Hageja P K (isikukood xxx) Kostja K S (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Oberg
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 17.02.2021
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista K Salt (S) P K kasuks kahjuhüvitis 5819,02 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud K Sa (S) kanda.
4.Välja mõista K Salt (S) P K kasuks menetluskulud 425 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.13.04.2019 toimus Saue vallas Munalaskme-Laitse teel liiklusõnnetus P K (hageja) juhitud sõiduauto ja K Sale (kostjale) kuuluva hobuse vahel. Hageja väitel põhjustas õnnetuse puude tagant teele liikunud hobune. Eeltoodut kinnitavad hageja väitel sõiduki pidurdusjäljed. Õnnetuse tulemusel sai viga hageja sõiduk. Sõiduki eeldatav taastamiskulu on 5695,42 eurot ning hageja kandis kulu sõiduki õnnetuspaigast ära vedamiseks kasutatud puksiirteenuse eest summas 123,60 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 5819,02 eurot (5695,42 + 123,60. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja, et kokkupõrge toimus sõiduteel, mitte teepeenral. Hobune ei olnud hagejale nähtav ja ilmus sõiduteele ootamatult ning hagejal ei olnud võimalust kokkupõrget vältida. Hagejale tehti test joobeseisundi kohta ning see oli negatiivne. Kostja ei ole selgitanud, kuidas on haagis seotud sõiduteele juhita looma ootamatu ilmumisega. Remonti vajav sõiduk asub Tallinnas ja ei saa tehnilistel põhjustel iseseisvalt liikuda. Hageja pöördus Tallinnas asuva remonditöökoja poole, mida aktsepteeris hageja kindlustusfirma. Kostja poolt pakutud töökoda asub Pärnus. Samuti on töökodadel erinev kogemus. Hageja valitud töökoda tegutseb turul kuusteist aastat, kostja pakutud neli aastat.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja vaidles kohtule 12.03.2020 esitatud seisukohas hagile vastu. Kostja ei vaidlustanud, et tema hobune pääses aedikust (elektritaraga piiratud) välja ning kuna hobune liikus juhita, siis võis ta rikkuda liiklusseaduse nõudeid. Kostja väitel liikus hobune pärast aedikust välja saamist teepeenral, mille laius on 2,35 meetrit, ning mitte sõiduteel. Õnnetuse toimumise asukohas on kiirusepiiranguks 60 km/h. Kostja hinnangul ületas hageja kiirust, sest piirkiirusega sõites ei oleks hobune saanud paiskuda 20 meetrit edasi. Samuti oleks hagejal olnud võimalik otsasõitu vältida, sest hobuse astumine tee ääres oli nähtav juba 200 meetrit varem. Täiendavalt väitis kostja, et hageja oli juhtinud sõidukit joobeseisundis ning hageja sõidukile oli ühendatud haagis, millel puudus kehtiv ülevaatus. Eeltoodu võis õnnetuse toimumist soodustada.
4.Kostja vaidles vastu ka kahju suurusele. Kostja väitel saab auto taastamise teha odavamalt ning kostja sai hinnapakkumise summale 4690 eurot. Kostja leidis, et kahju hüvitamisel tuleb täiendavalt arvestada, et ka hageja oli sõiduki valdajana suurema ohu allika valdaja ning põhjustas kostjale kahju hobuse surma näol.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus rahuldab hagi.
6.Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude, mis koosneb sõiduki taastamiskuludest 5695,42 eurot ning sõiduki õnnetuspaigast ära vedamiseks kasutatud puksiirteenuse eest summas 123,60 eurot.
7.Kohus täitis 19.08.2020 määrusega mh ka selgitamiskohustust ning selgitas käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 80-81).
8.Kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 alusel tuvastatuks järgmised vaidlustamata asjaolud. 13.04.2019 toimus Saue vallas Munalaskme-Laitse teel liiklusõnnetus hageja juhitud sõiduauto ja kostjale kuuluva hobuse vahel. Nimetatu on tõendatud ka kohtule esitatud liiklusõnnetuse teatega (tl 16 ja 16 pöördel). Õnnetuse tulemusel sai viga sõiduk Volvo XC90. Nimetatud sõiduki omanik on hageja (tl 19).
9.Hageja nõue tuleb kvalifitseerida võlaõigusseaduse (VÕS) § 1056 alusel. Kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik (VÕS § 1056). Loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest (VÕS § 1060). Riskivastutuse eelduseks on 1) riskivastutusega kaitstud kahju tekkimine nt asja kahjustamine; 2) suurema ohuallika valitsemine; 3) suurema ohu allikast lähtuva iseloomuliku riski realiseerumine selle valitsemise käigus; 4) põhjuslik seos riski realiseerumise ja kahju vahel. Hageja peab tõendama kahju tekkimist, hobusepidamisele iseloomuliku riski realiseerumist, põhjuslikku seost hobusest lähtunud iseloomuliku riski ja kahju vahel ning et kostja oli hobuse valitseja õnnetuse toimumise ajal.
10.Vaidlust ei ole, et kostja oli õnnetuses osalenud hobuse valitsejaks õnnetuse ajal. Pooled vaidlevad kahju suuruse üle ja selle üle, kas kahju tekkis hobusest lähtunud iseloomulikust riskist (hobune jooksis ootamatult teele) või mitte.
11.Riskivastutuse eesmärgiks on eriti ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku (kõrgendatud) ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata sellise ohu allikat (suurema ohu allikat) valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Riskivastutuse kohaldamiseks pole vaja tuvastada vastutava isiku tegu kui kahju põhjust. VÕS § 1056 lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Kaitstud õigushüvedeks, mille kahjustamise korral riskivastutus tekkida saab, on seega mh omandiõigus asjade suhtes.
12.Suurema ohu allikaga põhjustatud kahju eest vastutust ette nägevate sätetega määratletud kaitstud õigushüved määratlevad ära ka suurema ohu allikaga seotud ohu realiseerumise korral hüvitamisele kuuluva kahju, sest vastavate kaitstud õigushüvede kaudu on muu hulgas määratletud suurema ohu allika valitseja vastutust ettenägevate õigusnormide kaitse-eesmärk VÕS § 127 lg 2 tähenduses. Vaidlus puudub, et hageja auto sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada.
13.Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3 lg 1). Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist (VÕS § 139 lg 1). Kahjustatud isiku poolt kantavaks riskiks võib olla suurema ohu allika valitsemine nt autoga liiklemine. Teise suurema ohu allika vastutust ei peaks arvestama juhul, kui õnnetus oli kannatanu jaoks vältimatu.
14.Kohus analüüsib, kas õnnetus oli hageja jaoks vältimatu. Kostja leiab, et õnnetus oli hageja jaoks välditav, kuna hobune oli teepeenral. Kohus leiab, et tõendamist ei leidnud, et õnnetus oli hageja jaoks välditav. Kohtule esitatud kaardilt nähtub auto liikumise suund ning samuti hobuse liikumise suund (tl 62). Tunnistaja I.P ütlustega on tõendatud, et nad sõitsid suvilast koju tagasi. Äkki poeg ütles „hobune“ ja siis toimuski kokkupõrge. Kõik käis väga kiiresti. Hobune jooksis väga kiiresti (tl 111). Tunnistaja I.P sõnul nad ei sõitnud väga kiiresti, kuna neil oli sõidukile kinnitatud poolhaagis telliskivide ja kultiveerijaga. Tunnistaja I.P tarvitas 1,5 tundi enne õnnetust alkoholi (tl 111). Tunnistaja M.Mi sõnul jooksis hobune väga kiiresti. Oli väga järsk pidurdus, auto sõitis nagu vasakule ja tunnistaja nägi otse ees hobust. Tunnistaja sisetunne ütles, et kiirust ei ületatud (tl 111 pöördel). Tunnistaja A.P andis ütlusi selle kohta, et nad hakkasid väiksemat hobust tallist võtma ja see hobune kes tee peale läks, see murdis tallist välja. Hobune tegi joostes paar tiiru ja siis läks rahulikult tee poole. Hobune seisis enne otsasõitu tee servas muru peal (tl 112 pöördel). Tunnistaja S.P andis ütlusi selle kohta, et koplis oli kaks hobust. Ki hobune lükkas selle teise hobuse kõrvale ja lükkas ennast massiga koplist välja. Või sellest tallist, mitte koplist. Auto tuli väga kiiresti. Hobune ei läinud üle tee ja seisis teepeenral (tl 114).
15.Tunnistajate A.Pi ja S.Pi ütlused hobuse algse asukoha osas on vastuolus kostja esmases vastuses esitatuga. Kostja märkis esimeses menetlusdokumendis, et hobusel tekkis aedikus paanikahoog ning ta tungis läbi elektritara sõidutee poole (tl 37). Kohtuistungil seletas hageja esindaja, et vastuses sai kirja pandud kostja esindaja arusaama järgi nii nagu kostja esindaja algselt aru sai. Täna on selgem kus asub tall ja elektritara (tl 115 pöördel). Kohus on seisukohal, et vastuolu tõttu tuleb arvestada kostja esmase seisukohaga.
16.Kohus leiab, et ei eluliselt usutav, et hobune oskaks lahti pääsedes jääda seisma just teepeenrale enne sõiduteed. Hobune on suur loom ja võib käituda ettearvamatult. Kohus on
seisukohal, et kohtule esitatud fotod ei tõenda seda, et hageja sõitis teepervel muru peal seisvale hobusele otsa (tl 12-15). Samuti ei nähtu kostja poolt esitatud fotodest, et muru peal seisev hobune pidi olema hagejale nähtav 200 meetrit eemalt (tl 40-45). Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et tee ääres olid sõidukijuhi (hageja) poolt vaadatuna suured puud (43-45, 63). Kohtu hinnangul ei nähtu kostja viidatud fotolt rehvijäljed muru peal (tl 15). Kohtul on kõike tõendeid kogumis hinnates tekkinud veendumus, et hobune läks ikkagi ise autoteele. Kohus ei ole veendunud, et aedikust lahti pääsenud ilma peremeheta liikunud hobune jääb kuulekalt just enne autoteed seisma. Kohus arvestab ka kostja esimeses vastuse märgituga selle kohta, et hobune sai aedikus elektrilöögi ja sai aedikust välja. Kohut ei veena ümber kostja väide, et pärast elektrilöögi saamist liikus hobune väga rahulikult ja jäi muruplatsile seisma.
17.Auto kiiruse osas kirjalikke tõendeid ei ole. Hageja tunnistajate sõnul ei sõitnud nad väga kiiresti. Kohus möönab, et alkoholi tarbimise tõttu enne sõitu võis nende tajumisvõime olla vähenenud. Kostja tunnistajate sõnul tuli auto väga kiiresti ja arvatavasti ületas kiirust. Vaidlus puudub, et õnnetuskohal oli lubatud kiirus 60km/h. Kohtu hinnangul ei oleks õnnetus olnud välditav ka lubatud kiiruse puhul. Kostja väide selle kohta, et hageja oli autoroolis alkoholijoobes on tõendamata. Hageja on tõendanud väärteomenetleja e-kirjaga, et sõiduki omanik oli kaine ja mootorsõiduki juhtimisõigusega. Sõidukis viibijate väitel oli roolis sõiduki omanik P K (hageja). Tõendamist ei ole leidnud, et roolis viibis keegi teine (tl 79). Asjaolu, et hageja sõidukile oli ühendatud haagis, mille puudus kehtiv ülevaatus ei oma asjas tähtsust.
18.Eeltoodust tulenevalt kohus ei tuvastanud hobuse valdaja vastutuse välistamise aluseks olevaid asjaolusid. Kohtu hinnangul võimaldavad esitatud ja kogutud tõendid järeldada, et auto kahjustused, millel hageja poolt esitatud nõue põhineb, on tekkinud kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel. Samuti on olemas põhjuslik seos riski realiseerumise ja kahju vahel.
19.Kohus võtab seisukoha kahju suuruse osas. Hageja auto sai õnnetuses kahjustada (tl 17). Hageja on esitanud kahjusumma tõendamiseks xxx OÜ kalkulatsiooni (tl 20-21). Nimetatud kalkulatsiooni kohaselt on sõiduki taastamiseks vajalikud kulud summas 5695,42 eurot. Kostja leiab, et kalkulatsioonis kajastuvad hinnad ei vasta turuhinnale, vaid on turuhinnast kõrgemad. Kostja esitas märgitud summa osas vastuväited ja esitas omapoolse hinnapakkumise kalkulatsioonis välja toodud tööde osas summas 4690 eurot (tl 50-50 pöördel). Kostja poolt pakutud töökoda asub Pärnus. Hageja on selgitanud, et remonti vajav sõiduk asub Tallinnas ja ei saa tehnilistel põhjustel iseseisvalt liikuda. Hageja valitud töökoda tegutseb turul kuusteist aastat, kostja pakutud neli aastat. Nimetatud pakkumiste vahe on 1000 eurot. Auto transportimiseksTallinnast Pärnusse tuleks samuti kanda kulud. Kostja ei ole tõendanud enda väidet, et sõiduki transport treileril Tallinnast Pärnusse maksab vähem kui 1000 eurot. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik valida 1000 eurot odavam pakkumine millele lisanduksid veel auto transpordikulud Pärnus asuvasse töökotta ja tagasi. Tallinnas asuvate teiste töökodade hinnapakkumisi kostja esitanud ei ole. Seega on põhjendatud võtta aluseks hageja poolt esitatud hinnapakkumine summas 5695,42 eurot. Samuti on tõendatud hüvitada hagejale tekitatud kahju puksiirteenuste kulude näol 123,60 eurot ( tl 18). Puksiirteenuse kulu suurust kostja vaidlustanud ei ole.
20.Kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt ei tekkinud kahju osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest hageja vastutab. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, millest tulenevalt saaks VÕS § 139 lg 1 alusel kahju vähendada.
21.Kohus ei nõustu kostja kohtukõnes esitatud väitega, et hobuse maksumust saab käsitleda protsessuaalse tasaarvestusena. Tasaarvestusavaldust kostja kohtule esitanud ei ole. Nimetatud väite tõi kostja esile alles kohtukõnes. TsMS § 402 lg 2 kohaselt võib kohtukõnes viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud
tõenditele. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tähelepanuta.
kostja väite TsMS § 402 lg 2 alusel
22.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tekitatud kahju 5819,02 eurot (5695,42 eurot ja 123,60 eurot).
MENETLUSKULUD
23.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
24.Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust 425 eurot (tl 25).
25.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv. Menetluses tasutud riigilõivu kulu 425 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 425 eurot.
26.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
27.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.