2-21-3216/4 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Maakohtud vaatavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 11 järgi esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Tsiviilasi on TsMS § 1 kohaselt eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtu pädevuses on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Hageja heidab kostjale ette, et kostja võttis hagejalt ära korteri, kus hageja elas alates XXXX. aastast ja mille omanik hageja oli, ega maksnud hagejale selle eest hüvitist. Korteri äravõtmine toimus XXXX. aastal. Hageja soovib saada korteri eest hüvitist 1995. aasta sundvõõrandamisseaduse alusel. Kohtu pädevuse määramiseks tuleb seega tuvastada, kas hagejalt korteri äravõtmisel / sundvõõrandamisel tekkis hageja ja Eesti Vabariigi vahel eraõiguslik või avalik-õiguslik suhe. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (vastu võetud 22.02.1995) § 2 lg 1 järgi on kinnisasjade sundvõõrandamine kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (vastu võetud 22.02.1995) § 2 lg 2 järgi otsustab kinnisasja sundvõõrandamise Vabariigi Valitsus. Seaduses sätestatud juhtudel võivad sundvõõrandamise otsustada teised riigiasutused või kohalik omavalitsusüksus. Kinnisasja sundvõõrandamise saab seega otsustada riik või kohaliku omavalitsuse üksus. Eraõiguslik isik ei seda teha. Kinnisasja sundvõõrandamisel tekib kinnisasja omaniku ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahel seega alluvussuhe, milles riik või kohaliku omavalitsuse üksus teostab kinnisasja omaniku suhtes avalikku võimu. Kinnisasi sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (vastu võetud 22.02.1995), so avalik-õiguslikes normides, sätestatud eesmärkidel ja korras. Kinnisasja sundvõõrandamisel tekib riigi või kohaliku omavalitsuse ja kinnisasja omaniku vahel seega avalik-õiguslik suhe, millest tulenevad vaidlused kuuluvad HKMS § 4 lg 1 järgi lahendamisele halduskohtus. Hagiavalduse kohaselt heidab hageja kostjale, so riigile, ette, et hageja kaotas kostja tegevuse / tegevusetuse tulemusena korteris elamise õiguse / korteri omandiõiguse. Hagiavalduses väljatoodud asjaoludest ei nähtu, et hageja ja kostja vahel oleks olnud eraõiguslik suhe, millest tulenevalt oleks hagejal olnud korteris elamise õigus või millest tingituna hageja kaotas korteris elamise õiguse / korteri omandiõiguse. Korteris elamise õiguse kaotamine ja korteri omandiõiguse kaotamine toimus hagiavaldusest tulenevalt riigi poolt avaliku võimu teostamise, mitte riigi ja hageja kui kahe võrdse eraisiku vahelise suhte käigus. Hageja korteri äravõtmisel / sundvõõrandamisel tekkis hageja ja kostja vahel seega avalik-õiguslik suhe. Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Riigi poolt tekitatud kahju hüvitamise taotlus esitatakse RVastS § 17 lg 1 järgi kahju põhjustanud haldusorganile. Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu RVastS § 18 lg 2 järgi 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Tartu Maakohus ei ole seega pädev menetlema hageja nõuet, milles hageja soovib saada sundvõõrandamisseaduse aluse sundvõõrandamishüvitist või riigi tegevuse / tegevusetuse tõttu korteris elamise õiguse kaotamise / korteri omandiõiguse kaotamise eest hüvitist. Hagi tuleb

jätta selles osas TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata. Hageja saab pöörduda nimetatud nõudega kahju põhjustanud haldusorgani või halduskohtu poole. Hageja heidab hagiavalduses mh ette ka seda, et XXX Linnakohus tegi tsiviilasjas nr XXX otsuse, millega muudeti hageja kolmeks ja pooleks aastaks kodutuks. Hageja hinnangul ei oleks tohtinud sellist kohtuotsust teha. Hageja soovib seega, et talle hüvitataks kahju, mis tekkis kohtumenetluse käigus ja kohtuotsuse tulemusena. Kohtumenetluse käigus põhjustatud kahju hüvitamist reguleerib samuti riigivastutuse seadus. Kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamise taotlus esitatakse RVastS § 17 lg 1 järgi Justiitsministeeriumile. Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu RVastS § 18 lg 2 järgi 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Tartu Maakohus ei ole seega pädev menetlema hageja nõuet, mis tuleneb sellest, et hagejale tekitati kohtumenetluse käigus või kohtuotsusega kahju. Hagi tuleb jätta selles osas TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata. Hageja saab nimetatud nõudega pöörduda asjakohase haldusorgani või halduskohtu poole. Hageja palub muuhulgas tunnistada XXX Linnakohtu otsus tsiviilasjas nr XXX lubamatuks. XXX Linnakohtu otsus tsiviilasjas nr XXX jõustus XX.XX.XXXX(tl 6). Jõustunud kohtulahendi võib TsMS § 702 lg 1 kohaselt hagimenetluses poole avalduse alusel, hagita menetluses menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. Teistmisavaldus esitatakse TsMS § 706 lg 1 järgi Riigikohtule. Teistmisavaldust ei või TsMS § 704 lg 3 järgi esitada, kui kohtulahendi jõustumisest, mille teistmist nõutakse, on möödunud viis aastat. Teistmisavaldust põhjusel, et pool ei olnud menetluses osalenud või esindatud või TsMS § 702 lõike 2 punktis 8 nimetatud juhul, ei või esitada, kui kohtulahendi jõustumisest on möödas kümme aastat. Tartu Maakohus ei saa seega ka jõustunud kohtuotsust lubamatuks tunnistada. Hagi tuleb jätta selles osas TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata. Kui hageja soovib teistmisavalduse esitada, saab ta pöörduda Riigikohtu poole. Hagiavaldusest ei ole selgelt aru saada, kas hageja soovib korteri väärtuse hüvitamist summas 250 000 eurot või moraalse kahju hüvitamist summas 250 000 eurot või nii korteri väärtuse kui ka moraalse kahju hüvitamist, so kokku 500 000 euro väljamõistmist. Kohus selgitas hagejale selge nõude esitamise vajadust ning varalise ja moraalse kahju erinevust, kuid hageja ei esitanud selle vaatamata selget nõuet. Selge nõude esitamata jätmine on hagiavalduse vorminõude oluline rikkumine. Hagi tuleb jätta ka TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata. Hageja esitas kohtule ka riigi õigusabi taotluse. Hageja soovib riigi õigusabi selleks, et saada sundvõõrandatud korteri eest ja korteri kaotusega seotud tervisekahju eest hüvitist. Taotlus riigi õigusabi saamiseks haldusasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1 järgi kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Kui taotleja soovib riigi õigusabi halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks, esitab ta RÕS § 10 lg 2 järgi taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub kaebuse läbivaatamine. Taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses esitatakse RÕS § 10 lg 31 järgi taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule. Kuna hageja soovib riigi õigusabi asjas, mis kuulub eeltoodust tulenevalt halduskohtu pädevusse, kuulub hageja riigi õigusabi taotluse läbivaatamine samuti halduskohtu pädevusse. Hageja riigi õigusabi taotluse kohaselt soovib hageja riigi õigusabi ka seoses tsiviilasja menetlusega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus, isiku esindamiseks täitemenetluses, seoses

Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisega, õigusdokumendi koostamiseks ja muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks ning tõlkeabi õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis. Hageja ei ole riigi õigusabi taotluses probleemi kirjeldusena toonud välja ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et hagejal oleks pooleli või ta kavatseks alustada mingit vaidlust mõnes muu Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus kui Eestis, hageja suhtes oleks pooleli mõni täitemenetlus, hageja sooviks esitada Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebust, mis oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav, või koostada kohtuväliselt mõnda õigusdokumenti. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon art 35 lg 1 näeb ette, et kohus võib kohtuasja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning kuue kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. Hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, et hageja oleks kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid ammendanud ja saaks seeläbi esitada Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse. Riigi õigusabi andmine enne, kui on tekkinud tegelik riigi õigusabi vajadus, ei ole põhjendatud, kuivõrd ennetavalt ei ole võimalik hinnata kõiki riigi õigusabi andmise eeldusi. Hagejal on võimalik siis, kui tal tekib tegelik vajadus eelnimetatud riigi õigusabi järele, esitada kohtule vastavasisuline uus taotlus. Hageja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta seega osas, milles hageja soovib riigi õigusabi seoses tsiviilasja menetlusega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus, isiku esindamiseks täitemenetluses, seoses Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisega, õigusdokumendi koostamiseks ja muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks ning tõlkeabi õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis RÕS § 7 lg 1 p 2 ja 5, § 33 lg 1, § 34 lg 1 ja 37 lg 3 alusel rahuldamata. Kohus edastab RÕS § 10 lg 7 alusel hageja riigi õigusabi taotluse osas, milles hageja soovib riigi õigusabi avalikust-õiguslikust suhtest tuleneva kahju hüvitamise nõuete esitamiseks, kuuluvuse järgi Tartu Halduskohtule. Kohus ei edasta hageja hagiavaldust halduskohtule. Kui hageja soovib esitada kaebuse halduskohtule, tuleb tal see ise koostada ja halduskohtule esitada. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik