Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes
Hagihind
5 155,02 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Hageja esindajad: Sigrid Rahkema, Pavel Butsenko ja Kristiine Urb (e-post xxx) Kostja: X (isikukood XXX, e-post xxx)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõuded Xlt põhivõlgnevuse, intressi ja viivise välja mõistmiseks.
3.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 11.05.2023 laenulepingu nr L89012332499, mille alusel sai kostja laenu 4 917 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste osamaksetena perioodi
05.06.2023 - 05.05.2028 jooksul ning tasuma intressi 15,90% aastas ja igakuist lepingu haldustasu 2,90 eurot. Kostjal oli krediidiandjaga sõlmitud kokku kolm lepingut. Kostjal jäid tasumata teistest lepingutest tulenevad kohustused. Sellega seoses saatis esialgne võlausaldaja 06.05.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 20.05.2024. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles esialgne võlausaldaja lepingu 27.05.2024 üles ja loovutas 28.05.2024 kostjavastased nõuded hagejale. Nõuete loovutamise seisuga oli kostjal saadud laenusummast tagastamata 4 211,38 eurot ja tasumata intress 40,92 eurot. 14.10.2024 tasus kostja hagejale 100 eurot, millest 50 eurot arvestas hageja põhivõla katteks. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 4 161,38 eurolt määraga 15,90% aastas perioodi 28.05.2023 - 04.11.2024 eest kokku 291,06 eurot. Krediidiandja järgis laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluse ja kontoväljavõtte alusel. Kostja märkis laenutaotlusel oma igakuiseks sissetulekuks 2 000 eurot ja igakuisteks kohustusteks 600 eurot. Krediidiandja võttis arvesse kostja igakuiste sissetulekuna 2 000,57 eurot ja kohustustena 1068 eurot, sh nõuete aluseks olevast lepingust tulenev igakuine osamakse 122,57 eurot. Maksehäireregistrist lepingu sõlmimise ajal maksehäireid ei nähtunud. Kostja majanduslikku seisundit kontrolliti piisavalt, kostja omas piisavat rahalisi vahendeid laenulepingu teenindamiseks, tulud ületasid kohustusi. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 4 161,38 eurot, intressi 40,92 eurot, viivise 291,06 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates 05.11.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni määraga 15,9% aastas. Juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt ümberarvestuses esitatud maksegraafikule. Kostja seisukohad
2.Kostjale on hagimaterjalid KÄPO kaudu kätte toimetatud 17.12.2024. Kostja teatas 30.12.2024 kohtule, et täidab maksegraafikut, mille pooled olid 2024.a septembris maksekäsu kiirmenetluses allkirjastanud. 07.08.2025 esitas kostja konto väljavõtte hagejale menetluse kestel tehtud maksete kohta. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus tuvastab, et AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 11.05.2023 laenulepingu nr L89012332499, mille alusel sai kostja laenu 4 917 eurot intressiga 15,90% aastas. Kostja kohustus krediidisumma tagastama vastavalt maksegraafikule 60 kuu jooksul maksepäevaga iga kuu 5. kuupäeval. Lepingust nähtuvalt kohustus kostja tasuma igakuiselt lepingu haldustasu 2,90 eurot. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 18,66% aastas. Krediidi tagastamise lõpptähtpäevaks oli kokku lepitud 05.05.2028 (leping dtl 48-54, maksegraafik dtl 50).
4.Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtuvalt kandis AS Inbank Finance 11.05.2023 kostja kontole laenulepingu nr L89012332499 alusel 4 917 eurot (dtl 55).
5.Nõude loovutamise teatise kohaselt loovutas AS Inbank Finance 28.05.2024 lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (dtl 64).
6.VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
7.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-21-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 11.05.2023 lepingu sõlmimise ajal 15,31%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 18,66% aastas vastab tegelikkusele ning VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud. 2
8.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: - omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja -
hindama tarbija krediidivõimelisust.
9.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
8.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); -
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
10.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
11.Tulenevalt KAVS § 49 lg 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).
12.Hageja on selgitanud, et lepingu sõlmimisel 11.05.2023 lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel laenuandja võttis arvesse kostja laenutaotluses esitatud andmeid ning kontrollis kostja sissetulekuid kostja kontoväljavõtte alusel. Krediidianalüüsi tulemusel võttis krediidiandja arvesse kostja igakuise sissetulekuna 2 000,57 eurot ning kohustustena 1068 eurot (sh igakuine laenu osamakse 122,57 eurot). Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Arvestades laenulepingu laenusummat, osamakse 3
suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine esialgse võlausaldaja hinnangul kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes oli võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
13.Kohtule esitatud krediidiandja selgituse (dtl 99 ja 168) kohaselt toimub krediidiotsuse tegemine selliselt, et klient esitab krediiditaotluse, millega küsitakse kliendilt andmeid regulaarsete sissetulekute ja kohustuse kohta. Otsuse tegemisel lähtutakse kliendi poolt antud regulaarsest sissetulekust ning sissetuleku andmeid päritakse välistest registritest (EMTA või Pensionikeskuse kaudu). Kliendi igakuiste kohustustena võetakse arvesse kliendi poolt taotlusel esitatud andmed ning Inbankiga sõlmitud varasemad kehtivad krediidilepingud. Vajadusel küsitakse täiendavalt ka pangakonto väljavõtet. Kliendi olemasolevad ja taotletava finantseerimisega kaasnevad igakuised kohustused ei tohi moodustada rohkem kui 65% kliendi igakuistest sissetulekutest. Kliendi igakuistest sissetulekutest peab üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum.
14.Kohus leiab, et krediidiandja ei selgitanud 11.05.2023 lepingu sõlmimisel välja kostja muude kohustuste ulatust ega tuvastanud kostja tegelike kulude suurust, sh igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms. Krediidiandja on lepingu sõlmimisel kontoväljavõtte küll kogunud, kuid peale kostja igakuise sissetuleku suuruse kontrollimise muud sisulist analüüsi hageja esitatust ei nähtu. Hageja on välja toonud, et lisaks esialgse võlausaldaja ees olevatele kohustustele olid kostjal kohustused ka AS-i LHV Pank ees 633,52 eurot (382,96 + 250,56) ja Bigbank AS-i ees 206,62 eurot (dtl 159), kuid esitatust ei nähtu, et võlausaldaja oleks kogunud andmeid vastavate kohustuste põhiosa ja intresside suuruse ning lepingu(te) kestuse kohta, mis võimaldanuks hinnata kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kohta kostja maksevõimele. Kontoväljavõttelt nähtuvad regulaarsed kanded selgitusega „krediidi tagasimakse“ (oktoobris 1 996,73 eurot, novembris 2 364 eurot, detsembris 934 eurot, jaanuaris 2 664,20 eurot, veebruaris 80 eurot, aprillis 700 eurot) ning igakuine ulatuslik sularaha väljavõtmine (oktoobris 1 050 eurot, novembris 835 eurot, jaanuaris 1 800 eurot, veebruaris 1 870 eurot, märtsis 9 610 eurot, aprillis 640 eurot), mis võib viidata täiendavatele taotluses avaldamata kohustustele. Esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt mistahes selgitusi pangakontol kajastuvate andmete osas. Samuti ei nähtu laenutaotluselt (dtl 65), et kostjalt oleks lepingu sõlmimisel küsitud andmeid tema igakuiste nn majapidamiskulude kohta.
15.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 11.05.2023 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
16.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et olukorras, kus krediidiandja ei ole kogunud andmeid kõigi laenutaotluses esitatud andmete kontrollimiseks ning on krediidivõimelisuse hindamiseks olulised andmed jätnud osaliselt ka kostjalt küsimata, ei ole krediidivõimelisuse võimalik valesti hindamine etteheidetav kostjale ning kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.
17.VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele 4
kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
18.Hageja selgituste kohaselt ütles krediidiandja lepingu üles 27.05.2025 koos teiste lepingutega, tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 9.5, kuna kostjal jäid õigeaegselt täitmata teistest krediidiandjaga sõlmitud lepingutest tulenevad finantskohustused. Hagis väljatoodu kohaselt sätestab üldtingimuste punkt 9.5, et krediidiandjal on õigus teenuseleping ette teatamata üles öelda ja nõuda kõigi teenuselepingust tulenevate maksete tasumist, kui leiab aset kasvõi üks järgnevalt nimetatud sündmustest, mida pooled peavad mõjuvateks põhjusteks ning mida võlgnik ei ole kõrvaldanud või heastanud 14 (neljateistkümne) päeva jooksul: /.../ (4) võlgnik on rikkunud mis tahes muud krediidiandjaga sõlmitud teenuselepingut, mille tõendamiseks on hageja esitanud hagi lisa 3 „Inbank AS-i üldtingimused“ (dtl 56-61). Nimetatud tõendist hagis viidatud sisuga tingimust ei nähtu, punkt 9.5 sätestab kliendikonto maksekohustused (dtl 59). Hageja viidatud punktile sarnase sisuga on lepingu üldtingimuste punkt 5.3 (dtl 58), mis sätestab, et krediidiandja võib lepingu üles öelda ühepoolselt ilma etteteatamisajata, kui võlgnik rikub süüliselt ja olulises ulatuses lepingust tulenevat kohustust või kui leiab aset muu sündmus, mis on mõjuv põhjus lepingu mittejätkamiseks, eelkõige mh kui võlgnik on rikkunud mis tahes muud võlausaldajaga sõlmitud lepingut.
19.VÕS § 37 lg 3 järgi ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Kohus leiab, et keskmise mõistliku tarbija jaoks ei ole lepingus ootuspärane selline tingimus, millega nähakse ette, et olukorras, kus tarbija on krediidiandjaga sõlminud mitu erinevat lepingut, võib krediidiandja kõik selle tarbijaga sõlmitud lepingud ilma etteteatamiseta üles öelda, kui tarbija rikub mistahes krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevat kohustust. Seejuures ei erista üldtingimuste punkt 5.3, missuguste lepingute puhul seda tingimust kasutatakse, st tarbijakrediidi lepingu rikkumise tõttu on võimalik üles öelda ka eluasemelaenu leping, mistõttu keskmine tarbija ei oska sellise tingimusega lepingu sõlmimisel arvestada.
20.Kohus märgib, et juhul, kui lepingu üldtingimuste punkt 5.3 oleks lepingu osaks saanud, oleks tegemist tühise tüüptingimusega, kuna sellega kaldutakse kõrvale seaduses sätestatust. Tulenevalt VÕS § 421 on võlaõigusseaduse XXII peatüki II jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Vastavalt VÕS § 416 lg 1 võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Lepingu üldtingimuste punktiga 5.3, millega sätestatakse krediidiandja õigus leping ühepoolselt ilma etteteatamisajata üles öelda, kaldutakse kostja kahjuks kõrvale VÕS § 416 lg 1 sätestatust, mistõttu on see VÕS § 421 alusel tühine.
21.Tulenevalt VÕS § 41 kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas ning sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Kohus palus hagejal esitada VÕS § 4034 lg 7-järgse tagasimaksete ümberarvestuse juhuks, kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Esitatud ümberarvestuse (dtl 106-107) kohaselt ja arvestades kõiki kostja poolt tasutud summasid (so kokku 2 476,51 eurot, sh käesoleva menetluse kestel tasutud summad (dtl 103-105, 146 ja 154)) on laenu põhisosast tagastamata veel 2 440,49 eurot, tasutud on kõik osamaksed kuni 05.04.2026, osaliselt on tasutud 05.05.2026 osamakse. Ülesütlemisavalduse tegemise seisuga võlgnevus puudus, ülesütlemise materiaalsed eeldused seega täidetud ei olnud ning kohus asub seisukohale, et avaldus oli toimeta ja leping sellega ei lõppenud. Laenu põhiosa ja intressivõlgnevus puudub esitatud ümberarvestatud maksegraafiku kohaselt ka otsuse tegemise seisuga, kuna leping jätkuvalt kehtib, 5
siis kostja õigus ülejäänud tagastamata laenusumma kasutamiseks lõppenud ei ole (osamaksed muutuvad sissenõutavateks vastavalt esitatud ümberarvestusele 05.06.2026-05.05.2028). Kohus jätab rahuldamata nõuded põhi ja intressivõlgnevuse välja mõistmiseks. Seoses põhivõlgnevuse puudumisega ei saa tekkinud olla ka nõudeid viivise väljamõistmiseks.
22.Hageja on palunud, juhul kui kohus leiab, et lepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv, kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt ümberarvestusele ning tasumata osamaksetelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt TsMS 369 tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida; sel alusel saab muu hulgas nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja ei ole välja toonud ning kohus ei leia, et esineks alus eeldada, et kostja tulevikus makseid vabatahtlikult ja tähtaegselt ei teeks. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja kogu menetluse kestel teinud hagejale regulaarselt tagasimakseid, mistõttu kohtu hinnangul tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla väljamõistmine põhjendatud ei ole. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
23.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud hageja kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud menetluskulusid. Seoses sellega leiab kohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.