Võlaõigus › Töövõtulepingud

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi asjaolud 1.15.08.2024 esitatud ja 27.08.2024 ning 09.09.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt osutas Burgund OÜ (hageja) plaatimis- ja vuukimistöid aadressil Merirahu 72, kokkulepitud hinnaga 45 eurot/tund plaatimistööde ja 15 eurot/m2 vuukimistööde eest. Leping oli suuliselt sõlmitud Revalest Ehitus OÜ-ga (kostja), keda esindas JJ. Tööde teostamine Merirahu 72 objektil toimus kahes etapis, kusjuures esimesel etapil osales Gremonte OÜ ja teisel etapil hageja. Kõik kokkulepped ja vaidlused peeti kostja esindaja JJga, mis tõendab tema osalust ja volitusi kostja nimel. Hageja teostas maikuus plaatimistöid aadressil Merirahu 72 kokku 53 töötundi, mille maksumuseks oli 2455 eurot ning juunis osutas hageja veel täiendavaid töid, kokku 18 töötundi, mille eest nõutav summa on 810 eurot. Viivise suurus 0,05% tulenes poolte kokkuleppest ning oli kostjale märgitud igas temale esitatud arves. Seega on hagejal seisuga 09.09.2024 kostja vastu nõuded summas 3359,52 eurot, mis sisaldab sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 111,63 eurot ja põhinõuet summas 3265 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 3265 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 111,63 eurot ning viiviseid põhinõudelt alates hagi esitamisest 27.08.2024 kuni kohtulahendi täitmiseni 0,05% päevas, kuid mitte rohkem kui 3265 eurot. Kostja vastus 2.Kostja oma vastuses hageja nõuet õigeks ei võtnud ning vaidles hagile vastu. Kostja ei ole väidetavat lepingut hagejaga sõlminud ega ka väidetud töid hagejalt tellinud. JJ ei tööta kostja ettevõttes ega ole seotud kostjaga. Kostja on teostanud küll ehitustöid ehitusobjektil Merirahu 72, Tallinn, kuid hageja väited muus osas ei vasta tõele. JJ, kellele hageja viitab, on Merirahu 72, Tallinn, ehitusobjekti omaniku abiline või tuttav, kes on objektil ehitustöid mingis osas koordineerinud. Nimetatud isiku vahendusel telliti 2023. aasta sügisel abitööjõudu väikesemahulise töö jaoks. Kostjal oli selle jaoks ajutine vajadus ja ehitusobjekti omaniku abilise JJ poolt leiti ettevõte (Gremonte OÜ), kes selle väikesemahulise töö tegi ja kellele selle eest ka tasuti. Pärast 2023.a. sügist ei ole kostjal selle ettevõttega rohkem mingit puutumust olnud. Kostja jaoks on täiesti arusaamatu, millistest kokkulepetest hageja räägib ja kuidas saab hageja eeldada, et kolmandal isikul on volitus kostja nimel midagi teha. Lisaks on arusaamatu ka hageja nõude sisuline pool. Kui hageja väidab, et sõlmitud on leping ja kõik tingimused kokku lepitud ja tööd teostatud, siis midagi sellist hagiavaldusest ei selgu. Mis tõendab lepingu sõlmimist ja millised olid lepingu tingimused? Millega tõendab hageja, et on väidetavad tööd üldse teinud ja nõuetekohaselt teostatud töö tellijale üle andnud? Kas tellija on tööd vastu võtnud või kas ehitusjärelevalve on tööd heaks kiitnud? Hageja ei ole selle kohta esitanud ühtegi tõendit. Maakohtu otsus

2(4)

3.Maakohus tegi otsuse, millega jättis hagi rahuldamata, menetluskulud jättis hageja kanda. Maakohus asus seisukohale, et kuna tõendamata on lepingu sõlmimine kostjaga, siis ei ole hageja õigustatud kostja käest tasu ega ka viivist nõudma. Apellatsioonkaebus 4.Maakohtu otsuste peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, Apellant palub maakohtu otsuse tühistada, teha uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda. Määruse põhjendused 5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli tegemist lihtmenetlusega. Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja (edaspidi ka apellant) maakohtu otsuse. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist apellatsioonkaebuses eraldi põhjendustega ei vaidlustatud. 6.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. 7.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Kokkuvõtvalt tuleb asuda seisukohale, et maakohus on hagi põhjendatult jätnud rahuldamata. Asjaolu, et hageja maakohtu otsustega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust. 8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas põhjendatult, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud lepingu sõlmimist kostjaga. Hagiavalduses ja nende hilisemates täpsustuses tugines hageja sellele, et kuna ühe teise äriühinguga sõlmis kostja töövõtulepingu JJ kaudu, siis andis see aluse hagejal arvata, et ka hagejaga sõlmitud leping sõlmiti kostjaga JJ kaudu, st JJ oli kostja volitatud esindajaks tehingu tegemisel. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt on tõendamata üldse esiteks see, et JJ on kunagi tehingu tegemisel kostjat esindanud. Kostja võttis asjas õigeks väite, et JJ kaudu sai ta kunagi kontakti väikesemahulise töövõtu jaoks töövõtja leidmiseks. See aga, et JJ esindas tehingu tegemisel kostjat on jäänud tõendamata. 9.Maakohus täitis oma selgitamiskohustuse ja oma 25.10.2024 kirjas tõi esile, et üksnes hageja poolt väidetava töövõtulepingu alusel arve esitamine kostjale ei tõenda lepingu olemasolu. Hagejal tuleb selgitada ja tõendada, millal, kellega ja millistel tingimustel töövõtuleping sõlmiti (s.h tähtajad, hinnad ning võimalikud viivise kokkulepped) ning selgitada ja tõendada, millest tulenevalt on asunud hageja seisukohale, et JJ on tegutsenud ja võimaliku lepingu sõlminud just kostja nimel. Hageja ei tõendanud isegi lepingu sisu ning seda, millal leping sõlmiti. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hageja esitatud kirjavahetusest nähtub küll mingi töövõtuga seotud asjaolude arutamine JJga, kuid see kes, millal, millises ulatuses ja hinnaga lepingu sõlmis, kas töö on valminud, vastuvõetud või saab lugeda vastuvõetuks on esile toomata, ei ole võimalik üldse aru saada lepingu olemusest.

3(4)

10.Apellatsioonimenetluses on hageja esmakordselt esile toonud, et kostja oli Tallinnas Merirahu 72 objektil, kus töö tehti, peatöövõtja. Miks see väide esitati hilinenult alles apellatsioonimenetluses jääb arusaamatuks. Asjast ei nähtu väiteid ega tõendeid, et juhul, kui kostja oli peatöövõtja, kas hageja väidetavalt tehtud töö kuulus kostja töövõtu hulka. Kostja eelnimetatud asjaoludega nõustunud ei ole. 11.Ringkonnakohtu arvates ei eksinud maakohus, kui jättis hageja taotletud tunnistaja üle kuulamise ja hageja seadusliku esindaja ärakuulamise taotlused rahuldamata. Hageja ei väitnud, et hageja pidas läbirääkimisi lepingu sõlmimise või täitmise asjaolude kohta kostjaga. Hageja väidete järgi olid JJl kostja volitused tehingu tegemiseks. Seega oleks asjakohane olnud JJ ülekuulamine tunnistajana, kuid seda millegipärast hageja vajalikuks ei pidanud. Hageja taotletud tunnistaja väidetavad ütlused, st see, et kostja ei aktsepteerinud ka ühe kolmanda äriühingu nõuet põhjusel, et kostja pole tehingut teinud, viitab pigem sellele, et ka varasemalt on kostja väljendanud JJ esindusõiguse puudumist kostja suhtes. See asjaolu tõendab pigem kostja positsiooni, et JJl pole olnud kunagi tehingu tegemiseks kostja esindusõigust. 12.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kui apellandil ei tekkinud apellatsioonkaebuse esitamisega kulusid, siis tal ka kulud puuduvad. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub kohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, siis hagejalt riigilõivu tasumist riigituludesse ei nõuta. Riigilõivu tasumise kohustuse täitmine oleks olnud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eelduseks. Apellatsioonkaebust ei edastatud vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses apellandilt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.