohtu määrus ning saadeti tsiviilasi tagasi maakohtule vastuhagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
8.Vastuhageja esitas 10. veebruaril 2021 taotluse, milles palus seoses olukorra muutusega jätta vastuhagi menetlusse võtmata ning taotluse riigilõivu summas 900 eurot tagastamiseks.
9.Maakohus palus 25. veebruaril 2021 vastuhagejal taotlust menetluslikult põhistada, s.o välja tuua, mida vastuhageja kohtule esitab, kas vastuhagi tagasivõtmise avalduse või vastuhagist loobumise avalduse.
10.Vastuhageja esitas 25. veebruaril 2021 taotluse jätta vastuhagi menetlusse võtmata. Vastuhageja teatas, et võtab vastuhagi tagasi. Samuti palus vastuhageja riigilõivu tagastamist.
11.Maakohus selgitas 26. veebruaril 2021 vastuhagejale, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Seega hagi tagasi võtmise tõttu ei ole võimalik vastuhagejale riigilõivu tagastada. Maakohus märkis, et vastuhageja võib vastuhagist loobuda ja taotleda TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel 1⁄2 riigilõivu tagastamist.
12.Vastuhageja esitas 26. veebruaril 2021 täpsustatud taotluse, milles palus seoses olukorra muutusega (võimalik kompromiss põhihagis) jätta vastuhagi menetlusse võtmata ehk keelduda selle menetlusse võtmisest. Samuti palus vastuhageja riigilõiv summas 900 eurot tagastada tema esindajale TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. Alternatiivselt palus vastuhageja tagastada riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel ja jätta hagi lihtsalt läbi vaatamata.
MAAKOHTU LAHEND
13.Viru Maakohus jättis 2. märtsi 2021 määrusega vastuhagi läbi vaatamata (resolutsiooni p 1) ja taotluse vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata (p 2). Maakohus jättis menetluskulud vastuhageja kanda (p 3). TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Vastuhageja on 25. veebruaril 2021 võtnud vastuhagi tagasi. 26. veebruaril 2021 on vastuhageja taotlenud vastuhagi menetlusse võtmata jätmist või alternatiivselt vastuhagi läbi vaatamata jätmist. Maakohus leidis, et vastuhagi menetlusse võtmisest ei ole võimalik keelduda, kuivõrd puuduvad TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise alused. Lisaks ei ole võimalik keelduda vastuhagi menetlusse võtmisest tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu 22. jaanuari 2021 kohtumäärusest, millega on maakohtule tehtud ettepanek vastuhagi menetlusse võtmiseks. Seega leidis kohus, et käesoleval juhul tuleb jätta vastuhagi läbi vaatamata. Vastuhageja on vastuhagi tagasi võtmise avalduses esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks. Maakohus leidis, et antud juhul ei kuulu vastuhageja taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamisele. Vastuhageja on vastuhagiavalduse esitamisel 19. oktoobril 2020 tasunud riigilõivu 900 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt ei tagastata riigilõivu olukorras, kus hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus vastuhageja taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
14.Vastuhageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega keelduda vastuhagi menetlusse võtmisest ja tagastada vastuhagejale tasutud riigilõiv. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tuleb vastuhagi jätta menetlusse võtmata. Vastuhagi pole menetlusse võetud ja antud juhul ei oma tähtsust Tartu Ringkonnakohtu seisukoht 4. novembri 2020 määruskaebuse lahendamisel. Kohus on antud tsiviilasjas käitunud vastuhageja tahte vastaselt ja tõlgendanud seadust ebaõigesti. Riigilõiv tuleb TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 tuleb tühistada ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta vastuhagi menetlusse võtmata ja rahuldada vastuhageja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
16.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Vastuhageja on esitanud määruskaebuse maakohtu määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale. Vastuhageja ei ole vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni p-i 3, millega jäeti vastuhagiga seotud menetluskulud vastuhageja kanda. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust määruskaebusega vaidlustatud osas.
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud vastuhagi läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et kohus saab jätta vastuhagi läbi vaatamata üksnes juhul, kui vastuhagi on juba menetlusse võetud. Tartu Ringkonnakohus tühistas käesolevas tsiviilasjas 22. jaanuari 2021 määrusega Viru Maakohtu 4. novembri 2020 määruse, millega kohus keeldus vastuhageja poolt 19. oktoobril 2020 esitatud ja 2. novembril 2020 täiendatud vastuhagi menetlusse võtmisest, ja saatis tsiviilasja tagasi maakohtule vastuhagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks vastuhagi võtnud menetlusse enne, kui kostja esitas
10.veebruaril 2021 taotluse jätta vastuhagi menetlusse võtmata. Olukorras, kus vastuhageja võtab hagi tagasi enne hagi menetlusse võtmist, ei saa jätta hagi läbi vaatamata. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused on loetletud seaduses. Hagi menetlusse võtmata jätmisel peab kohus seejuures viitama spetsiifilisele puudusele hagiavalduses ja konkreetsele asjakohasele TsMS § 371 lõikele ja punktile. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku üldpõhimõtte kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). Kuigi TsMS § 371 ei sätesta otseselt hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena seda, et hageja on avaldanud enne hagi menetlusse võtmist soovi hagi tagasi võtta, tuleneb ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud üldpõhimõttest, et sellises olukorras tuleks jätta hagi menetlusse võtmata. Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnaohus maakohtu määruse vastuhagi läbi vaatamata jätmise osas ja teeb uue määruse, millega jätab vastuhagi menetlusse võtmata.
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu viide TsMS § 150 lg 1 p-le 3 ei ole asjakohane. Kuivõrd maakohus ei olnud 10. veebruariks 2021, mil vastuhageja esitas taotluse vastuhagi menetlusse võtmata jätmiseks, vastuhagi menetlusse võtnud, siis võis vastuhageja vastuhagi menetlusse võtmata jätmise taotluse esitamisel eeldada, et TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse talle tasutud riigilõiv, kuna vastuhagi ei võeta menetlusse. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada riigilõivu tagastamata jätmise osas ja teha selles osas uus määrus, millega rahuldada vastuhageja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Vastuhageja on tasunud vastuhagilt riigilõivu summas 900 eurot 19. oktoobril 2020 (I kd, tl 153). TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tuleb vastuhagejale tasutud riigilõiv summas 900 eurot tagastada. Vastavalt
vastuhageja taotlusele tuleb riigilõiv tagastada Monica Meristo-Dmitrijevi arvelduskontole nr X SEB Pank AS-is.
19.Ringkonnakohus leiab, et käesolev määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule. Kuna TsMS § 372 lg 5 kohaselt võib hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse üksnes hageja ning ringkonnakohus rahuldab praegusel juhul vastuhageja määruskaebuse täies ulatuses, siis ei kuulu määrus edasikaebamisele Riigikohtule. TsMS § 150 lg 8 kohaselt ei saa Riigikohtule edasi kaevata ka osas, mis puudutab vastuhagilt tasutud riigilõivu tagastamist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.