RIBBON CONSULT OÜ hagi JAH Arhitektid OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6900 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja RIBBON CONSULT OÜ (registrikood 14355215), lepinguline esindaja Mihhail Šerle Kostja JAH Arhitektid seaduslik esindaja H V
Asja läbivaatamise viis
OÜ
(registrikood 12501279),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista JAH Arhitektid OÜ-lt RIBBON CONSULT OÜ kasuks 6900 eurot.
3.Jätta menetluskulud JAH Arhitektid OÜ kanda. Välja mõista JAH Arhitektid OÜ-lt RIBBON CONSULT OÜ kasuks menetluskulud 1600 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (30.03.2021). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.RIBBON CONSULT OÜ (hageja) esitas 28.09.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, paludes välja mõista JAH Arhitektid OÜ-lt (kostja) võlgnevuse 6400 eurot. Seoses kostja vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 18.11.2019 hagiavalduse (täpsustatud 11.12.2019 ja 27.08.2020) kostja vastu. Hageja palus välja mõista kostjalt võlgnevuse 5700 eurot ja viivised 1200 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled juunis 2019 töövõtulepingu, mille alusel pidi hageja koostama kostja tellimusel hoone konstruktiivse põhiprojekti, kütte- ja ventilatsiooni põhiprojekti, vee- ja kanalisatsiooni põhiprojekti ja elektri põhiprojekti. Pooled leppisid kokku projektide maksumuses koos käibemaksuga järgmiselt: konstruktiivne põhiprojekt 2400 eurot, kütte- ja ventilatsiooni põhiprojekt 1440 eurot, vee- ja kanalisatsiooni põhiprojekt 1100 eurot ja elektri põhiprojekt 780 eurot. Hageja pidi konstruktiivse põhiprojekti kostjale üle andma hiljemalt 22.07.2019 ja ülejäänud projektid hiljemalt 02.08.2019. Hageja on kõik projektid kostjale üle andnud ja kostja on kõik projektid vastu võtnud, kuid jättis kokkulepitud tasu maksmata. Pooled leppisid kokku, et kui hageja viivitab projektide üleandmisega või kostja tasu maksmisega, on vastaspoolel õigus nõuda viivist 200 eurot nädalas. Kostja on viivitanud tasu maksmisega perioodil 14.09.2019–09.12.2019 ja hagejal on õigus nõuda viivist kokku 1400 eurot, kuid ta palus välja mõista kostjalt viivise 1200 eurot.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei vastanud hageja poolt valmistatud projektid lepingutingimustele. Hageja on viivitanud töö valmistamise ja üleandmisega. Kostja ei ole hageja tööd vastu võtnud. Kostja märkis, et ta soovib kasutada hinna alandamist, sest hageja on viivitanud töö üleandmisega, mistõttu ei saanud kostja projekte täies ulatuses kasutada. Kostja väitis, et tal on õigus arvestada viivist, sest hageja viivitas töö üleandmisega. Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
5.Hageja 16.03.2020 menetlusdokumendi (dtl 443–447) ja 05.08.2020 kohtuistungi protokolli alusel (dtl 474–486) on kohus tuvastanud järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle: - pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille alusel pidi hageja valmistama hoone konstruktiivse põhiprojekti (dtl 22–36; dtl 903–923), kütte- ja ventilatsiooni põhiprojekti (dtl 63–87; dtl 746– 761), vee- ja kanalisatsiooni põhiprojekti (dtl 37–61; dtl 782–806) ning elektri põhiprojekti (dtl 88–91; dtl 716–737); - projektid pidid vastama keskmisele kvaliteedile; - projektide maksumus koos käibemaksuga oli järgmine: konstruktiivne põhiprojekt 2400 eurot, kütte- ja ventilatsiooni põhiprojekt 1440 eurot, vee- ja kanalisatsiooni põhiprojekt 1100 eurot ning elektri põhiprojekt 780 eurot; - hageja pidi konstruktiivse põhiprojekti kostjale üle andma hiljemalt 22.07.2019 ja ülejäänud projektid hiljemalt 02.08.2019.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas hagejal on õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. Kohus käsitleb esmalt hageja tasunõuet (A), seejärel kostjalt viivise väljamõistmise nõuet (B) ning kostja hinna alandamise ja viivise arvestamise väidet (C). Viimaseks otsustab kohus menetluskulud jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise (D). A
8.Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5; Riigikohtu 21.06.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5851, p 16). Hageja 05.08.2020 istungil antud selgituse järgi oli praktika selline, et töö loetakse vastuvõetuks siis, kui tellijal puuduvad märkused või märkused on lahendatud. Kostja nõustus hageja selgitusega (dtl 443–447). Märgitud selgitus vastab sisuliselt sellele, et tellija peab töö vastu võtma. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et pooled leppisid kokku tööde vastuvõtmises kostja poolt. Seega on hageja tasunõue sissenõutavaks muutumise eelduseks see, et kostja on töö vastu võtnud (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). Kui kostja on õigustamatult keeldunud töö vastuvõtmisest, saab lugeda töö kostja poolt vastuvõetuks VÕS § 638 alusel.
9.Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Üksnes juhul, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (Riigikohtu 14.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 11). Tööde lepingutingimustele vastavus tuleb aga välja selgitada VÕS § 641 järgi, vajadusel analüüsides, kas töö vastab ka keskmisele kvaliteedile, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud (VÕS § 641 lg 1 p 2, § 77 lg 1; Riigikohtu 10.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-15, p 12).
10.Kostja on väitnud, et hageja ei ole projekte tähtaegselt valmistanud, projektid ei vastanud lepingutingimustele ega keskmisele kvaliteedile. Pooled ei vaidle, et nad ei ole kokku leppinud selles, et hageja valmistatavad projektid pidid eriomadustele vastama. Pooled kinnitasid 05.08.2020 kohtuistungil, et kõik projektid pidid vastama keskmisele kvaliteedile (dtl 474–486). Samal istungil ja kohtule esitatud seisukohtades kinnitasid pooled, et nad on oma ala professionaalid; töö eesmärgiks oli saada eesmärgipäraselt kasutatavaid projekte, mis tähendab, et projektid peavad vastama seaduses sätestatud nõuetele ja nende alusel saab hoone ehitada. Kohtu hinnangul tuleb hageja töö vastavust lepingutingimustele kontrollida VÕS § 641 lg 1 p 2 ja § 77 lg 1 alusel.
11.Hageja esitas hoone konstruktiivse põhiprojekti analüüsi, mille järgi vastab konstruktiivne põhiprojekt (dtl 22–36; dtl 903–923) vähemalt keskmisele kvaliteedile, on komplektne ning ilma oluliste vastuoludeta. Projekt on koostatud heal tasemel, piisava põhjalikkuse- ja täpsusastmega. Projekt vastab esitatavatele nõuetele ning tellija poolt püsitatud lähteülesannetele (dtl 534–542). Eeltoodust nähtub, et projekti oli võimalik eesmärgipäraselt kasutada ja see vastas keskmisele kvaliteedile. Hageja esitatud analüüsiga loeb kohus tõendatuks, et konstruktiivne põhiprojekt vastas lepingutingimustele VÕS § 641 lg 1 p 2 ja § 77 lg 1 tähenduses. Hageja edastas konstruktiivse põhiprojekti kostjale 23.07.2019 ja 24.07.2019 e-kirjadega (dtl 330– 343; dtl 403). Vastuseks hageja kirjadele märkis kostja 24.07.2019 e-kirjas järgmist: „Aitäh, hetkel
näeb väga hea välja“ (dtl 403). Kohus leiab, et kostja e-kirjast nähtuvalt võttis ta projekti vastu 24.07.2019 (dtl 403). Hageja on küll viivitanud projekti üleandmisega, sest kokkuleppe järgi pidi üleandmine toimuma 22.07.2019 ja tegelikkuses toimus 24.07.2019, kuid see ei välista hageja tasunõude sissenõutavaks muutumist. Alates projekti vastuvõtmisest muutus VÕS § 637 lg-te 4 ja 5 alusel sissenõutavaks hageja nõue kostja vastu maksta tasu konstruktiivse põhiprojekti eest 2400 eurot.
11.1.Kostja väitis, et hageja poolt valmistatud konstruktiivne põhiprojekt ei vastanud lepingutingimustele. Oma väite kinnistamiseks esitas kostja V V 11.09.2019 e-kirja (dtl 600), projektijoonised (dtl 245-246) ja EVS väljavõtte (dtl 601). Kohus leiab, et V V kiri kostjale, projektijoonised ja EVS väljavõte ei tõenda kostja väidet selle kohta, et projekt ei vastanud lepingutingimustele. Kohtul puuduvad eriteadmised projektijooniste ja EVS hindamiseks. Kohtul puuduvad eriteadmised hindamaks, kas V V kirjas välja toodud asjaolud välistavad projekti vastavuse lepingutingimustele, sh keskmisele kvaliteedile. Käsitletavas kirjas sisaldub kohtu hinnangul ka vastuolu, sest V Vask nentis kirja lõpus, et projekt on koostatud vastavalt standardile. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud oma väidet, et hageja konstruktiivne põhiprojekt ei vastanud lepingutingimustele.
12.Hageja esitas kütte- ja ventilatsiooni põhiprojekti analüüsi, mille järgi vastab projekt (dtl 63– 87; dtl 746–761) vähemalt keskmisele kvaliteedile, on komplektne ning ilma oluliste vastuoludeta. Projekt on koostatud heal tasemel, piisava põhjalikkuse- ja täpsusastmega. Projekt vastab esitatavatele nõuetele ning tellija poolt püstitatud lähteülesannetele (dtl 534–542). Eeltoodust nähtub, et projekti oli võimalik eesmärgipäraselt kasutada ja see vastas keskmisele kvaliteedile. Hageja esitatud analüüsiga loeb kohus tõendatuks, et kütte- ja ventilatsiooni põhiprojekt vastas lepingutingimustele VÕS § 641 lg 1 p 2 ja § 77 lg 1 tähenduses. Hageja edastas kütte- ja ventilatsiooni põhiprojekti kostjale 07.08.2019 (dtl 351–372). Kohus leiab, et kostja võttis projekti vastu 07.08.2019. Hageja on küll viivitanud projekti üleandmisega, sest kokkuleppe järgi pidi üleandmine toimuma 02.08.2019 ja tegelikkuses toimus 07.08.2019, kuid see ei välista hageja tasunõude sissenõutavaks muutumist. Alates projekti vastuvõtmisest muutus VÕS § 637 lg-te 4 ja 5 alusel sissenõutavaks hageja nõue kostja vastu maksta tasu kütte- ja ventilatsiooni põhiprojekti eest 1440 eurot.
12.1.Kostja väitis, et ventilatsiooni projekt ei vastanud lepingutingimustele, sest eelprojekti (dtl 588) ja kostja juhiste (dtl 459) järgi pidi ventilatsioon paigutatama vahelakke. Kostja andis hagejale antud asjaolust teada 07.08.2019 e-kirjaga (dtl 247; dtl 458). Hageja projekteeris aga ventilatsiooni lae alla (dtl 457). Hageja selgitas 16.03.2020 seisukohas, et ventilatsioonitoru paiknemine kostja soovitud viisil ei olnud võimalik projekteerimisnõuetest tulenevalt (dtl 443– 447). Kohus on tuvastanud, et pooled leppisid kokku selles, et projektid peavad vastama keskmisele kvaliteedile. Kohtu hinnangul tähendab see seda, et projekt on koostatud kehtivaid nõudeid järgides. Hageja on esitanud kütte- ja ventilatsiooni põhiprojekti analüüsi, millega on tõendatud, et projekt vastab keskmisele kvaliteedile, sh projektile esitatavatele nõuetele ning tellija poolt püstitatud lähteülesannetele (dtl 534–542). Analüüs tõendab, et projekt vastab lepingutingimustele. Seetõttu ei ole põhjendatud kostja väide, et hageja poolt valmistatud projekt ei vastanud lepingutingimustele.
13.Hageja esitas vee- ja kanalisatsiooni põhiprojekti analüüsi, mille järgi vastab projekt (dtl 37– 61; dtl 782–806) vähemalt keskmisele kvaliteedile, on komplektne ning ilma oluliste vastuoludeta. Projekt on koostatud heal tasemel, piisava põhjalikkuse- ja täpsusastmega. Projekt vastab esitatavatele nõuetele ning tellija poolt püstitatud lähteülesannetele (dtl 534–542). Eeltoodust
nähtub, et projekti oli võimalik eesmärgipäraselt kasutada ja see vastas keskmisele kvaliteedile. Hageja esitatud analüüsiga loeb kohus tõendatuks, et vee- ja kanalisatsiooni põhiprojekt vastas lepingutingimustele VÕS § 641 lg 1 p 2 ja § 77 lg 1 tähenduses. Hageja edastas vee- ja kanalisatsiooni põhiprojekti kostjale 07.08.2019 (dtl 376), kuid kostja avastas selles puuduse (st kanalisatsioon paikneb vundamendi sees), millest ta andis hagejale 07.08.2019 kirjaga teada (dtl 460; dtl 585). Hageja kõrvaldas puuduse ja saatis täpsustatud projekti kostjale 11.09.2019 (dtl 586). Hageja 11.09.2019 kirjast nähtub, et ta nõustus kostja poolt välja toodud projekti puudusega ja oli valmis selle kõrvaldama. Kohus leiab, et kostja võttis projekti vastu 11.09.2019. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et ta kõrvaldas projektis esineva puuduse 19.08.2019. Hageja on viivitanud projekti üleandmisega, sest kokkuleppe järgi pidi üleandmine toimuma 02.08.2019 ja tegelikkuses toimus 11.09.2019, kuid see ei välista hageja tasunõude sissenõutavaks muutumist. Alates projekti vastuvõtmisest muutus VÕS § 637 lg-te 4 ja 5 alusel sissenõutavaks hageja nõue kostja vastu maksta tasu vee- ja kanalisatsiooni põhiprojekti eest 1100 eurot.
14.Hageja esitas elektri põhiprojekti analüüsi, mille järgi vastab projekt (dtl 88–91; dtl 716–737) vähemalt keskmisele kvaliteedile, on komplektne ning ilma oluliste vastuoludeta. Projekt on koostatud heal tasemel, piisava põhjalikkuse- ja täpsusastmega. Projekt vastab esitatavatele nõuetele ning tellija poolt püstitatud lähteülesannetele (dtl 534–542). Eeltoodust nähtub, et projekti oli võimalik eesmärgipäraselt kasutada ja see vastas keskmisele kvaliteedile. Hageja esitatud analüüsiga loeb kohus tõendatuks, et elektri põhiprojekt vastas lepingutingimustele VÕS § 641 lg 1 p 2 ja § 77 lg 1 tähenduses. Hageja edastas kostjale elektri põhiprojekti 19.08.2019, mis sisaldas muuhulgas hoone omaniku poolt 16.08.2019 tehtud muudatuste ettepanekuid (dtl 409–418). Kostja vastas hagejale 19.08.2019, et ta võib arve otse tellijale saata (dtl 416). Sellest kohus järeldab, et kostja võttis projekti vastu hiljemalt 19.08.2019. Hageja on viivitanud projekti üleandmisega, sest kokkuleppe järgi pidi üleandmine toimuma 02.08.2019 ja tegelikkuses toimus 19.08.2019, kuid see ei välista hageja tasunõude sissenõutavaks muutumist. Alates projekti vastuvõtmisest muutus VÕS § 637 lg-te 4 ja 5 alusel sissenõutavaks hageja nõue kostja vastu maksta tasu elektri põhiprojekti eest 780 eurot.
14.1.Kostja väitis, et hageja ei ole lepingutingimustele vastavat elektri põhiprojekti üle andnud. Oma väite kinnitamiseks esitas kostja elektripaigaldise projekteerija 03.07.2019 e-kirja (dtl 592-593) ja hoone omaniku 16.08.2019 e-kirja, mille kostja edastas hagejale (dtl 589–591). Kohtu hinnangul ei ole kostja väide põhjendatud. Hageja on tõendanud, et ta edastas 19.08.2019 kostjale elektri põhiprojekti, mis sisaldas muuhulgas elektripaigaldise projekteerija 03.07.2019 e-kirjas ja hoone omaniku 16.08.2019 e-kirjas välja toodud soovitusi (dtl 409–418). Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja edastas kostjale lepingutingimustele vastava projekti.
15.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja poolt valmistatud projektid vastasid lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1 p 2 ja § 77 lg 1). Kohus leiab, et kostja on hageja töö (konstruktiivne põhiprojekt, kütte- ja ventilatsiooni põhiprojekt, vee- ja kanalisatsiooni põhiprojekt ja elektri põhiprojekt) vastu võtnud, mistõttu on hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 637 lg 4 ja 5 alusel kokku 5720 euro tasumist järgnevalt: 2400 eurot konstruktiivse põhiprojekti eest, 1440 eurot kütte- ja ventilatsiooni põhiprojekti eest, 1100 eurot vee- ja kanalisatsiooni põhiprojekti eest ning 780 eurot
elektri põhiprojekti eest. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt 5700 eurot. Kohus on seotud hageja nõudega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 5700 eurot. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 635 lg 1 ning § 637 lg-d 4 ja 5. B
16.Hageja palus välja mõista kostjalt viivise perioodil 14.09.2019–09.12.2019 tasu maksmisega viivitamise eest mitte rohkem, kui 1200 eurot. Hageja väitel leppisid pooled kokku selles, et kui hageja viivitab projektide üleandmisega või kostja tasu maksmisega, on vastaspoolel õigus nõuda viivist 200 eurot nädalas. Hageja esitas 18.06.2019 kirjavahetuse, millest nähtuvalt leppisid pooled kokku, et kui hageja viivitab töö üleandmisega või kui kostja viivitab tasu maksmisega, kohustuvad nad vastaspoolele maksma viivist 200 eurot nädalas (dtl 110-111). Kohus leiab, et kuigi pooled kasutasid mõistet „viivis“, leppisid nad kokku leppetrahvi (VÕS § 158 lg 1) tasumises juhuks, kui üks pool rikub oma kohustust. Kohtu hinnangul kinnitab sellist tõlgendust see, et poolte tahe oli kohaldada sanktsiooni nii juhul, kui hageja viivitab mitterahalise kohustuse (st töö üleandmine) täitmisega, kui ka siis, mil kostja viivitab rahalise kohustuse (tasu maksmine) täitmisega. Kuigi pooltele oli teada kostja poolt hagejale töö eest makstava tasu suurus, ei leppinud nad kokku selles, et kostja maksab hagejale raha teatud protsendis võlgnetavast summast. Poolte tahe oli suunatud raha tasumisele kindlas summas. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et hageja ei arvesta „viivist“ kostja poolt võlgnevatavalt summalt, vaid nõuab raha teatud ajaperioodi eest kokkulepitud määras. Arvestades tööde maksumust (5720 eurot) moodustab kokku lepitud sanktsioon 200 eurot nädalas märkimisväärse summa, mis näitab selle survefunktsiooni, sundimaks poolt oma kohustust täitma. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et pooled leppisid kokku leppetrahvi tasumises 200 eurot nädalas juhul, kui pool rikub oma kohustust. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja on töö vastu võtnud, kuid ta ei ole hagejale tasu töö eest maksnud. Kostja on rikkunud lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust ja seega on hagejal VÕS § 158 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Hageja arvestab leppetrahvi alates 14.09.2019 ja piirab nõuet seitsme nädalaga, mis teeb kokku 1400 eurot (200 eurot nädalas x seitse nädalat). Hageja palub hagis välja mõista kostjalt leppetrahvi kokku 1200 eurot. Kohus on seotud hageja nõudega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1200 eurot VÕS § 158 lg 1 alusel.
17.Eeltoodust tulenevalt mõista kohus kostjalt hageja kasuks välja kokku 6900 eurot (5700 eurot + 1200 eurot) C
18.Kostja märkis 05.10.2020 menetlusdokumendis, et ta ei saanud hageja viivituse ja tähtaegade eiramise tõttu kasutada hageja valmistatud projekte täies ulatuses, mistõttu soovib kostja kasutada hinna alandamist. Kostja väitis, et kõik projektid hilinesid ja muutusid selle tõttu suures osas kasutuskõlbmatuks. Kostja oli nõus projektide eest 1241 eurot maksma (dtl 595–599). Kohtu hinnangul esitas kostja mainitud menetlusdokumendis hinna alandamise avalduse. Tellija võib lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral vähendada selle eest töövõtjale makstavat tasu (tasu vähendamise piirangud sätestab VÕS § 648). Hinna alandamise eesmärgiks on VÕS § 112 järgi mittekohase täitmisega rikutud pooltevaheliste kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus lepingutingimustele mittevastava soorituse saanud lepingupool on mittekohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust taganeda (Riigikohtu 02.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 30). Praegusel juhul on hageja küll viivitanud projektide üleandmisega, kuid kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja poolt kostjale üle antud ja
viimase poolt vastu võetud projektid vastasid lepingutingimustele. Seega ei ole täidetud hinna alandamise eeldus, mille järgi pidi hageja kostjale lepingutingimustele mittevastava töö üle andma. Seetõttu leiab kohus, et kostja hinna alandamise avaldus on tagajärjetu. Kostja ei ole tõendanud, et projektide üleandmisega viivitamine on põhjustanud talle kahju ja et ta sooviks hageja tasunõude enda kahju hüvitamise nõudega tasaarvestada.
19.Kostja märkis 05.10.2020 menetlusdokumendis, et hageja viivitas projektide üleandmisega, mistõttu arvestab kostja viivist. Kui hageja hagist ei loobu, esitab kostja vastuhagi viivise väljamõistmiseks (dtl 595–599). Kostja esitas 02.03.2021 vastuhagi (dlt 978–983), mille kohus saatis 04.03.2021 määrusega kantseleisse registreerimiseks eraldi hagina (dtl 991-992). Kohus leiab, et kostja 05.10.2020 menetlusdokumendis viivise arvestamise kohta märgitu on esitatud juhuks, et kui hageja ei loobu hagist, siis esitab kostja vastuhagi viivise väljamõistmiseks. Kostja väitest viivise arvestamise kohta ei nähtu kostja tahet esitada praeguses vaidluses tasaarvestuse avaldust selleks, et tasaarvestada kostja viivise tasumise nõue hageja tasunõudega. Seetõttu ei käsitle kohus kostja väidet viivise arvestamise kohta kostja tasaarvestuse avaldusena ja ei analüüsi pikemalt kostja väidet viivise arvestamise kohta. D
20.Kohus rahuldab hagi, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Märgitud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
21.Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes.
22.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirjad 01.02.2020 ja 25.11.2020. Menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja käesoleva tsiviilasja raames kandnud menetluskulusid kokku summas 1600 eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 450 eurot ning lepingulise esindaja kulud 1150 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja teinud menetlustoiminguid mahus kokku 12,50 tundi. Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta).
23.Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
24.Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 24.1 Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu summas 450 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõiv 450 eurot on vajalik põhjendatud menetluskulu (TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1), milline tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 24.2 Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär on mõistlik. 24.3 Hagejale on õigusabi teenust osutatud kokku 12,50 tunni ulatuses. Kohus on seisukohal, et toimingutele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Hageja 25.11.2020 menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepingulisel esindajal kulus 16.03.2020 menetlustoimingu tegemiseks 3 tundi. Samas nähtub menetluskulude nimekirjast, et hageja on nimetatud menetlustoimingu kuluks märkinud 200 eurot. Arvestades käesolevas tsiviilasjas kostja poolt 10.02.2020 esitatud vastuse ning 16.03.2020 hageja seisukoha sisu ja
mahtu, asub kohus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 16.03.2020 menetlustoimingule on põhjendatud ja vajalik mahus 2 tundi. Ülejäänud menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud menetluskulude nimekirjas välja toodud ulatuses. 24.4 Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid mahus kokku 11,5 tundi ja seoses nendega kantud kulusid summas 1150 eurot (11,5 tundi x 100 eurot (käibemaksuta)).
25.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1600 eurot (riigilõiv 450 eurot + õigusabikulud 1150 eurot) ning mõistab need vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja.
26.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.