(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-20-137988
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. märts 2021, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
AS PlusPlus Capital hagi A. A. vastu võlgnevuse 632,26 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 729,03 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja:
PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, aadress: Tartu mnt 83-6001, Tallinn)
Hageja esindaja:
Tarvo Ilves (volikirja alusel, e-post: xxxx)
Kostja:
A. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx, xxxxx, Harju maakond; viimane teadaolev elukoht xxx xx-xx, xxx linn, xxx vald, Ida-Virumaa, xxxxx, võimalik elukoht Soomes, e-post xxx, tegelik elukoht teadmata)
Viru Maakohtu menetluses PlusPlus Capital AS hagi A. A. vastu võlgnevuse 632,26 euro, lisanduva viivise ning 581 euro menetluskulu nõudes. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt,
kostja ja 1it OÜ (edaspidi Müüja) sõlmisid 19.06.2019 Järelmaksuga müügilepingu koos selle lisadega, millega kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud Faktoorile. Lepingu eritingimuste kohaselt leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning osamaksetega tasumise tingimustes. Kostja kohustus vastavalt lepingu maksegraafiku alusel tasuma igakuiste maksetena 15.-ks kuupäevaks, esimese maksega 15.07.2019 summas 19,44 eurot ning viimase osamaksega 15.06.2023 summas 19,44 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu eritingimuste kohaselt oli Lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 22,0 % aastas. Kostja tasus osamakseid kuni 15.09.2019 osamakseni ja rohkem tasumisi ei teostanud. Seega jättis kostja perioodil 15.09.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 18.02.2020 tasumata osamakseid põhisumma 16,24 euro, intresside 83,00 euro ja lepingu haldustasu 17,4 euro ulatuses. Peale lepingu ülesütlemist oleks pidanud kostja tasuma sissenõutavaks muutunud järelmaksu põhiosa jäägi summas 400,89 eurot - seega kokku põhisummas 16,24 + 400,89 = 417,13 eurot.. Vastavalt Lepingu Üldtingimuste p-le 8.1. on Faktooril müüja esindajana õigus leping üles öelda kui kostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva osamakse või selle osa tasumisega ja Faktoor on müüja esindajana andnud kostjale edutult kahe nädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest teavitas Faktoor 04.02.2020 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei täida hiljemalt 18.02.2020 kogu võlgnevuse tasumise kohustust. Kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles Faktoor lepingu üles 18.02.2020. Hagi esitamise seisuga moodustab kostja võlgnevus 632,26 eurot, sh põhivõlgnevus 417,13 eurot, intress 83 eurot, lepingu haldamise tasu 17,40 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivised 21.01.2021 seisuga summas 84,73 eurot. Peale võlgnevuse summas 632,26 eurot palus hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise põhinõudelt alates 22.01.2021 22% aastas, menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot, kohtutäituri tasu 36 eurot ja õigusabikulud 420 eurot ning viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Hagiavalduses on kostja elukohana märgitud xxx xx-xx, xxx linn, xxx vald. Maksekäsu kiirmenetluse 06.01.2021.a määruse kohaselt kostja antud aadressil ei ela. Menetluses xxx on xxx xx-xx, xxx korteriomanik kinnitanud, et võlgnik ei ela antud aadressil. Menetluses xxx KÜ xxx xx esindaja kinnitas 31.12.2020, et isik ei ela xxx xx-xx, xxx, võlgnik Soomes. Ei ole juba mitu kuud näinud, autot ka maja ees ei ole olnud. Kohtul ei õnnestunud xxx xx-xx, xxx korteriomanikuga kontakti saada, et aadressi õigsust kontrollida. Avaldaja edastas menetlusdokumendid kohtutäiturile Kristel Maalman, kes tagastas need 31.12.2020 kättetoimetamise võimatuse tõttu. Kohtutäituri aruandest selgub, et KÜ xxx xx esimees kinnitas telefonitsi xxxxx, et ei ole A.t 1,5-2 aastat näinud, arvatavasti elab Soomes. Seisuga 04.01.2020 võlgnik A. A. ei oma Soome rahvastikuregistri andmetel registreeritud aadressi Soomes. Vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur vastanud 05.01.2021, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus puuduvad andmed A. A. praeguse asukoha ja kontaktandmete kohta. Menetluses xxx on xxx xx-xx, xxx korteriomaniku esindaja kinnitanud 26.11.2020, et võlgnik ei ela enam antud aadressil, üüris korterit kolm aastat tagasi. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente nimetatud aadressil kätte toimetada. Hageja esindaja esitas hagiavalduses kohtule taotluse kostjale kättetoimetamiseks avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
hagimaterjalide
Seoses sellega, et kostja A. A. tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 05. veebruaril 2021. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 82, § 100, § 101, § 108, § 113, TsMS § 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 632,26 eurot, samuti alates 22.01.2021 viivis protsendina põhivõlgnevuselt (417,13 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni 16% aastas. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 581 eurot, sh riigilõiv summas 125 eurot, kohtutäituri tasu 36 eurot ja õigusabi kulud 420 eurot (3,5 tundi, tunnihinnaga 120 eurot tund). Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 420 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Kuna tegemist on trafaretse hagiga, tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tund. Kohtule tundub ebausutav, et antud hagi koostamisele kulus õigusteadustega esindajal 3,5 tundi! Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus leiab, et antud ajakulu ei ole põhjendatud. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), nagu hageja tunnihinnana ka märkinud on. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 120 eurot. Koos riigilõivuga ja kohtutäituri tasuga on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 281 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 281 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (281 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.