26. märts 2021.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-129505
Tsiviilasi
OÜ HUGO hagiavaldus P. V. vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
461,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
OÜ HUGO (registrikood 12821618, aadress Endla tn 15, 10122 Tallinn) Lepinguline esindaja advokaat Arvo Kivar
Kostja
P. V. (isikukood xxx, aadress xxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Menetlusosalise ärakuulamine 01.03.2021.a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista P. V.lt (V., isikukood xxx) OÜ HUGO (registrikood 12821618) kasuks 285,87 (kakssada kaheksakümmend viis koma kaheksakümmend seitse) eurot.
3.Välja mõista P. V.lt (V., isikukood xxx) OÜ HUGO (registrikood 12821618) kasuks viivis põhinõude 253,33 (kakssada viiskümmend kolm koma kolmkümmend kolm) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 21.12.2019.a (kahekümne esimesest detsembrist kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 220,79 (kakssada kakskümmend koma seitsekümmend üheksa) eurot.
4.Jätta rahuldamata OÜ HUGO (registrikood 12821618) hagiavaldus P. V. (isikukood xxx) vastu viivise 71,37 (seitsekümmend üks koma kolmkümmend seitse) eurot ja sissenõudmiskulude 40 (nelikümmend) eurot tasumise nõuetes.
5.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 (kaks) nimetatud nõude osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud OÜ HUGO (registrikood 12821618) kanda 28,04% (kahekümne kaheksa koma null nelja protsendi) ulatuses ja P. V. (isikukood xxx) kanda 71,96% (seitsmekümne ühe koma üheksakümne kuue protsendi) ulatuses.
7.Määrata OÜ HUGO (registrikood 12821618) menetluskulude jaotuse eelseks kohtukulu (riigilõiv) suuruseks 100 (ükssada) eurot ja lepingulise esindaja kulu suuruseks 461,97 (nelisada kuuskümmend üks koma üheksakümmend seitse) eurot.
8.Jätta rahuldamata OÜ HUGO (registrikood 12821618) avaldus lepingulise esindaja kulu 728,03 (seitsesada kakskümmend kaheksa koma null kolm) eurot kindlaksmääramiseks.
9.Välja mõista P. V.lt (V., isikukood xxx) OÜ HUGO (registrikood 12821618) kasuks menetluskulud riigilõiv 71,96 (seitsekümmend üks koma üheksakümmend kuus) eurot ja lepingulise esindaja tasu 332,43 (kolmsada kolmkümmend kaks koma nelikümmend kolm) eurot.
10.Välja mõista P. V.lt (V., isikukood xxx) OÜ HUGO (registrikood 12821618) kasuks viivis menetluskulude 404,39 (nelisada neli koma kolmkümmend üheksa) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
11.Jätta kindlaks määramata ja OÜ-lt HUGO (registrikood 12821618) P. V. (isikukood xxx) kasuks välja mõistmata P. V. (isikukood xxx) menetluskulud. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb asja lihtsustatud korras ja toob kohtuotsuse kirjeldavas osas välja TsMS § 444 lg 1 kohaselt üksnes hagi ja kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud.
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. Hageja ning kostja sõlmisid 02.02.2018 õigusabiteenuse kliendilepingu nr 6035, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale õigusabiteenust ning kostja maksma hagejale selle eest tasu. Hageja osutas kostjale õigusteenust mahuga 6,333 tundi tunnitasu määraga 40 eurot. Kokku kuulus õigusteenuse eest maksmisele tasu 253,33 eurot. Hageja esitas kostjale õigusteenuse eest tasumiseks 30.04.2018 arve nr 21171. Arve tasumise tähtpäev oli 13.05.2018. Kostja ei ole arvet tasunud (dtl-d 52-55).
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja põhjendab vastuväiteid järgmiselt. Arvel märgitud töö on tehtud MTÜ Vee Koda asjus (dtl 64). Arve oleks tulnud esitada juriidilisele isikule, mitte eraisikust kostjale. See tulenes ilmselt hageja võimalusest saada riigiabina raha, sest eraisikute vaidluste puhul saab 2 (7)
hageja riigi poolt toetust. Hageja keeldus asjaga tegelemast ja kõik jäi pooleli (dtl 79). Hageja osutas kostjale õigusteenust kahe tunni ulatuses. 08.02.2019 teatati kostjale, et talle ei ole võimalik eraisikuna teenust osutada. Kostjale ei ole esitatud arvel märgitud teenust. Teenuse on vähemalt osaliselt osutanud kolmas isik (dtl-d 125-126). Kohtuotsuse põhjendav osa
4.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millel kohus rajas oma järeldused.
5.Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt on pooled sõlminud õigusabiteenuse kliendilepingu. Hageja on esitanud kohtule kostja poolt 02.02.2018 allkirjastatud kliendilepingu nr 6035 (dtl-d 43-46). Lepingut ei ole allkirjastatud hageja esindaja. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja asus kostjale teenust osutama. Hageja on väljastanud kostjale 27.03.2018 arve nr 19027, millest nähtuvalt on hageja osutanud kostjale õigusteenust viie tunni ulatuses (dtl 89). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on arve tasunud. Kohtu hinnangul on piisavalt selge, et pooled saavutasid kokkuleppe, sest hageja poolt teenuse osutamisega alustamisega vastavalt lepingudokumendis sisalduvatele tingimustele väljendas hageja omapoolset tahet lepingu sõlmimiseks (võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1). Lepingu punkt 1 sisaldas järgmist kokkulepet: „1. Lepingu alusel osutab Büroo Kliendile või Kliendi poolt näidatud isikutele õigusteenust vastavalt Kliendi antud juhistele“ (dtl 44, p 1). Lepingu punkt 8 sisaldas järgmist kokkulepet: „8. Klient maksab tasu õigusabiteenuse eest vastavalt Määruses sätestatud põhimõtetele: * Määruse raames osutatakse ühele Kliendile ühe kalendriaasta jooksul õigusabiteenused kokku 15 tundi (2+3+10). Lepingu sõlmides tasub Klient 5 eurot (v.a alaealine); * Esimesed kahe tunni eest tasub riik; * Järgmised kolm tundi on tasu 20 €/h – Kliendile väljastatakse ettemaksu arve, millest 50% tasub riik; * Järgmised 10 tundi on tasu 40 €/h, mis kuulub tasumisele Kliendi poolt ettemaksuarve alusel; * Õigusabiteenuse osutamise jätkumise osas, kui Kliendil ei ole õigust vastavalt Määrusele teenust saada või vastav teenuse saamise määr (15 tundi) on täitunud, lepivad Pooled teenuse osutamise edasised tingimused täiendavalt kokku; * Justiitsministeeriumil on õigus käesolevas punktis sätestatud Kliendi poolt maksmisele kuuluvaid tasumäärasid muuta, samuti õigusabiteenuse valdkondi, mis Määruse järgi toetamisele kuuluvad. Sellisel juhul tuleb Kliendil katta teenustase see osa, mida riik ei kanna; * Kõik summad sisaldavad käibemaksu“ (dtl 45, p 8). Lepingu punkt 10 sisaldas järgmist kokkulepet: „10. Õigusabiteenuse tasu maksmine toimub Büroo poolt Kliendile esitatud arvete alusel, v.a punktis 9 nimetatud tasu, mille Klient tasub Lepingu sõlmimisel, märkides ülekande selgitusse Lepingu numbri. Bürool on õigus nõuda õigusteenuskulude ning õigusabiteenuse tasu ettemaksu. Klient kohustub tasuma arved või vajadusel esitama arve kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendatud pretensioonid seitsme päeva jooksul arve esitamise kuupäevast arvates. Pretensioonide tähtaegselt mitteesitamisel loetaks arve Kliendi poolt täies ulatuses aktsepteerituks ning Ülesande täitmine vastuvõetuks. Arve tasumisega viivitamisel on Bürool õigus nõuda Kliendilt viivist 0,07% tasumata summalt päevas. Büroo jätab endale õiguse Kliendi poolse võlgnevuse korral edastada andmed võlgnevuse kohta võlglaste andmebaasi“ (dtl 45, p 10). Kohus loeb lepingudokumendiga ja 27.03.2018 arvega nr 19027 tõendatuks hageja väite lepingu sõlmimise kohta. Kohus loeb lepingudokumendiga tõendatuks poolte kokkulepped lepingutingimuste kohta, sh lepingu punktis 8 sisalduva kokkuleppe tasu suuruse ning punktis 10 sisalduva kokkuleppe tasu maksmise tingimuste ning viivise tasumise kohustuse kohta. Kohtu hinnangul on tegemist tüüptingimustel sõlmitud lepinguga VÕS § 35 lg 1 mõistes. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus on seisukohal, et poolte sõlmitud lepingul on VÕS § 619 mõistes käsunduslepingu tunnused ning pooltevahelisele võlasuhtele tuleb kohaldada lepingut ja seaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. 3 (7)
6.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt osutas hageja kostjale teenuseid, mis on märgitud 30.04.2018 arvel nr 21171. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjale väljastanud 30.04.2018 arve nr 21171 summas 253,33 eurot. Kostja esitas vastuväite tasunõudele ja põhjendas vastuväidet sellega, et ta ei ole arvel märgitud teenuseid tellinud ning hageja ei ole teenuseid kostjale osutanud. Hageja 30.04.2018 arvel nr 21171 on märgitud, et hageja on osutanud kostjale õigusteenus 6,333 tunni ulatuses järgmiselt: „28.03.2018 Võlaõigus tutvumine SFL lepinguga ja kirjavahetusega, tutvumine lepingust taganemise avaldusega, seisukoha koostamine seoses lepingust taganemisega koos õiguslike põhjendustega 6 lehel (võlaõigus), 6h; 03.04.2018 võlaõigus tutvumine KIK kirjaga, õiguslik hinnang, selgituste andmine veebi teel (võlaõigus), 0,2h; 18.04.2018 Võlaõigus tutvumine ekirjaga, vastamine tehtud päringule (võlaõigus), 0,2h“ (dtl 49). Hageja on esitanud kohtule tõenditena hageja juristi M. R. ja kostja vahelise e-kirjavahetuse, mida peeti kostjale õigusteenuse osutamisel, sh e-kirjade manused (dtl-d 151-311). Kohus leiab, et e-kirjavahetus tõendab hageja poolt kostjale õigusteenuse osutamist pärast 01.03.2018, st pärast 27.03.2018 arvel nr 19027 märgitud õigusteenuse osutamist. E-kirjavahetusest ei nähtu kostja vastuväiteid sellele, et talle osutatakse õigusteenust. Ekirjavahetusest nähtuvalt on M. R. saatnud kostjale e-kirju e-postiaadressilt xxx, e-kirjades sisaldub viide Eesti Õigusbüroole (dtl 249). Seega nähtub e-kirjavahetusest, et jurist M. R. on tegutsenud Eesti Õigusbüroo juristina. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et tõendatud ei ole kostja väide, mille kohaselt osutas M. R. talle õigusteenust kolmanda isiku OÜ X kaudu. Kohus leiab, et arvel märgitud 28.03.2018 õigusteenuse osutamist tõendab hageja juristi M. R. e-kiri. E-kirjast nähtuvalt on jurist 28.03.2018 saatnud kostjale e-kirja, milles märgib: „Tegin Teie lõplikud seisukohad seoses lepingust taganemisega 6 lehel, koos õiguslike põhjendustega ja viidetega Riigikohtu lahenditele. Saatke see ära digiallkirjastatuna täna. Kui vaja, tehke parandusi ja täiendusi ise täiendavalt. Selle seisukoha koostamiseks kulus mul aega 6 tundi. Väiksema ajakuluga pole võimalik sellist seisukohta teha. Olete niigi võitnud, arvestades tegelikke asjaolusid seoses RÕA korras õigusabi saamiseks“ (dtl 247-255). Kohtu hinnangul nähtub e-kirjast üheselt, et hageja jurist on valmistanud kostjale ette õigusdokumendi projekti, milleks on kulunud kuus tundi. 30.04.2018 arvest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt tasu maksmist samasisulise teenuse eest. 03.04.2018 õigusteenuse osutamist tõendab 03.04.2018 hageja juristi M. R. e-kiri kostjale (dtl 207). Õigusteenuse osutamist 18.04.2018 kinnitab kostja 13.04.2018 e-kiri hageja juristile M. R.le (dtl 206). Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et hageja on kostjale osutanud 30.04.2018 arvel märgitud õigusteenust. Kostja esitatud tõend OÜ X poolt 2019.a osutatud õigusteenuse kohta ei tõenda, et 2018.a märtsis ja aprillis osutas OÜ X kostjale õigusteenust, mille eest hageja nõuab tasu. Kostja esitatud tõendist nähtuvalt on 2019.a aprillis osutatud õigusteenus erineva sisuga võrreldes M. R. poolt 2018.a märtsis ja aprillis osutatud õigusteenusega (dtl-d 114-116). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud õigusteenuse osutamist hageja poolt. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta hageja osutatud õigusteenust ei tellinud. Kohus on seisukohal, et pooltevaheline leping ei välista kostjale õigusteenuse osutamist seonduvalt kolmandaid isikuid puudutavate küsimustega. Seetõttu ei saa kostja keelduda tasu maksmisest põhjendusel, et õigusteenus oli antud kolmanda isiku asjus.
7.Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja osutas kostjale 30.04.2018 arvel nr 21171 märgitud õigusteenust. Hageja osutas kuni 01.03.2018 õigusteenust viis tundi (dtl 89) ning pärast 01.03.2018 täiendavalt 6,333 tundi (dtl 49). Eeltoodut arvestades on hageja nõutav tasu 40 eurot tunnis kooskõlas kliendilepingu punktis 8 kokkulepituga. Lepingupooled on kokku leppinud, et tasu makstakse ettemaksuna. Pooled ei ole tuginenud sellele, et tasu on ettemaksuna ära tasutud. Kohus leiab, et tasu ettemaksuna nõudmata jätmine ei võta hagejal õigust nõuda osutatud teenuse eest tasu (VÕS § 619). Hagejal on õigus tehtud töö eest tasu nõuda. Pooled on kokku leppinud, et tasu makstakse arve alusel (dtl 45, p 10). Hageja on märkinud arve tasumise tähtpäevaks 13.05.2018. Tasumise tähtaeg on möödunud ja hagejal on õigus nõuda tasu maksmist (VÕS § 108 lg 1). Kohus rahuldab hagiavalduse tasu maksmise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 253,33 eurot.
8.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 103,91 eurot tasumist, mis on arvestatud tasult 253,33 eurot viivisemääraga 0,07% päevas ajavahemiku 14.05.2018 kuni 20.12.2019 4 (7)
eest. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seadusjärgne viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis alates 01.01.2016 kuni käesoleva otsuse tegemiseni on 8% aastas. Hagis märgitud päevane viivisemäär 0,07% teeb aastaseks viivisemääraks 25,55% (0,07 x 365=25,55), mis on rohkem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on eeltoodut arvestades tühine. Kuivõrd tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on tühine, kohaldub VÕS § 113 lg 1 ls 2. VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses põhinõudelt 253,33 eurot ajavahemiku 14.05.2018 kuni hagi esitamiseni 20.12.2019 eest arvestatud viivis on 32,54 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise tasumise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 32,54 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 71,37 eurot tasumise nõudes (103,91-32,54=71,37). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina väljamõistmist põhinõude 253,33 tasumata osalt alates hagi esitamisest. Kohus tuvastas eelnevalt, et tüüptingimus viivisemäära 0,07% päevas põhinõudelt kohta on tühine. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 253,33 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 21.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 220,79 eurot (viivis põhinõude ulatuses 253,33 eurot – sissenõutavaks muutunud viivis 32,54 eurot = 220,79 eurot).
9.VÕS § 1131 „Sissenõudmiskulude hüvitamine majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt“ lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on esitanud hagiavaldus füüsilisest isikust kostja vastu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tegutses hagejaga kliendilepingut sõlmides majandus- või kutsetegevuses. Seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. Kohtu hinnangul ei nähtu VÕS §-s 1132 sätestatud tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise eeldusi. Kohus jätab hagiavalduse sissenõudmiskulude 40 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
10.TsMS § 405 lg 1 p 10 sätestab, et kohus võib lihtmenetluses tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus menetles asja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus on seisukohal, et asja lihtsustatud korras menetlemise eesmärgiks on asja kiirem lahendamine, sealhulgas kohtuasjas tehtava kohtulahendi kiirema täitmisele pööramise võimaldamine. Asjas tehtav kohtulahend peab võimaldama võlausaldajal teostada oma õigusi võlgniku poolt raha tasumise kohustuse täitmisega viivitamise korral täielikult ja tõhusalt. Kohus arvestab, et põhinõude osas otsuse viivitamata täitmine aitab vältida asjas viivisenõude suurenemist. Kohus tunnistab TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel otsuse viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta põhinõude ja hagi esitamise hetke seisuga sissenõutavaks muutunud viivise tasumise nõude osas.
11.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja nõudis kostjalt 397,24 euro tasumist. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 285,87 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 71,96% ulatuses (285,87 397,24-st on 71,96%). Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda 28,04% ulatuses ja kostja kanda 71,96% ulatuses.
12.Hageja on palunud kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1190 eurot. Hageja on avaldanud, et lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 8,5 tundi tasumääraga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. 5 (7)
Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 100 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus määrab hageja kohtukulude suuruseks 100 eurot. Kohus võtab menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu. Kohus on seisukohal, et käesolev asi ei ole eriliselt keerukas ja selle maht ei ole suur. Hageja on märkinud menetluskulude nimekirjas järgmised toimingud ja nendele kulunud aja: 20.12.2019 konsultatsioon kliendiga, hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamne, ajakulu 2 h 15 min; 07.01.2020 kohtumääruse analüüs ja kliendi teavitamine, ajakulu 10 min; 22.01.2020 kostja vastuse analüüs ja kliendi teavitamine, ajakulu 10 min, 03.02.2020 hageja taotluse esitamine ajakulu 20 min; 23.03.2020 kohtumääruse analüüs ja nõupidamine kliendiga, ajakulu 30 min; 30.03.2020 kostja vastuse ja tõendite analüüs, nõupidamine kliendiga, täiendavate tõendite ja klienditoe kõne väljavõtete analüüs, ajakulu 1 h; 27.04.2020 vastuse koostamine ja kohtule esitamine, ajakulu 1 h 30 min; 02.03.2021 kostja seisukoha analüüs, ajakulu 20 min; 11.03.2021 tõendite kogumine, seisukoha koostamine ja kohtule esitamine, ajakulu 2 h 15 min. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingud on olnud vajalikud. Advokaadist esindajal on seadusest tulenev teavitamiskohustus oma kliendi ees, mistõttu on kliendiga peetavad konsultatsioonid ja kliendi teavitamine vajalikud toimingud. Hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine on vältimatu toiming oma nõuete kohtulikuks maksmapanekuks. Kohtumääruste ja vastaspoole menetlusdokumentidega tutvumine ning nende osas arvamuste esitamine kujutavad endast TsMS §-s 199 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist ning on seega vajalikeks toiminguteks. Kohus leiab, et toimingute tegemisele kulunud ajakulu ei ole ülemäärane ning on vastavuses toimingute mahu ja keerukusega. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasumäär 140 eurot tunnis, mis ei sisalda käibemaksu, ületab sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda. Pooltevaheline vaidlus tuleneb tarbijaga sõlmitud teenuse osutamise lepingust ning pooled vaidlevad tasu maksmise kohustuse üle. Kohtu hinnangul on tegemist väikse mahu ja vähese õigusliku keerukusega vaidlusega. Arvestades, et õigusteenust osutas advokaat, saab pidada põhjendatud tunnitasumääraks 120 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus võtab menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu ning jälgib, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt ka Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14; Riigikohtu 08.05.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.1). Tsiviilasja hind käesolevas asjas on 461,97 eurot ning hagihinnast suuremas ulatuses lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramine ja vastaspoolelt väljamõistmine oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus on seisukohal, et käesolev asi ei ole eriliselt keerukas ja selle maht ei ole suur. Seetõttu ei saa põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud oluliselt ületada hagihinda. Hageja lepingulise esindaja kulude suurus lähtuvalt vajalike toimingute mahust ja põhjendatud tunnitasu suurusest on 1020 eurot (ajakulu 8,5 tundi x tunnitasu 120 eurot = 1020 eurot). Hageja lepingulise esindaja kulud 1020 eurot ületavad oluliselt hagihinda 461,97 eurot. Kohtu hinnangul ei olnud kohtuasi eriliselt keerukas ja suure mahuga, mistõttu ei ole põhjendatud menetluskulude suuruse kindlaksmääramine 1020 euro ulatuses. Kohus määrab eeltoodut arvestades lepingulise esindaja kulu suuruseks 461,97 eurot, mis on võrde hagihinnaga. Kohus määrab eeltoodut arvestades hageja menetluskulude jaotuse eelseteks põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks riigilõivu 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 461,97 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse määrata kindlaks lepingulise esindaja kulud 728,03 eurot (1190461,97=728,03). Kohus jättis menetluskulud kostja kanda 71,96% ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 71,96 eurot (71,96% 100-st on 71,96) ja lepingulise esindaja kulu 332,43 eurot (71,96% 461,97-st on 332,43). TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldab 6 (7)
avalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 404,39 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
13.Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Samuti ei ole kostja teinud menetlustoiminguid, millega kaasnevad kohtukulud ega osalenud menetluses esindaja kaudu. Kohus leiab, et kostjal puuduvad menetluskulud ja kohus jätab need kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.