Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib ajutine pankrotihaldur, Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avalduse asjaolud ja menetluskäik Võlgnik esitas 05.02.2021 pankrotiavalduse ja 11.02.2021 avalduse täpsustuse. Võlgniku tegevusalaks oli ehitustegevus, täpsemalt uste ja avade teemantpuurimine. Majanduslik seis halvenes juba 2019 aastal, kui mitmed lepingupartnerid ütlesid lepingud ülesse ja võetud kohustuste tõttu sattus ettevõte suurtesse rahalistesse raskustesse, tegevuse lõppemisele aitas ka kaasa kohtutäiturite poolt konto arestimine. Viimane ettevõte käive toimus 2019.a suvekuudel. Ajutise halduri aruande kohaselt esitas ta muuhulgas teabenõude võlgniku juhatuse liikmele T A, millele vastati osaliselt. Võlgnik ei ole esitanud bilanssi ja kasumiaruannet ajutise halduri nimetamise päeva seisuga ega 2019.aasta majandusaasta aruannet. Võlgnik põhjendab seda raamatupidaja puudumisega. Kassa dokumentide esitamata jätmist põhjendab võlgnik sellega, et dokumendid asuvad füüsiliselt Eestis, aga juhatuse liige on seoses praeguse tööga xxxx tööl ja ei ole võimalik hetkel seoses COVID-19 olukorraga naasta. Võlgnikul vara puudub ja LHV Pank arveldusarve saldo on 0 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku 39 642,17 eurot. Võlgnikul majandustegevust ei toimu, puuduvad töötajad ja ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt ei ole võlgnikul vahendid tulu teenimiseks. Kujunenud olukorras ei näe ajutine pankrotihaldur võimalust võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks – tervendamine eeldaks lisafinantseeringut. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnikul puudub vara nii kohustuste kui ka pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik märgib ka, et viimasel objektil toimus vargus, varastati mitmed hinnalised seadmed. Võlgnik vastas ajutisele halduri teabenõudele, et politseile teadet varguse kohta ei tehtud. Võlgniku arveldusarve väljavõttest nähtub, et 2019. aastal on võlgniku pangakontolt pidevalt tehtud ülekandeid H A pangakontole selgitusega „raha kassasse“ kogusummas 24 417,39 eurot. 04.06.2019 on antud H A laenu 2170 eurot, millest on tagasi makstud 1187 eurot, seega on H A tagastamata 983 eurot. H A on tehtud ülekandeid selgitusega „tagastus“ kokku summas 2603 eurot. Arvestades, et võlgniku esindaja ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud kassadokumente, siis ei ole ajutine haldur saanud kontrollida rahade kasutamisest võlgniku majandustegevuses ning seega esineb võimalus, et nimetatud summasid ei ole kasutatud võlgniku huvides. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud kõiki vajalikke raamatupidamisdokumente (kassadokumente) seoses võlgniku majandustegevusega, mistõttu ei ole võimalik anda ammendavat arvamust vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tuleks maksejõuetuse tekkimise põhiliseks põhjuseks pidada võlgniku juhatuse halba käitumist, loobuti tegutsemast, raha kanti üle H A

pangakontole, milleks võeti isegi kiirlaene. Võlgniku juhatuse liige T A asutas 28.08.2019 ALGREG EST OÜ (registrikood 14791519), mille juhatuse liige ta on. Võlgniku ja ALGREG EST OÜ tegevusala kattub, ka elektronposti aadress on sama. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võib olla on toimunud ettevõtte üleminek VÕS § 180 mõttes, kuid käesoleva pankrotimenetluse raames ei olnud võimalik seda täpsemalt kontrollida. Dokumentide väljanõudmisel ilmnes, et võlgniku raamatupidamine vajab korrastamist, võlgnik ei esitanud bilansse seisuga 31.12.2019 ja 15.02.2021 ega 2019.aasta majandusaasta aruannet. Arvestades, et võlgniku tegevuse raames on toimunud mitmeid erinevaid sularaha liikumisi, on kassadokumentide ja raamatupidamise korraldamata jätmine oluline raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine. Võlgniku juhatus ei ole täitnud raamatupidamise kohustust korrektselt, seega võib esineda KarS 3811 sätestatud raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku juhatus on rikkunud seadusega ettenähtud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Äriseadustiku § 306 lg 31 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva jooksul kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul tekkisid makserakused 2019.aastal, ajutise pankrotihalduri hinnangul kujunes maksejõuetus välja 2019.aasta suveks. Võlgnik esitas pankrotiavalduse alles 2.02.2021. Ajutine haldur palub määrata tasuks 594 eurot (koos käibemaksuga) ja hüvitada see riigieelarve vahenditest. Võlgniku esindajale on ajutise halduri aruanne koos lisadega kätte toimetatud e-toimiku kaudu 08.03.2021, kuid võlgnik ei ole oma seisukohta esitanud. 17.03.2021 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning avaldas samal päeval vastavasisulise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiit tuli tasuda hiljemalt 24.03.2021. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ning kohustusi on 39 642,17 euro ulatuses. Puuduliku informatsiooni tõttu ei saa hetkel asuda seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Ajutine haldur selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei tuvastanud. Ükski võlausaldaja ei ole teatanud kohtule deposiiti tasumisest ning maksmist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse

lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks esialgu muud asjaolu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutine haldur palub 7,5 töötunni eest tasuks määrata 495 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot, kokku 594 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 66 eurot (pooltund 33 eurot) mahub kehtestatud piirmääradesse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2021. aastal on kuupalga alammäär 584 eurot. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 594 eurot (sisaldab tasu 495 eurot ja käibemaksu 99 eurot) riigi vahenditest.

Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Seega tuleb dokumendid jätta juhatuse liikme T A vastutavale hoiule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.