Võlaõigus

Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu, juhul kui kostjale ei ole õnnestunud otsust kätte toimetada muul viisil.

Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 1

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 15.12.2018 kliendilepingu nr 27692714, mille alusel oli kostjal õigus sõlmida lepinguid Telia Eesti AS poolt pakutavate teenuste kasutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi teenuseid. Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 19.08.2017 liitumislepingu nr 9378797 telekommunikatsiooniteenuse “Telia Eri” osutamise kokkulepe. Sama numbriga liitumislepingu alusel sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja 04.03.2020 liitumislepingu lisa telekommunikatsiooniteenuse “Telia EU Pluss” osutamise kokkulepe ning seadme Samsung Galaxy S10+ 128 GB, IMEI xxx soetamiseks. Seadme netohind on 749,00 eurot, kostja kohustus seadme eest tasuma 24kuu jooksul. Seadme tasule ei lisandunud intress ning tingimuseks on, et kostja kasutab sel ajal Telia kõneteenuse- ja/või mobiilse interneti paketti. Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 12.12.2020 järelmaksulepingu n 1702093 seadme Apple AirPods Pro + juhtmevaba laadimiskarp ja seadme Samsung Galaxy S20 sinine ostmiseks, mille netohind kokku on 830,93 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Intressimäär 9,9% aastas. Lepingutasu 1,00 euro, mille eest kohutus tasuma maksegraafiku alusel. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 10,37%, mille arvutamise aluseks oli krediidi summa 830,93 eurot, lepingutasu 1,00 euro, makseperiood 24 kuud ja soodusintress 9,90% aastas. Krediidi kogukulu 918,10 eurot. Sama lepingu alusel sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja 12.12.2020 seadmekindlustuse lepingu seadme Samsung Galaxy S20 kindlustamiseks. Kindlustusmakse kuus 10,90 eurot, millest esimesed kolm kuud tasuta. Hageja selgitab, 04.03.2020 leping ei ole tarbijakrediidileping, mistõttu antud lepingu puhul ei teostatud krediidivõimelisuse hinnangut. Järelmaksu müügilepingu nr 1702093 sõlmimise eelduseks on kliendi maksevõime hindamine, milleks tuleb kliendil täita 2

Järelmaksu taotlus enne iga Järelmaksulepingu vormistamist. Klient peab esitama andmed oma tegevusala, sissetulekute allikate ja sissetuleku suuruse kohta. Samuti tuleb teatada kehtivatest kohustustest ning suurusjärgust. Kliendi poolt täidetud ja kinnitatud järelmaksu taotluse menetlemise käigus ei tuvastatud vastuolusid kliendi poolt esitatud andmetes, taotletud ja eelarvutatud koguriski summa vahel, mistõttu pidasime võimalikuks pakkuda kliendile krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse protsessi käigus taustakontrolli tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta. Taotletud järelmaksu summa, soovitud seadme(te) liik ja järelmaksu sõlmimise tehingu sessioon olid Telia hinnangul tavapärased ning taotluse menetlemise käigus pole tuvastatud asjaolusid, mis takistaksid järelmaksu lepingu sõlmimist või viitaksid kliendi kõrgendatud riskiastmele. Antud lepingu puhul tehti automaatne krediidiotsus, s.t tulenevalt kliendi madalast riskiprofiilist, tehingu summast ja spetsiifikast, on krediidiotsus on tehtud andmetöötlussüsteemi poolt kliendi deklareeritud andmete põhjal. Hageja palub mõista kostjalt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 331,95 eurot, intressivõlgnevus 4,62 eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 196,44 eurot; viivised alates 9.04.2025 kuni põhinõude summas 331,95 eurot täitmiseni lepingus kokkulepitud viivisemääras, s.o 24% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 175,00 eurot ja hageja õigusabikulud 442,50 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei nõustu, esitab hageja ümberarvestuse. Ümberarvestuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista: lepingu 1702093 alusel põhivõla jääk 181,27 eurot ning viivised lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24% aastas; Mobiilsete teenuste eest tasumata arved summas 70,00 eurot, millelt tuleks arvestada viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates viimase arve tasumise tähtajale järgnevast päevast 21.08.2022 kuni tasumiseni. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus, menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 02.07.2025 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 3

järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hagiavaldusest nähtub, et Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 15.12.2018 kliendilepingu nr 27692714 ning sama numbriga liitumislepingu alusel sõlmisid Telia Eesti AS ja kostja 04.03.2020 liitumislepingu lisa telekommunikatsiooniteenuse “Telia EU Pluss” osutamise kokkulepe ning seadme Samsung Galaxy S10+ 128 GB, IMEI xxx soetamiseks. Seadme netohind on 749,00 eurot. Telia Eesti AS ja kostja sõlmisid 12.12.2020 järelmaksulepingu nr 1702093 seadme Apple AirPods Pro + juhtmevaba laadimiskarp ja seadme Samsung Galaxy S20 sinine ostmiseks, mille netohind kokku on 830,93 eurot, krediidi kulukuse määr 10,37%. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja selgitas hagis, et, 04.03.2020 leping ei ole tarbijakrediidileping, mistõttu ei teostatud krediidivõimelisuse hinnangut, lepingule ei lisandunud intressi (dtl 46), seega kohtu hinnangul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga ning kohus ei hinda antud lepingu puhul vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist. Telia Eesti AS ja kostja vahel 12.12.2020 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1702093 (seadme Apple AirPods Pro + juhtmevaba laadimiskarp ja seadme Samsung Galaxy S20 sinine ostmiseks, summas 830,93 eurot) puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 401 lg 1, § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403.4). Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C 679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46; Riigikohtu 24. novembri 2023. a määrus kohtuasjas nr 2-21-13098, p-d 13, 25). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 403.4 lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohus 19.02.2014. otsus nr 32-1-169-13, p 21). VÕS § 403.4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse 4

hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403.4 lg 3 esimese lause kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab VÕS § 403.3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Üldjuhul tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõtet ja hinnata seda, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muus teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023. a nr 2-21-13098, p 18). VÕS § 403.4 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (RKTKm nr 2-2113098, p 18). Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohus 19.02.2014. otsus nr 3-2-1-169-13, p 21). Hageja tõi välja, et tarbijakrediidilepingu (järelmaksu) sõlmimise eelduseks on kliendi maksevõime hindamine, milleks tuleb kliendil täita Järelmaksu taotlus enne iga järelmaksulepingu vormistamist. Klient peab esitama andmed oma tegevusala, sissetulekute allikate ja sissetuleku suuruse kohta. Samuti tuleb teatada kehtivatest kohustustest ning suurusjärgust. Kliendi riskiprofiilist tulenevalt küsitakse vajadusel täiendavaid dokumente sissetulekute ja/või kohustuste tõestamiseks (dtl 110). Kostja märkis taotluse esitamisel oma deklareeritud sissetulekuks vahemiku 1201-2000 eurot, deklareeritud kohustused kokku 50 eurot eurot. Telia hindas taotluses esitatud andmete pinnalt maksimaalse lubatud järelmaksu kuumakse, milleks oli 390 eurot. Lepingu 1702093 tegelikuks kuumakseks kujunes 38,35 eurot kuus (dtl 110-114). Hageja selgituste kohaselt antud lepingu puhul tehti automaatne krediidiotsus, s.t tulenevalt kliendi madalast riskiprofiilist, tehingu summast ja spetsiifikast, on krediidiotsus on tehtud andmetöötlussüsteemi poolt kliendi deklareeritud andmete põhjal. Tarbija andmeid päritakse ainult tema nõusolekul ning nõusoleku küsimine toimub krediiditaotluse esitamise ajal. Kohus märgib, et ehkki seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, on pangakonto väljavõtte küsimine ning selle analüüs allikas, kust saab tegeliku sissetulekute ja väljaminekute suurused. Sealjuures ainuüksi tarbija esitatud teave ei pruugi olla piisav. Seega kohtu hinnangul antud juhul ainuüksi tarbija esitatud teabele (krediiditaotluses esitatu) tuginemine ei ole vastutustundliku 5

laenamise põhimõtte järgimise kohustuse täitmiseks piisav. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ning krediidiandja rikkus lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 403.4 lg 1 järgi. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel (Telia Eesti AS ja kostja vahel 12.12.2020 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1702093) lepingujärgset krediidi kulukuse määra (10,37%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 406 2 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.20.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,09%. 12.12.2020 sõlmitud lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr 10,37% vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (20,09*3=60,27%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. Hageja ja kostja sõlmisid 12.12.2020 järelmaksulepingu intressimääraga 9,90%. Kostja on kauba kätte saanud ja sellest tulenvalt tekkinud laenu tagasimaksemise kohustus. Kostja oli järelmaksulepingust nr 1702093 tulenevalt järelmaksu osamaksetega võlgnevuses alates 18. Telia Eesti AS saatis kostjale 11.08.2022.a lepingute ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 25.08.2022.a. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, luges Telia kostjaga sõlmitud lepingud üles öelduks 26.08.2022. Eelnev tähendab ühtlasi, et lepingu ülesütlemine krediidiandja poolt 26.08.22 avaldusega toimus kehtivalt, kuna kostja oli sellel kuupäeval tagasimaksetega viivituses. Hageja on välja toonud ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kostja on võlgnevuses alates 18. maksegraafiku osamaksest, s.o 20.06.2022. Võttes arvesse, et kostjal on 1-17. osamaksed täielikult tasutud (36,06 + 16x38,35=649,66) ning kui arvestada kui maksed põhiosa katteks, on seega kostjal tasumata põhiosa 181,27 eurot (830,93-649,66). Seega juhul kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud kuulub tasumisele põhiosa 181,27 eurot ning viivised lepinu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24% aastas. Muude teenuste eest, mis ei ole seotud tarbijakrediidi lepingutega/järelmaksudega ehk mobiilsete teenuste eest võlgneb kostja kokku 70,00 eurot: Arve 31.05.2022 eest 20220514067111 summas 31,26 (mobiilsed teenused); Arve 30.06.2022 eest 20220614807840 summas 30,77 (mobiilsed teenused); Arve 31.07.2022 eest 20220715797333 summas 7,97 (mobiilsed teenused); Seega täiendavalt võlgneb kostja mobiilsete teenuste eest kokku 70,00 eurot, millelt tuleks arvestada viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates viimase arve tasumise tähtajale järgnevast päevast 21.08.2022 kuni tasumiseni. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kuna kohus eeltooduga leidis, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtteid, siis lähtub kohus hageja poolt esitatud ümberarvestusest ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu 1702093 alusel põhivõla jäägi 181,27 eurot ning mobiilsete teenuste eest tasumata arved summas 70 eurot. Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-186

134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11). Hageja palus mõista välja viivist lepingu lõppemise tähtpäevale järgnevast päevast lepingujärgse viivisemääraga, s.o 24% aastas ning mobiilsete teenuste eest tasumata arvelt summas 70 eurot arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates viimase arve tasumise tähtajale järgnevast päevast 21.08.2022 kuni tasumiseni. Hageja nõue on TsMS § 367 alusel põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 251,27 eurot (181,27+70) ja edaspidine viivis. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 175 eurot ja esindustasu 442,50 (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 175 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidist tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2,5 h, 169 eur/h summas 422,5 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist 7

arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2,5 tundi, kokku summas 250 eurot (2,5*100). Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 445 eurot (175+250+20). Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, so 46% ulatuses, siis mõistab kohus hageja menetluskulud kostjalt välja 204,7 eurot (445*46%). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (204,7 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.