Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
30.03.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-10801
Tsiviilasi
Bene Est Law Office OÜ hagi G M vastu võla ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
2 495,96 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Bene Est Law Office OÜ (registrikood11532438; asukoht Raua 34, 10152 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja M J (elektronposti aadress: xxx) Kostja G M (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja RÕA korras advokaat Simona Vissak (elektronposti aadress: [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Bene Est Law Office OÜ hagi G M vastu võla ja viivise nõudes osaliselt.
2.Mõista G Mlt välja Bene Est Law Office OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 1 385 eurot ja viivis summas 56,16 eurot, kokku 1 441,16 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta Bene Est Law Office OÜ menetluskulud 57,74% ulatuses G M kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda.
4.Menetluskulude suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
5.Rahuldada vandeadvokaat Simona Vissaku esitatud riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise taotlus.
6.Määrata kindlaks vandeadvokaadi Simona Vissaku riigi õigusabi tasu ja kulud summas 1458,00 eurot (summa sisaldab käibemaksu) ja maksta see välja riigi arvelt Priit Palmiste Advokaadibüroole.
7.Välja mõista G Mlt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse menetluskulud summas 1 458,00 eurot.
8.G Ml tuleb punktis 7 välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Eesti Vabariigile viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
9.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele, Advokatuurile ja Priit Palmiste Advokaadibüroole.
Rahandusministeeriumile,
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. .
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Hagiavalduse kohaselt asus sõlmisid hageja ja kostja 03.12.2019.a kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks. Hageja esitas kostjale lepingu alusel kaks arvet: 07.012019.a arve nr 2893 summas 1 690,20 eurot ja 10.01.2019.a arve nr 2905 summas 113,40 eurot. Kostja tasus esitatud arvest nr 2893 06.02.2019.a 100 eurot. Kuigi hageja on pöördunud kostja poole nõuetega võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja rohkem arveid tasunud ei ole ja võlgneb hagejale 1 703,60 eurot. Hageja palub kostjalt nimetatud summa välja mõista. Samuti palub hageja lisaks võlgnevusele kostjalt välja mõista ka viivise summas 792,36 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kõik kostja kanda ja kohustada kostjat menetluskuludelt tasuma viivist VÕS§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOSTJA VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja ei ole nõus arvel oleva õigusteenuse tunnihinnaga. Kliendilepingu p 4 järgi on teenustasu määratud tunnitasuna, milleks on 90 eurot tund. Lepingu p 4.4 järgi lisatakse seaduses sätestatud juhtudel ja määras käibemaks. See, kas tunnitasule 90 eurot peab veel omakorda lisama käibemaksu või mitte jääb kostja hinnangul ebaselgeks. Kostja hinnangul saab rääkida tunnitasust 90 eurot koos käibemaksuga.
3.Kostja ei eita lepingu sõlmimist hagejaga ning asjaolu, et pöördus hageja poole õigusabi saamiseks seoses tekkinud vaidlustega oma lapse emaga, kellega ühine kooselu oli lõppenud. Kuivõrd lapse ema tegi kostjale takistusi oma pojaga kohtumiseks, oli kostja esmaseks sammuks hageja vahendusel pöörduda kohtusse avaldusega lapse osas suhtluskorra kindlaksmääramiseks ning taotlusega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avalduse koostamisele eelnes kostja ja hageja vahel paar nõupidamist, mille käigus selgitas kostja hagejale faktilisi asjaolusid. Hageja esitas 27.12.2018.a avalduse ning 07.01.2019.a kostjale arve nr 2893, summas 1690,20 eurot (koos km-ga). Arvel puudub detailne ülevaade sellest, kui palju ühe või teise tegevuse peale hagejal aega kulus, mistõttu jääb kostjal üle ainult oletada ning tegevustele kulunud mõistlikku aega hinnata reaalselt tehtud tööde osas. Kostja pöördus arve saamisel koheselt hageja poole palvega see üle vaadata ning korrigeerida. Kostja selgitas, et tegemist on üllatusliku arvega ning palus võimalust leida koos mingi lahendus, kuna sellise arve korraga tasumine ei ole majanduslikult võimalik. Hageja ei olnud kostjale varem kordagi selgitanud, et sisuliselt ühe avalduse kohtusse esitamise eest, tuleb kostjal maksta 1449 eurot.
4.Kostja leiab, et professionaalsete õigusteadmistega isikul kuluks sellise avalduse koostamiseks maksimaalselt 2 tundi, millele võiks lisanduda teatud määral suhtlus kliendiga. Kliendilepingust ei nähtu ka, millise teenuse osutamine hõlmab endas näiteks volikirja koostamist poolte vahel. Kui kostjal tuleb esindusõiguse saamiseks anda kostjale volitus enese esindamiseks, ei saa olla õigustatud selle eest kostjalt tasu küsida. Vastasel juhul oleks ka kliendilepingu sõlmimine tasustatav. Liiati oli kostja edastanud hagejale eelnevalt ka avalduse aluseks olnud suhtluskorra projekti, mille osas palus kohandamist. Avaldusest nähtuvalt on suures osas tuginetud just sellele suhtluskorra projektile ning osaliselt ka juba seal esitletud kohtupraktikale. Seega on kostja hinnangul arvest nr 2893 põhjendatud 3 tundi ehk 270 eurot, millest 100 eurot on kostja juba tasunud.
5.Hageja oli teadlik kostja kehvast majanduslikust seisust, kuid siiski ei pidanud vajalikuks hagejat teavitada, kui palju hageja õigusbürool ühe või teise toimingu peale aega kulub. Tegemist on pahatahtliku käitumisega hageja poolt. Sellise teadmatuses hoidmise korral oleks pooled pidanud sõlmima kirjalikus vormis kokkuleppe, et hageja ei edasta kostjale ülevaadet käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest. Poolte vahel ei olnud kokku lepitud, kui palju ühe või teise toimingu eest kostjal tuleb tasu maksta. Tähelepanuta ei saa ka jätta, et kostja selgitas hagejale oma majanduslikku seisu, püüdes leida mõlema poole jaoks sobivat lahendust tekkinud olukorrale. Kostja ja hageja vahel toimus kirjavahetus, mis päädis sellega, et hageja keeldus arves muudatusi tegemast, mistõttu kostja avaldas soovi leping lõpetada. Üllatuslikult saabus peale seda hagejalt täiendav arve dokumentidega tutvumise eest, kokku summas 113,40 eurot, mis on kostja seisukohast alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Leping oli selleks ajaks poolte vahel lõpetatud ning puudus alus ning volitus edasisteks toiminguteks.
6.Hageja esitas 13.02.2019.a kostjale viivisenõude, millega nõudis kogu võlgnevuse ning viivise tasumist summas 132,38 eurot. Kostja vastas, et ei ole viivisenõudega nõus ning avaldas nördimust, et hageja keeldub temaga maksegraafikut sõlmimast ning palus uuesti võimalust maksegraafiku sõlmimiseks. Hageja poolt on pahauskne nõuda viivist isikult, kes palub võimalust arve tasumiseks osade kaupa. Kostja hinnangul on tegemist hageja poolse vastuvõtuviivitusega VÕS § 119 lg 1 mõttes, mis käsitleb olukorda, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga.
7.Hoolimata kostja korduvatest palvetest vaadata arve üle ning võimaldada tal tasuda osade kaupa, ei näidanud hagejat omalt poolt kordagi üles vastutulelikkust ega mingilgi määral head tahet ning püüdlust lahenduse leidmiseks. Ei ole heauskne nõuda viivist olukorras, kui üks
lepingupool püüab pidada läbirääkimisi sellises üllatuslikus olukorras teise lepingupoolega, leidmaks lahendusi tekkinud arusaamatuste ning rahaliste kohustuste osas. Veelgi enam on hageja poolt sätestatud viivisemäär 0,25% päevas ebamõistlikult kõrge. Kostja on tarbija, kes pöördus õigusabi saamiseks hageja poole, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja on seisukohal, et selline viivisemäär on eeltoodud alustel ebamõistlikult kõrge ja võlgniku jaoks üleliia koormav.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Käesoleva asja hind on 2 495,96 eurot. Kohus leiab, et asja tuleb lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
9.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
10.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: pooled sõlmisid 03.12.2018 aastal õigusabiteenuse kliendilepingu (tl 5); hageja osutas kostjale õigusabi ajavahemikul 03.12.2018.a-09.01.2019 (tl 74); hageja on kostjale esitanud arved nr 2893 (tl 6) ja 2905 (tl 7) kogusummas 1 803,60 eurot; kostja on arved kätte saanud ning on tasunud hagejale 06.02.2019.a 100 eurot.
11.Kohtu hinnangul on poolte vahel käsundussuhe VÕS § 619 tähenduses ja poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu käsundusleping. Lepingu p 1 järgi on lepingu esemeks õigusteenus, mida hageja osutab kliendile tema korraldusel lepingus kehtestatud tingimusel. Seega on lepingu sisuks teenuse osutamise protsess, mitte tulemuse kui sellise saavutamine. Leping vastab seega VÕS §-s 619 sätestatud käsunduslepingu mõistele (RKTKo nr 3-2-1-56-11, p 14). VÕS § 620 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 620 lg 2 sätestab, et käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kohus selgitab, et käsundisaaja põhikohustuseks on osutada kokkulepitud teenust, tehes selleks kõik mõistlikult võimalikud toimingud, mis on vastava teenuse osutamiseks vajalikud.
12.Kostja vaidleb vastu hageja õigusteenuse tunnihinnale. Kostjale ei olnud arusaadav, et lepingus märgitud tunnihinnale lisandub käibemaks ja seega tuleb asuda seisukohale, et käibemaks sisaldus juba tunnihinnas 90 eurot. Kohus kostjaga ei nõustu. Lepingu p 4.1 järgi on teenustasu määratud tunnitasuna, milleks on 90 eurot tund, lepingu p 4.4 kohaselt lisatakse õigusteenusele seaduses sätestatud juhtudel ja määras käibemaks. Üldteadaolevalt maksustatakse käibemaksuga ettevõtluse käigus müüdavaid kaupu ja teenuseid ning käibemaksumäär on
Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest. Käibemaks on lisandunud väärtuse maks ja selle tasub lõpptarbija. Kuigi kliendilepingus ei ole üheselt ja selgelt välja toodud õigusabiteenuse lõpphinda, pidi kostjale olema arusaadav, et õigusabiteenuse tunnihinnale lisandub käibemaks 20%. Kostja oleks saanud eeldada, et tunnihindes 90 eurot sisaldus käibemaks, kui sellekohane märge oleks olnud tunnihinde juures. Samuti oli kostjal lepingut sõlmides kahtluse korral võimalus käibemaksu kohta täpsustavaid küsimusi esitada. Seega ei ole kostja sellekohane väide asjakohane.
13.Kohus märgib, et arvete saades ei olnud kostjal hagejale etteheiteid selles, et hageja ei oleks teinud kostja esindamisel tööd ja täitnud käsundit. Kostja toob esile, et kostja hinnangul on puudub arvetel detailne ülevaade sellest, kui palju ühe või teise tegevuse peale hagejal aega kulus, mistõttu jääb kostjal üle ainult oletada ning tegevustele kulunud mõistlikku aega hinnata reaalselt tehtud tööde osas. Kostja pöördus arve saamisel koheselt hageja poole palvega see üle vaadata ning korrigeerida (dtl 120). Kostja selgitas, et tegemist on üllatusliku arvega ning palus võimalust leida koos mingi lahendus, kuna sellise arve korraga tasumine ei ole majanduslikult võimalik.
14.Kohus leiab, et hagejal on õigus tehtud töö eest tasu nõuda. Käsundiandjal on kohustus käsundi täitmise eest tasu maksta, kui selles on lepingus kokku lepitud. Kui tasu maksmises kokku lepitud ei ole, ei pruugi see veel tähendada, et käsundiandjal tasu maksmise kohustust ei teki. Pooled on lepingus kokku leppinud, et tasu makstakse arve alusel ja kostja on kohustatud arved tasuma 7 kalendripäeva jooksul (tl 5, pöördel, p 4.5). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 82 lg 7 ls 1). Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Hageja märkis, et arve tuli tasuda konkreetseks kuupäevaks. Kostja on arvetest tasunud vaid 100 eurot ning seega on arved ülejäänud osas sissenõutavaks muutunud.
15.Vastavalt VÕS § 627 lg 1, kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Vaidlust ei ole selles, et hageja täitis käsundi oma majandus ja kutsetegevuses. Kindlas summas õigusteenuse eest tasumist pooled kokku leppinud ei ole. Õigusabiteenuse osutamisel on raske ette ennustada, millises mahus tuleb teenust osutada, see sõltub konkreetse kaasuse asjaoludest, sellest kui hästi käsundiandja teenuse osutajale oma probleemikirjeldust edasi suudab anda ja ka esindatava enda ning vastaspoole käitumisest menetluse jooksul, seega ei saa hagejale ette heita seda, et ta piisavalt selgelt ei määratlenud võimaliku tasu suurust. Asjatundlikuks õigusabiks võib ka õiguslikult vähekeerukate vaidluste puhul kuluda mitmeid tunde ja ka professionaalne ning kogenud õigusteenuse osutaja ei pruugi ette näha vajalikku õigusteenuse mahtu.
16.Kohtule ei ole veenvad kostja väited selle kohta, et hagejale oli teada kostja halb majanduslik olukord. Kostja ei ole selle väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Ei ole eluliselt usutav, et professionaalne õigusteenuse osutaja sõlmiks halvas majanduslikus olukorras oleva isikuga tähtajatu õigusabi lepingu küsimata sealjuures ettemaksu. Kohus nõustub siin hageja seisukohaga, et ilmselt ei oleks hageja kostja halvast majanduslikust olukorrast teadlik olles kostjale õigusabi teenust osutanudki.
17.Samas on kohus seisukohal, et kostja ei pea tasuma põhjendamatuid ja ülepaisutatud õigusteenuse arveid. VÕS § 627 lg 2 kohaselt kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kohus analüüsib arvel nr 2893 ja arvel nr 2905
märgitud õigusabitoimingute põhjendatust. Õigusabiarve nr 2893 ja selle spetsifikatsiooni kohaselt osutati kostjale järgmiseid õigusabiteenuseid: Nõupidamised kliendiga seoses lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks; suhtluskorraga seotud e-kirjavahetused ja telefoninõupidamised kliendiga; volikirja koostamine; tutvumine lapse ema esindaja e-kirjadega ning nendele vastamine; avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja esialgse õiguskaitse avalduse koostamine ning selle kohtule läbi e-toimiku esitamine; menetlusdokumentide vastuvõtmine e-toimikust ja tutvumine 31.12.2018.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-181956 – kestus kokku 13h 25min; Tutvumine töövõtulepingu ja sellega seonduvaga ning tellijale nõude koostamine – kestvus 2h 14min.
18.Õigusabiarve nr 2905 ja selle spetsifikatsiooni kohaselt osutati kostjale järgmiseid õigusabiteenuseid: Kohtudokumentide vastuvõtmine e-toimikust; tutvumine xxx, lapsele määratud esindaja ja puudutatud isiku 2 esindaja seisukohtade ja viimase menetlusdokumendi lisade ja Viru MK 08.01.2019.a kohtumäärusega (06.01-08.01.2019.a) Tsiviilasjas nr 2-18-1956 – kestvus 1h 3min.
19.Hagi vastuses viitab kostja, et „kostja ei eita lepingu sõlmimist hagejaga ning asjaolu, et pöördus hageja poole õigusabi saamiseks seoses tekkinud vaidlustega oma lapse ema L I, kellega ühine kooselu oli lõppenud. Kuivõrd L I tegi kostjale takistusi oma pojaga kohtumiseks, oli kostja esmaseks sammuks hageja vahendusel pöörduda kohtusse avaldusega lapse osas suhtluskorra kindlaksmääramiseks ning taotlusega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (dtl 11-119). Avalduse koostamisele eelnes kostja ja hageja vahel paar nõupidamist, mille käigus selgitas kostja hagejale faktilisi asjaolusid.“ Seega ei eita kostja õigusteenuse saamist. Kostja vastuväite kohaselt ei ole kostjale osutatud õigusteenuse arve kujunemine selge, kuivõrd sellest ei ole tuletatav, kui palju aega kulus esindajal ühe või teise toimingu tegemiseks. Hageja ei ole kohtule esile toonud, kui palju kulus tal aega erinevate toimingute tegemiseks. Hageja on kohtu ette toonud üksnes tundide arvu kokku. Kuivõrd kostja vaidleb hageja õigusabiteenuse osutamise mahule vastu, hindab kohus hageja esindaja õigusabikuludele kulutatud aja põhjendatust ning vajalikust kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga menetluskulude kindlaksmääramisel.
20.Hageja on arvel nr 2893 esile toonud, et kokku kulus tal 13h 25min nõupidamiseks kliendiga seoses lapsega suhtluskorra kindlaksmääramisega; suhtluskorraga seotud e-kirjavahetustele ja telefoninõupidamistele kliendiga; volikirja koostamine; tutvumisele lapse ema esindaja ekirjadega ning nendele vastamisele; avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja esialgse õiguskaitse avalduse koostamiseks ning selle kohtule läbi e-toimiku esitamiseks; menetlusdokumentide vastuvõtmiseks e-toimikust ja tutvumiseks 31.12.2018.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-18-19565.
21.Avaldaja õigusabile kulunud aeg sisaldab nõupidamisi kliendiga seoses lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks; suhtluskorraga seotud e-kirjavahetused ja telefoninõupidamised kliendiga; volikirja koostamine; tutvumine lapse ema esindaja e-kirjadega ning nendele vastamine. Kohtu hinnangul on põhjendamatu küsida tasu volikirja esitamise eest, mis on aluseks kohtus esindamisel. Avaldaja on kohtule esitanud hulgaliselt e-kirjavahetusi ning on eluliselt usutav, et avaldaja pidas vestlusi kostjaga ka telefoni teel. Kohus on avaldaja taotlusel palunud kommunikatsiooniettevõttel esitada kõneeristus logi, kuid kuivõrd neil puudub võimalus säilitada andmeid rohkem, kui üks aasta, ei ole kohtul õnnestunud neid välja nõuda. Kohus hindab lähtudes esitatud e-kirjavahetusest ning elulisest usutavusest, et avaldaja on teinud tihedalt tööd enne avalduse esitamist ka vastaspoolega kohtuvälisele kokkuleppele
jõudmise teemadel, samuti on esindajate kirjavahetuses nähtav, et pooled on arutanud ka Essu maja kuuluvuse ning L kinnisvara kuuluvuse küsimusi. Samuti on e-kirjavahetusest nähtav, et esindaja on palunud esindataval endale helistada, et arutada vaidlusaluseid küsimusi, samuti on kirjavahetusest nähtav, et esindaja on palunud esindataval kohtumisele kaasa võtta erinevaid dokumente ning arutatud on ka elatise maksmise teemal. Seega on avaldaja poolt esile toodud ja tõendatud, et kostjale osutati õigusabi ka muudes küsimustes kui suhtluskorra kindlaksmääramine lapsega. Arvestades teemade hulka, mida esindaja käsitles leiab kohus, et e-kirjavahetusele, telefoninõustamisele kulunud põhjendatud aeg võib kokku olla 3h.
22.Hageja esitas kohtule tsiviilasjas 2-18-19565 esitatud avalduse. Avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks ning õigussuhte esialgseks reguleerimiseks on sisult 8-lk, sisaldades ülejäänud osas menetlusosaliste nimesid, allkirjalehte, lisade loetelu. Kohus lähtub menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ka Riigikohtu praktikast, mille kohaselt kulub 1 leheküljelise menetlusdokumendi koostamiseks aega 40 minutit kuni 1 tund. Seda koos dokumentidega tutvumisega, analüüsimisega jne. Kostja esindaja on professionaalne õigusteenuse osutaja, kelle puhul on mõistlik hinnata lähtuvalt vaidlusalusest esemest, et esindaja mõistlik ajakulu oli 1h ühe lehekülje koostamiseks. Seega loeb kohus põhjendatuks avalduse koostamisele kulunud ajaks 8h, mis sisaldab nõustamist, tõendite kogumist jms. 31.12.2018.a määrusega tutvumisele kulunud põhjendatud ajaks peab kohus 5 min, arvestades, et tegemist on 4-leheküljelise avalduse menetlusse võtmise määrusega, mis sisaldab enamuses juhiseid vastaspoolele ja kohalikule omavalitsusele seisukoha esitamiseks.
23.Arvel on hageja välja toonud õigusteenuse osutamisena tutvumine töövõtulepingu ja sellega seonduvaga ning tellijale nõude koostamine – kestvus 2h 14min. Kostja on esitanud nimetatud toimingule vastuväite, väites, et kostja ei ole seesugust teenust tellinud ega esindajaga arutanud. Hageja on esitanud tõendi, millest nähtub, et hageja on edastanud avalduse (dtl 141-143) kostja tööandjale 21.12.2018.a seoses lepingu erakorralise ülesütlemisega (dtl 218). 05.01.2019.a on edastatud avalduse osas esitanud kostja e-kirja, milles avaldab nördimust, et endine tööandja ei ole veel avaldusele vastanud. Ei ole eluliselt usutav, et kostja seesugust korraldust esindajale ei andnud, ei edastanud hagejale asjaolusid ning kostja edastas juhuslikult e-kirja, milles väljendas nördimust, et tööandja ei ole avaldusele vastust esitanud ning venitab endiselt töötasu maksmisega. Kohtule on esitatud avaldus, mille hageja edastas kostja endisele tööandjale. Avaldus on sisult 2-lehekülje pikkune. Kohus lähtub menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ka Riigikohtu praktikast, mille kohaselt kulub 1 leheküljelise menetlusdokumendi koostamiseks aega 40 minutit kuni 1 tund. Seda koos dokumentidega tutvumisega, analüüsimisega jne. Kostja esindaja on professionaalne õigusteenuse osutaja, kelle puhul on mõistlik hinnata lähtuvalt vaidlusalusest esemest, et esindaja mõistlik ajakulu oli 1h ühe lehekülje koostamiseks. Seega loeb kohus põhjendatuks töövõtulepinguga seonduvalt esindaja ajakulu 2h ulatuses.
24.Hageja on arvel nr 2905 ja selle spetsifikatsiooni kohaselt osutanud kostjale järgmiseid õigusabiteenuseid - kohtudokumentide vastuvõtmine e-toimikust; tutvumine xxx, lapsele määratud esindaja ja puudutatud isiku 2 esindaja seisukohtade ja viimase menetlusdokumendi lisade ja Viru MK 08.01.2019.a kohtumäärusega (06.01-08.01.2019.a) Tsiviilasjas nr 2-1819565 – kestvus 1h 3min.
25.Kostja on esitanud vastuväite 2905 arve osas. Kostja leiab, et kuivõrd kostja esitas avalduse lepingu lõpetamiseks, ei ole põhjendatud vastava kulu kandmine. Hageja on esile toonud, et kostja esitas lepingu ülesütlemisavalduse 09.01.2019.a e-kirja teel, kuid vastava arve nr 2905 (summas 113,40.- eurot) selgituse kohaselt kajastab arve töid ajavahemikus 06.01 – 08.01.2019.a. Seega esitas hageja kostjale arve nr 2905 teenuste eest, milliseid eelmisel kostjale esitatud arvel ei kajastatud ning millised õigusteenused olid kostjale osutatud enne 09.01.2019.a
kostja poolt lepingu ülesütlemist. Kohus nõustub hagejaga selles, et asjaolu, et kostja lepingu üles ütles, ei vabasta kostjat varasemalt osutatud teenuste eest tasumisest. Kohtule on esitatud xxx (dtl 246), lapsele määratud esindaja (dtl 2-279) ja puudutatud isiku 2 esindaja (dtl 249-253) seisukohad ja viimase menetlusdokumendi lisade ja Viru MK 08.01.2019.a kohtumäärusega (dtl 268) (06.01-08.01.2019.a) tsiviilasjas nr 2-18-19565. Lepingulise esindaja töö osa on kohtu hinnangul ka teiste menetlusosaliste ja kohtu poolt esitatud menetlusdokumentidega tutvumine. Samas leiab kohus, et dokumentidega tutvumisele kulutatud aeg on osaliselt põhjendamatu, kuivõrd valdav osa esitatud seisukohti olid sisult 2-leheküljelised. Seega leiab kohus, et arvel nr 2905 esitatud toimingute põhjendatud ajakulu saab olla 40 minutit.
26.Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus arvetel märgitud kulu osaliselt ja loeb põhjendatuks ja vajalikuks arvetel nr 2893 ja 2905 märgitud õigusabiteenuse ajakuluks kokku 13h 45min (3h + 8h + 5min +2h + 40min), mis esindaja tunnitasu 90 eurot+km vastab 1 485 eurole (13h 45min x 90 eurot x 20%). Seega peab kohus põhjendatuks hageja õigusabi teenuse tasuks summat 1485,00 eurot. Samas on kostja tasunud juba hagejale õigusabi teenuse eest 100 eurot, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1 385 eurot.
27.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivisemääraks loetakse seaduses sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, v.a kui pooled on lepingus kokku leppinud kõrgemas viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 ls 3).
28.Kostja on seisukohal, et on pahauskne nõuda viivist isikult, kes palub võimalust arve tasumiseks osade kaupa. Kostja hinnangul on tegemist hagejapoolse vastuvõtuviivitusega VÕS § 119 mõttes. VÕS § 119 lg 1 järgi satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga.
29.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja on antud juhul vastuvõtuviivituses. Koostöökohustuse eesmärk lepingulises suhtes on lepingu sõlmimisel soovitud eesmärgi saavutamine, mitte tasu maksmises kostjale vastutulekute tegemine. Kohus leiab, et kuigi hageja keeldus kostjaga maksegraafiku sõlmimisest ja arvete osamaksetena tasumise võimaldamisest, ei ole tegemist hageja vastuvõtuviivitusega. Vastuvõtuviivitus tekib eelkõige siis, kui võlgnik pakub kohast täitmist, kuid võlausaldaja ei võta seda vastu. Kohtu ette ei ole toodud, milline oli kostja pakutud maksegraafik ja millises summas kostja hagejale täitmist pakkus, seega ei saa kohus hinnata, kas tegu oli kohase täimise pakkumisega või mitte. Kohus rõhutab, et hagejal ei ole kohustust kostjaga oma tasu osas pärast teenuse osutamist kompromissile jõuda ning kindlasti ei ole hagejal kohustust sõlmida kostjaga hagejale endale kahjulikke maksekokkuleppeid. Samas oli kostjal võimalus ka menetluse ajal tasuda hagejale arveid kasvõi osade kaupa ja vähendada sellega võlgnevust hageja ees. Kostja seda kohtule teadaolevalt teinud ei ole. Seega on kostjalt viivise väljanõudmine põhjendatud. Viivis on kogunenud kostja enda tegevuse tõttu ja tuleb seega kostjalt välja mõista. Kostja viivise tasumise kohustusest täielikult vabastamiseks kohus antud juhul alust ei näe.
30.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 792,36 eurot tasumist, mis on arvestatud võlgnetavalt summalt eurot viivisemääraga 0,25% päevas vastavalt tabelile: Summa Viivisemäär Viivis päevas Viivisarvestuse algus 1 690,20.-
0,25%
4,225.-
15.01.2019.a
Viivisarvestuse lõpp Viivis kokku 05.02.2019.a (22 p)
92,94.-
1 590,20.-
0,25%
3,975.-
06.02.2019.a
18.07.2019.a (163 p)
647,92.-
113,40.-
0,25%
0,283.-
18.01.2019.a
18.07.2019.a (182 p)
51,50-
31.Lepingu p 4.8 järgi kui klient viivitab osaühingu poolt esitatud arve tasumisega, on osaühingul õigus kliendilt nõida viivist 0,25% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seadusjärgne viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis alates 01.01.2016 kuni käesoleva otsuse tegemiseni on 8% aastas. Hagis märgitud päevane viivisemäär 0,25% teeb aastaseks viivisemääraks 91,25% (0,25 x 365=91,25), mis on rohkem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on eeltoodut arvestades tühine. Kuivõrd tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on tühine, kohaldub VÕS § 113 lg 1 ls
32.Kohus on eelnevalt leidnud, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 385 eurot. VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivis põhinõudelt summas 1 385 eurot ajavahemiku
15.01.- 18.07.2019 arvestatud viivis on summas 56,16 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 736,20 eurot tasumise nõudes (792,36-69,48=736,20).
33.Kokkuvõttes on kohus eisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja mõista G Mlt välja Bene Est Law Office OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 1 385 eurot ja viivis summas 56,16 eurot, kokku 1 441,16 eurot.
34.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
35.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 124 lg 1 ja TsMS § 132 lg 1 järgi on hagi hind käesoleval juhul 2 495,96 eurot. Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
36.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades haginõude rahuldamise ulatust, leiab kohus, et õiglane on jätta hageja menetluskulud 57,74% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
37.Kohus selgitab, et lähtub hageja menetluskulude jaotuse proportsiooni arvutamisel sellest, et kohus rahuldas hageja nõude summas 1 441,16 eurot, mis hagetavast summast 2 495,96 eurot moodustab ca 57,74% (1 441,16*100/2495,96 eurot=57,74%).
38.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse
kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
39.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Kohtul on alust eeldada, et käesolev lahend vaidlustatakse ringkonnakohtus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramine
40.Harju maakohus andis 09.09.2020 määrusega G Mle riigi õigusabi korras esindaja isiku esindamiseks tsiviilasja kohtumenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Advokatuur määras tema esindajaks vandeadvokaat Simona Vissaku, kes osutab õigusabiteenust Priit Palmiste Advokaadibüroo kaudu.
41.Õigusabi korras esindaja esitas 20.05.2020 tasutaotluse summas 1 296,00 eurot, sh 216,00 eurot käibemaks. Esitatud avalduse kohaselt on esindajal kulunud kokku 1065 minutit isiku esindamiseks kohtumenetluses. Esindaja on palunud suurendada tasu 100 protsenti, kuivõrd riigi õigusabi osutamine on olnud töömahukas. Kuna tegemist on kirjaliku menetlusega ja kostjal on tulnud esitada iga seisukoht kirjaliku menetlusdokumendi näol, sh vastata kohtunõuetele ja hageja poolt hulganisti esitatud seisukohtadele ja tõenditele, siis on esindaja hinnangul põhjendatud tasu suurendamine 100 protsendi võrra.
42.27.11.2020.a esitas esindaja täiendava riigi õigusabi tasutaotluse summas 162,00 eurot, sh käibemaks 27,00 eurot, mis sisaldas kohtunõudele vastamist, seisukoha koostamist, suhtlust kliendiga, kompromissi ettepaneku koostamist.
43.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Vastavalt RÕS § 21 lg 3 riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra (edaspidi tasude ja kulude kord) kehtestab valdkonna eest vastutav minister, arvestades riigieelarvest selleks eraldatud vahendite suurust ja riigi õigusabi eeldatavat mahtu ning olles eelnevalt ära kuulanud advokatuuri juhatuse seisukoha. Valdkonna eest vastutav minister võib eelarveaasta kestel riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise aluseid, maksmise korda ja tasumäärasid ning kulude hüvitamise ulatust ja korda muuta.
44.RÕS § 23 lg 1 järgi kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides.
45.Vastavalt RÕS § 22 lg 7 lausele 1, riigi õigusabi andmise otsustanud kohus kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud.
46.Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi määrus) alates 01.09.2019 kehtiva redaktsiooni § 10 lg 3 kohaselt tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamine ja esitamine, ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lõike 1 punktis 2 sätestatud hooldusõiguse
asjades, sealhulgas avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 540 euro ühes kohtuastmes. Kui asjas on eelnevalt osutatud riigi õigusabi seaduse § 4 lõike 3 punktis 8 või 9 nimetatud õigusabi, ei ületa tasu 378 eurot. Sama paragrahvi lg 4 järgi on tasu riigi õigusabi osutamise eest tsiviilasja kohtuistungil ja isiku ärakuulamisel 27 eurot iga poole tunni kohta.
47.Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Esindaja poolt kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud hagimenetluses ja toimingutele kulunud aeg on olnud põhjendatud ja vajalik. Seega kuulub esindajale hüvitamisele 1458,00 eurot (summa sisaldab käibemaksu 243 eurot). Riigi õigusabi osutav vandeadvokaat Simona Vissak osutab õigusteenust Priit Palmiste Advokaadibüroo kaudu. Menetluskulude hüvitamisest riigile
48.TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Sama paragrahvi lõike 5 järgi, kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
49.Seega tuleb G Mlt välja mõista riigituludesse menetluskulud summas 1458,00 eurot.
50.TsMS § 179 lg 9 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.