Aktsiaseltsi Olerex hagi Margus Liivranna (Liivrand) vastu 6069 euro 38 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19. juuni 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
aktsiaseltsi Olerex apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
8329 eurot 10 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): aktsiaselts Olerex (registrikood 10136870), lepinguline esindaja Riina Rebane Kostja (vastustaja): Margus Liivrand (isikukood XXXXXXXXXX), vandeadvokaat Indrek Naur
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Tartu Maakohtu 19. juuni 2020. a otsus osas, milles maakohus rahuldas aktsiaseltsi Olerex põhinõude väiksemas ulatuses kui 6057 eurot 14 senti 1(10)
ning nõude nimetatud summalt arvestatud 4. aprillil 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise saamiseks väiksemas ulatuses kui 6057 eurot 14 senti, samuti tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Margus Liivrannalt aktsiaseltsi Olerex kasuks välja põhivõlg kokku 6057 eurot 14 senti ja nimetatud summalt 4. aprillil 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6057 eurot 14 senti ning jätta menetluskulud Margus Liivranna kanda.
3.Lugeda Tartu Maakohtu 19. juuni 2020. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: "1. Rahuldada aktsiaseltsi Olerex hagi Margus Liivranna vastu osaliselt.
2.Mõista Margus Liivrannalt aktsiaseltsi Olerex kasuks välja põhivõlg 6057 eurot 14 senti ja nimetatud summalt 4. aprillil 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6057 eurot 14 senti. Muus osas jätta hagi rahuldamata."
4.Jätta mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud Margus Liivranna kanda.
5.Mõista Margus Liivrannalt aktsiaseltsi Olerex kasuks välja maakohtu menetluses ning apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude (hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivud) katteks kokku 1100 eurot.
6.Välja mõistetud menetluskulude summalt (1100 eurot) tuleb Margus Liivrannal tasuda aktsiaseltsile Olerex viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts Olerex (hageja) esitas 6. aprillil 2020 Tartu Maakohtule hagi, milles palus Margus Liivrannalt (Liivrand; kostja) välja mõista põhivõlg 6069 eurot 38 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 6069 eurot 38 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 2(10)
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ ELL AUTO (registrikood 11082165, endine ärinimi OÜ ML Capital; ELL, põhivõlgnik) 18. septembril 2013 kliendikaardi lepingu nr XXXXX, mille alusel sai ELL osta kaartidega kütust, muud kaupa ja teenust.
19.juulil 2016 muutsid hageja ja ELL kliendikaardi lepingut. Krediidilimiiti vähendati 30 000 euroni ja lühendati maksetähtaega 21 päevale. Muid tingimusi ei muudetud (hageja üldtingimuste muudatused kehtisid alates 21. aprillist 2015, s.o 15 kuud enne 19. juuli 2016. a lepingu redaktsiooni allkirjastamist). Kliendikaardi lepingu 19. juuli 2016. a redaktsiooni sõlmimisel ei väljastatud ELL-ile uusi kaarte. Pooled lepingu lõpetamises kokku ei leppinud, mistõttu kehtis katkematult sama leping. Säilis ka sama lepingu number (XXXXX). Seega ei sõlminud hageja ja ELL uut kliendikaardi lepingut. ELL on jätnud tasumata kolm 15. novembril 2017 kliendikaardi lepingu alusel esitatud arvet, kokku summas 6069 eurot 38 senti. Arvest nr X on tasumata 12 eurot 24 senti, arvest nr X 483 eurot 49 senti ning arvest nr X 5573 eurot 65 senti. Kõikide nimetatud arvete tasumise tähtaeg oli 7. detsembril 2017. ELL ei ole esitanud vastuväidet, et ta pole ostetud kaupa kätte saanud. Rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,15% päevas iga viivitatud päeva eest (üldtingimuste p 3.6). Viivis tasumata arvete eest ajavahemikul alates 8. detsembrist 2017 kuni 4. aprillini 2020 on 7729 eurot 36 senti. Hageja vähendab viivist põhinõude suuruseni (6069 eurot 38 senti). Hageja esitas nõude ELL-i saneerimismenetlussse, kuid saneerimiskava alusel ei toimunud ühtegi laekumist. Kliendikaardi lepingu 19. juuli 2016. a redaktsiooni üldtingimuste p 6.1 kohaselt oli ELL kohustatud hagejat teavitama pankrotiavalduse esitamisest seitsme kalendripäeva jooksul. Kostja ELL-i juhatuse liikmena seda kohustust ei täitnud.
19.septembril 2019 on välja kuulutatud põhivõlgniku ELL-i pankrot. Hageja ja kostja sõlmisid 18. septembril 2013 käenduslepingu, mille alusel vastutab kostja hageja ees ELL-i ja hageja vahel sõlmitud kliendikaardi lepingu täitmise eest maksimaalselt 50 000 euro ulatuses. Käenduslepingu p 1.3 kohaselt vastutab käendaja põhilepingu alusel olemasolevate, tulevikus tekkivate või tingimuslike nõuete eest. Kui põhilepingu mistahes tingimusi muudetakse, vastutab käendaja nendest muudatustest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutuse rahalise maksimumsumma ulatuses. Käendusleping ei ole VÕS § 153 lg 1 või muul alusel lõppenud.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja ja ELL ei muutnud 19. juulil 2016 kliendikaardi lepingut, vaid sõlmisid uue lepingu. Kehtis kaks eraldi lepingut – 18. septembri 2013. a ja 19. juuli 2016. a leping. Lepingu pealkiri ega number ei oma tähendust lepingu tõlgendamisel. Hageja esindaja J. Ild väitis juulis 2016, et kuivõrd hageja oli vastu võtnud uued kliendikaardi lepingu üldtingimused, tuleb kõikide klientidega sõlmida uued lepingud. Võrreldes
18.septembri 2013. a ja 19. juuli 2016. a lepinguid, on krediidilimiiti vähendatud 40 000 eurolt 30 000 eurole ja maksetähtaega lühendatud 30 päevalt 21 päevale. Üldtingimused on mitmetes punktides erinevad. Hageja ei ole tõendanud, et lepingupooltel oli tahe 18. septembri 2013. a lepingut muuta. Kostja ei ole avaldanud tahet, et tema 3(10)
käendus kehtiks uutele lepingutele. Seetõttu ei vastuta kostja solidaarvõlgnikuna 19. juuli 2016. a lepingust tulenevate kohustuste eest. Ebaõige on hageja väide, et kõik kliendikaardid olid ELL-ile enne 19. juuli 2016. a lepingut üle antud. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et põhivõlgnik on arvetel märgitud kauba kätte saanud. Arve ei tõenda lepingu täitmist. Arve nr X on aga väljastanud Läti Vabariigis registreeritud äriühing Akcine Bendrove Olerex (Läti registrikood 2900769946), kelle ees tekkinud ELL-i kohustuste eest kostja ei vastuta. Kuivõrd hageja nõuab viivist 19. juuli 2016. a lepingu p-s 3.6 sätestatud määras (0,15%), tunnistab hageja ka ise, et nõude aluseks on 19. juuli 2016. a leping. Kostja viivisenõuet ei tunnista. Hageja ei ole käitunud heas usus. Hageja ei ole alates väidetava võla tekkimisest kordagi kostja poole võla saamiseks pöördunud. ELL on alates 19. septembrist 2019 pankrotis. Hageja ei ole enda nõuet ELL-i pankrotimenetlusse esitanud. Sellega on hageja võtnud kostjalt võimaluse esitada ELL-i vastu nõude VÕS § 148 lg 1 p 4 ja pankrotiseaduse § 98 alusel. Kui kohus leiab, et kostja vastutab ELL-i kohustuste täitmise eest, palub ta vähendada viivist VÕS § 113 lg 8 järgi nullini. Hagejal puudub majanduslik huvi viivise saamiseks võrreldes kostja võimalusega tasuda viivist. Pärnu Maakohtu 8. aprilli 2020 määrusega on alustatud kostja võlgade ümberkujundamise menetlust. Kostjal on võlakohustusi 173 850 euro ulatuses. Kuna avalduse esitamise ajal kostja ei teadnud hageja võimalikust nõudest, jäi nõue ümberkujundamise avaldusest välja.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas 19. juuni 2020. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1904 eurot 83 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise 1904 eurot 83 senti. Menetluskulud jättis maakohus 31% ulatuses kostja kanda ja 69% ulatuses hageja kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 186 eurot ja kostja menetluskulude suuruseks 819 eurot 72 senti. Tasaarvestamise tulemusena mõistis kohus hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 633 eurot 72 senti koos kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Otsuse põhjenduste kohaselt hageja ja ELL üksnes muutsid 19. juulil 2016 kliendikaardi lepingut, mitte ei sõlminud uut lepingut. 19. juuli 2016. a lepinguga on suurendatud kliendikaartide hulka, kuid loetletud on ka varasema lepingu alusel üle antud kliendikaardid, samuti on lühendatud maksetähtaega ja vähendatud krediidilimiiti. Muutunud ei ole kliendilepingu number, lepingupooled, arvete esitamise adressaat, arvete esitamise sagedus ja kliendile kehtestatud soodustused. Mõlemas lepingus on kostja ELL-i juhatuse liikmena allkirjaga kinnitanud, et ta on lugenud üldtingimusi ja kohustub neid täitma. Üldtingimusi võib müüja p 5.3 järgi ühepoolselt muuta. Tegemist on lepingu osaks olevate tüüptingimustega (VÕS § 37 lg 1). Üldtingimused ei kahjusta teist poolt ebamõistlikult, olles seega 18. septembri 2013. a lepingu ning 19. juuli 2016. a muudetud lepingu osaks. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja hageja ja ELL-i vahel 18. septembri 2013. a kliendikaardi lepingu nõuetekohase täitmise eest. Vaidlust ei ole selle üle, et sisuliselt oli 4(10)
tegemist raamlepinguga ja ELL-i tasu maksmise kohustus tekkis igakordsest müügitehingust tulevikus. VÕS § 142 lg 2 kohaselt võib käendusega tagada ka tingimuslikku kohustust ning tulevast kohustust, kui kohustus on piisavalt määratletav. Praeguses asjas oli kostjal põhivõlgnikuks (ELL) oleva äriühingu juhatuse liikmena piisav teadmine äriühingu olemasolevatest ja tulevastest kohustustest hageja ees. Käendaja rahaline vastutus on võlausaldaja ees 50 000 euroga piiratud. Kohtule ei ole tõendatud kliendikaartide nr X, X, X, X, X, X, X, X ja X üleandmine ELLi juhatuse liikmele või tema poolt volitatud isikule. Kostja on 18. septembril 2013 ja
19.juulil 2016 allkirjaga mh kinnitanud, et saadud kliendikaartide arv ja numbrid on õiged. Pärast 19. juuli 2016. a lepingu allkirjastamist puudub ELL-i seadusliku või volitatud esindaja allkiri, et kaardid, mida ei ole allkirjastatud lepingus ja selle muudatuses nimetatud, on üle antud. Kostja vaidleb lepingus loetlemata kliendikaartide saamisele vastu. Seetõttu tuleb hageja nõue rahuldada osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg arvel nr X toodud järgmiste tehingute eest: kaardiga nr X tehtud tehingute eest 763 eurot 40 senti, kaardiga nr X tehtud tehingute eest 229 eurot 53 senti, kaardiga nr X tehtud tehingute eest 428 eurot 41 senti, samuti arvel nr X kaardiga nr X tehtud tehingu eest 483 eurot 49 senti, s.o kokku 1904 eurot 83 senti. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja kliendikaardi lepingu täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga (ELL). Hageja on esitanud kostja vastu 12 euro 24 sendi suuruse nõude, mis põhineb hageja ja ELL-i vahel 19. juulil 2016 sõlmitud käibemaksu tagastamise vahendamise lepingul. Kostjaga sõlmitud käendusleping eelnimetatud lepingut ei hõlmanud. See hageja nõue tuleb jätta kostja vastu õigusliku aluse puudumise tõttu rahuldamata. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Alates 21. aprillist 2015 kehtivate üldtingimuste p 3.6 kohaselt on viivise määr tähtaegselt tasumata summalt 0,15% päevas. Hageja on vähendanud viivisenõuet põhivõla suuruseni. Hagi osalise rahuldamise alusel välja mõistetud põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivist tuleb samuti vähendada põhivõla suuruseni, s.o 1904 euro 83 sendini.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub 21. juulil 2020 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada ja mõista hageja maakohtus kantud menetluskulud kostjalt välja täies ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista need kostjalt välja koos kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja küll 15. mai 2020. a hagi vastuses väitnud, et teatud numbritega kaartidega tehtud tehingute eest kostja käendajana ei vastuta, kuna neid ei ole 18. septembri 2013. a kliendikaardi lepingus märgitud, kuid sellest ei saa järeldada, et kostja vaidleb vastu, et kaardid on ELL-ile üle antud. Maakohus andis 19. mai 2020. a määruses hagejale tähtaja kostja 15. mai 2020. a vastusest tulenevalt hagi täiendavaks põhistamiseks. Üldsõnalist määrust ei saa aga pidada selgitamiskohustuse täitmiseks. 5(10)
Hageja on 27. mai 2020. a menetlusdokumendile lisanud ELL-ile väljastatud kaartide nimekirja. Seetõttu ei saa hagejale ette heita, et ta ei esitanud tõendeid ELL-ile kaartide üleandmise kohta. Kostja on alles 8. juuni 2020. a seisukohas esitanud vastuväite kaartide saamise kohta. Maakohus sellele järgnevalt menetluslikku olukorda ei selgitanud ja täiendavaid toiminguid eelmenetluses ei teinud, vaid jättis üllatuslikult hagi otsusega osaliselt rahuldamata. Seega jättis maakohus eelmenetluse ülesanded täitmata. Samuti ei olnud arusaadav, millal eelmenetlus maakohtus lõppes. Seetõttu esitab hageja koos apellatsioonkaebusega uued tõendid ELL-i seaduslikule esindajale kaartide üleandmise kohta. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata arve nr X alusel esitatud nõude. Kostja ei ole taotlenud selle arve alusel esitatud nõude rahuldamata jätmist maakohtu poolt märgitud põhjustel. Maakohus on ületanud oma pädevuse piire. Arve on esitatud ELL-i poolt kaardiga nr X tasutud teemaksu eest, mis on tavapärane tehing. Hageja ja ELL-i vahel sõlmitud käibemaksu tagastamise vahendamise lepingu kohaselt pidi ELL tasuma 12 eurot 24 senti, käibemaksu 26 senti taotles hageja ELL-i volituse alusel lepingus nimetatud teenusepakkuja vahendusel kauba või teenuse tarbimise riigilt tagasi.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja apellatsioonkaebuses toodud etteheide, nagu oleks maakohus jätnud täitmata selgitamiskohustuse, on otsitud. Hageja on 27. mai 2020. a vastuse p-s 2.5 väitnud, et pärast 19. juuli 2016. a lepingu uue redaktsiooni allkirjastamist ei väljastatud ELL-ile uusi kaarte. Tegemist on olulise asjaoluga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 2 ja § 394 lg 2 p 3 järgi, mille peab esile tooma menetlusosaline. Kui hageja ise olulise asjaoluna väidab, et uusi kaarte ei väljastatud, ei saa maakohus selgitada uute kaartide väljastamise kohta tõendite esitamise vajadust. Seega ei saanud otsus olla hagejale üllatuslik. Vastupidiselt maakohtus esitatud väidetele esitab hageja apellatsioonimenetluses uue väite ja tõendi kaartide üleandmise kohta. Maakohtus esitatud väidete muutmine apellatsioonimenetluses ei ole lubatud. Lisaks vaidleb kostja vastu hageja poolt apellatsioonkaebusele esitatud 3. oktoobri 2017. a kaartide üleandmise akti ehtsusele TsMS § 277 lg 1 alusel, kuna sellel olev ELL-i esindaja allkiri ei ole kirjutatud kostja poolt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja põhinõude väiksemas ulatuses kui 6057 eurot 14 senti ning nõude nimetatud summalt arvestatud
4.aprillil 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise saamiseks väiksemas ulatuses kui 6057 eurot 14 senti. Eelmärgitust lähtuvalt tuleb maakohtu otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla kokku 6057 eurot 14 senti ja nimetatud summalt 4. aprillil 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 6057 eurot 14 senti. Ringkonnakohus jaotab uuesti ning määrab kindlaks
6(10)
ka poolte maakohtu menetluses kantud menetluskulud. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
7.Hageja taotleb apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist osas, milles jäeti hagi kostja vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi kostja vastu osaliselt rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1904 eurot 83 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise 1904 eurot 83 senti. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas.
8.Maakohus on poolte õigussuhte õigesti kvalifitseerinud käenduslepinguna. VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Praegusel juhul on kostjast käendaja hageja nõudele vastu vaielnud mh põhjusel, et käendatavat kohustust ei eksisteeri, kuna põhivõlgnik (ELL) ei ole kätte saanud kliendikaarte, millega on väidetavalt arve esitamise aluseks olevad tehingud tehtud. Maakohus jättiski hagi osaliselt rahuldamata põhjusel, et hageja väited kliendikaartide üleandmist põhivõlgnikule pärast 19. juuli 2016. a lepingu allkirjastamist ei ole tõendatud. Hageja väitel on ELL-ile üle antud kliendikaartide kohta esitatud loend, kuid sellel puudub põhivõlgniku seadusliku või volitatud esindaja allkiri kaartide kättesaamise kohta. Samas asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks poolte väiteid pärast 19. juulit 2016 toimunud kaartide üleandmise kohta piisavalt arutanud ning andnud hagejale võimaluse vaidlusaluseid asjaolusid tõendada.
8.1.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, mh TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatut, mille kohaselt peab kohus eelmenetluses välja selgitama menetlusosaliste väited faktiliste asjaolude kohta ning tõendid, mida menetlusosalised soovivad esitada selliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 351 lg 1 järgi peab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest arutama. Need minetused on viinud maakohtu osaliselt ebaõige lõppjärelduseni.
8.2.Ringkonnakohus pidas võimalikuks maakohtu vea apellatsioonimenetluses ise kõrvaldada ning võttis 21. detsembri 2020. a määrusega (tl-d 124–125) asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud tõendid – akti magnetkaartide väljastamise kohta (tl 116), arve nr X (tl-d 117–118) ja maksekorralduse nr 1428 arve nr X tasumise kohta (tl 119). Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole esitanud seoses kliendikaartide üleandmisega apellatsioonimenetluses uusi väiteid. Hageja ei ole maakohtu menetluses väitnud, et pärast
19.juulit 2016 rohkem uusi kliendikaarte põhivõlgnikule ei väljastatud. 27. mai 2020. a seisukoha (I kd, tl-d 48–53) p-s 2.5 on hageja väitnud üksnes seda, et lepingu uue redaktsiooni sõlmimisel 19. juulil 2016 ei väljastatud põhivõlgnikule uusi kaarte.
7(10)
8.3.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja 3. oktoobri 2017. a aktiga tõendanud, et kaardid nr X, X, X, X ja X, millega tehtud tehingud on arve nr X esitamise aluseks, on ELL-i seaduslikule esindajale (kostjale) üle antud. Ringkonnakohus märgib, et kostja on vastuses apellatsioonkaebusele vaidlustanud hageja poolt esitatud tõendi – akti magnetkaartide väljastamise kohta (tl 127) – ehtsuse, väites, et dokumendil ei ole tema allkiri. Pärast hageja poolt 4. jaanuaril 2021 ringkonnakohtule magnetkaartide väljastamise akti originaaldokumendi esitamist kostja teatas, et kuigi Irina nimeline isik ei ole kostjale kunagi magnetkaarte üle andnud, siis ta ei vaidlusta enda allkirja magnetkaartide üleandmise aktil.
8.4.Samuti on hageja tõendanud kaartide nr X, X, X ja X üleandmist ELL-ile 15. oktoobril 2017 põhivõlgnikule väljastatud arvega nr X (tl-d 117–118) ja maksekorraldusega nr 1428 selle arve tasumise kohta (tl 119). Seega on ELL nimetatud kaartidega tarbitud kütuste ja teenuste eest varasem tasunud ega ole hagejale vastuväiteid esitanud.
8.5.Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud põhivõlgnikule (ELL-ile) kliendikaartide nr X, X, X, X, X, X, X, X ja X üleandmise, millega tehtud tehingud on arve nr X aluseks. Kostja ei ole apellatsioonimenetluses muid vastuväiteid hageja nõudele esitanud. Seetõttu vastutab kostja arve nr X tasumise eest täies ulatuses. Kuivõrd hagiavalduse kohaselt on arvest nr X tulenev täitmata põhinõue 5573 eurot 65 senti, millest maakohus on välja mõistnud 1421 eurot 34 senti (lisaks on maakohus välja mõistnud 483 eurot 49 senti arvest nr X lähtuvalt), tuleb kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista põhivõlg 4152 eurot 31 senti.
8.6.Hageja nõuab arve nr X järgi tasumata summalt viivist 21. aprilli 2015. a üldtingimuste p-s 3.6 sätestatud määras (0,15% päevas) alates 8. detsembrist 2017 kuni hagi esitamiseni (4. aprillini 2020). Arvestades, et ringkonnakohus rahuldab põhinõude suuremas ulatuses kui maakohus, tuleb maakohtu otsus tühistada ka osas, milles kohus jättis nõude põhivõla 4152 euro 31 sendi suuruselt osalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise saamiseks rahuldamata. Altes 21. aprillist 2015. a kehtivate hageja üldtingimuste p-s 3.6 sätestatud määras arvestatud viivis põhivõla 4152 euro 31 sendi suuruse osa tasumisega viivitamise eest ajavahemikul alates 8. detsembrist 2017 kuni 4. aprillil 2020 on 5287 eurot 97 senti. Ringkonnakohus on kasutanud viivise arvestamiseks veebilehel http://www.viivisekalkulaator.ee/ kättesaadavat viivisekalkulaatorit. Kuivõrd hageja on hagiavalduses vähendanud viivist põhivõla suuruseni, tuleb põhivõlalt 4152 eurot 31 senti sissenõutavaks muutunud viivist samuti vähendada põhivõla suuruseni. Kostja väited ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust vähendada viivist alla põhinõude summa. Viivise nõudmise õigus tuleneb võlausaldajale seadusest (VÕS § 113 lg 1 esimene lause). Viivise määr tulenes praegusel juhul hageja üldtingimuste p-st 3.6. Viivise rakendumine sõltub üldjuhul võlgnikust enesest ning võlausaldaja ei pea võlgnikule kohustuse täitmist eraldi meelde tuletama. Praegusel juhul oli kostja ka põhivõlgniku juhatuse liige ning tal pidi seega olema ülevaade võlgniku täitmata kohustustest.
8(10)
8.7.Arvestades maakohtu otsust vaidlustamata osas ning käesolevat otsust, rahuldatakse hageja nõue põhivõla 6057 euro 14 sendi ja sellelt sissenõutavaks muutunud viivise 6057 euro 14 sendi saamiseks.
9.Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Maakohtu järelduste kohaselt hageja ja ELL üksnes muutsid 19. juulil 2016 varem sõlmitud kliendikaardi lepingut, mitte ei sõlminud uut lepingut, ning seega kostja käendajana vastutab 18. septembril 2013 sõlmitud käenduslepingu alusel kliendikaardi lepingu (nr XXXXX) täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. Maakohus ei ole selles osas eksinud materiaalõiguse (sh VÕS § 29 sätete) kohaldamisel ega ole rikkunud menetlusõiguse norme. Samuti on maakohus põhjendatult tuvastanud kütuse ja muude kaupade üleandmise põhivõlgnikule. Asjaolul, et hageja ei ole enda nõuet ELL-i pankrotimenetluses esitanud, ei ole käesoleval juhul tähtsust. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud hageja poolt pankrotiseaduse (PankrS) § 146 lg-test 1 ja 2 tulenevate kohustuste täitmata jätmisest kahju, mis annaks alus nõuet käendaja vastu vähendada (PankrS § 146 lg 3). Hageja käitumine ei ole takistanud kostjal esitada enda VÕS § 152 lg-st 1 tulenevat nõuet (tingimusliku nõudena) põhivõlgniku pankrotimenetluses. Nagu eelnevalt märgitud, oli kostja ise põhivõlgniku juhatuse liige ning tal pidi seega olema ülevaade ELL-i täitmata kohustustest.
10.Vastusena apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt, et maakohus leidis õigesti, et kostja ei vastuta käenduslepingu alusel arve nr X tasumise eest. Kuigi tehingu eest on tasutud kaardiga, on arve esitamise aluseks eraldiseisev hageja ja ELL-i vahel sõlmitud käibemaksu tagastamise vahendamise leping (tl-d 17–21). Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja käendajana üksnes hageja ja ELL-i vahel sõlmitud kliendikaardi lepingu nr XXXXX täitmise eest (tl 10). Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega, nagu oleks maakohus ületanud oma pädevuse piire, kuna kostja ei ole arve nr X alusel esitatud nõudele maakohtu poolt märgitud põhjustel vastu vaielnud. Hageja väidete kohaselt vastutab kostja nimetatud arves märgitud ELL-i kohustuse eest 18. septembril 2013 sõlmitud käenduslepingu alusel. Kostja vaidles hagile tervikuna vastu ning sellest lähtuvalt tuli hagejal TsMS § 230 lg 1 kohaselt oma väiteid tõendada. Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu ülesanne kohustus ning kohus ei ole seejuures seotud poolte väidetega (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause).
11.TsMS § 173 lg-st 1 lähtudes peab kohus otsuses märkima menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 173 lg 3 esimesest lausest tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
9(10)
Maakohus on jätnud menetluskulud TsMS § 163 lg-st 1 lähtudes 31% ulatuses kostja kanda ja 69% ulatuses hageja kanda. Arvestades maakohtu otsuse vaidlustamata osa ning käesolevat otsust, rahuldatakse hageja nõue 99,8% ulatuses. Ringkonnakohus peab sellist hagi rahuldamise ulatust ning apellatsioonkaebuse osalist rahuldamist arvestades põhjendatuks jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg-st 5 tuleneb, et kui madalama astme kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust.
12.1.Maakohus määras hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskulu suuruseks maakohtu menetluses 600 eurot, mille moodustab hagitavalduselt tasutud riigilõiv. Kostja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ning samuti ei nähtu apellatsioonkaebuse põhjendustest hageja soovi vaidlustada maakohtu poolt põhjendatuks loetud menetluskulu suurust. Kuivõrd ringkonnakohus jätab menetluskulud kostja kanda, tuleb hagiavalduseslt tasutud riigilõiv kostjalt täies ulatuses hageja kasuks välja mõista (maakohtu poolt määratud 31%, s.o 186 euro asemel).
12.2.Hageja 1. märtsil 2021 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuluks apellatsioonimenetluses apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 500 eurot (lõivu tasumist tõendav maksekorraldus on esitatud koos apellatsioonkaebusega). Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonakebuselt tasutud riigilõiv kui kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2; § 139) on TsMS § 174 lg 1 mõttes vajalik ja põhjendatud menetluskulu.
12.3.Eelmärgitut arvestades mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja maakohtu menetluses ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude, s.o hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivude, katteks 1100 eurot (600+500).
12.4.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Indrek Parrest
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.