Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post [email protected]) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi J. R. (R. ) (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 74 eurot 53 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 15 eurot 75 senti ning viivise alates 11. veebruarist 2021 kuni põhinõude 74 euro 53 sendi täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Eesti Energia AS ja Elektrilevi OÜ ning kostja 16. mail 2007 võrgu- ja elektrilepingu 41016235/1 ning 27. novembril 2014 energia müügilepingu 755110406. Lepingute kohaselt osutati võrguteenust aadressil on XXX. Eesti Energia AS esitas kostjale ajavahemikul 29. veebruar 2016 kuni 31. mai 2018 teenuste kasutamise eest arveid. Kostja jättis tasumata arved nr 636339077510, 636891385070, 636987474518, 636687501211, 636912241254, 636999862929, 636465701540, 636155835648, 636620445559 ja 636651964970. Kostja võla põhisumma 74 eurot 53 senti. Eesti Energia AS loovutas 13. detsembril 2019 nõude hagejale. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid kogu põhivõla summalt 74 eurolt 53 sendilt viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 22. juunist 2018 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 10. veebruaril 2021 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale e-toimiku vahendusel kätte

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 75 eurot ja esindajakulu 240 eurot (käibemaksuta), kokku 315 eurot. Hageja esindajakulu tekkis seoses hageja esindamisega maksekäsu kiirmenetluses ja sellele järgnenud hagimenetluses. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses kantud esindajakulu on TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas on õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu 5. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Käesolev asi oli õiguslikult lihtne ja väikse mahuga. Hageja esindajakulud on koos maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele kuuluva 20 euroga seega põhjendatud ja vajalikud 96 euro 24 sendi ulatuses. Hageja menetluskulud on seega kokku 171 eurot 24 senti (75 + 96,24 eurot). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulud 171 eurot 24 senti kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.