B2 Impact OÜ hagi Y.X vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
11 959,17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ, registrikood 11542046) Hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer (e-post xxx) Kostja: Y.X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistung 21.05.2025; 03.09.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagiavaldus Y.X vastu osaliselt.
2.Mõista Y.X ́lt B2 Impact OÜ kasuks välja Swedbank AS ja Y.X vahel 12.07.2022 sõlmitud väikelaenulepingust xxx tulenev põhivõlg 9167,78 eurot ja viivis 2517,06 eurot, kokku 11 684,84 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Määrata B2 Impact OÜ menetluskulude suuruseks 840 eurot ja mõista nimetatud summa Y.X ́lt B2 Impact OÜ kasuks välja. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas 14.08.2024 hagiavalduse. Kohus jättis 19.09.2024 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 04.10.2024 vastuse kohtunõudele, milles selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja esitas tagasimaksete graafiku juhuks, kui kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Kohus on hagi pärast puuduste kõrvaldamist menetlusse võtnud.
2.Hagiavalduse ja 04.10.2024 menetlusdokumendi kohaselt sõlmisid kostja ja Swedbank AS (krediidiandja) 12.07.2022 väikelaenulepingu xxx laenusummaga 10 000 eurot. Leping sh tüüptingimused ja Euroopa standardinfo teabeleht allkirjastati kostja poolt Swedbank AS-i internetipanga keskkonnas digitaalselt. Lepingu ja tingimuste allkirjastamisega kinnitas kostja tingimustega tutvumist, nendest arusaamist ning tingimustega nõustumist (vt. lepingu üldtingimuste punkt 12.8). Kõik lepingu dokumendid on kostjale edastatud Swedbank AS internetipanga keskkonna kaudu, mis on kostjale tema isiklikul kasutajakontol kättesaadavad ning soovi korral alla laetavad.
3.Lepingu põhitingimuste kohaselt lepiti kokku intressimääras 13,900% aastas, krediidi kogukulus 13 141,33 eurot, krediidikulukuse määras 15,070% aastas. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo tebelehe punktist 3 (krediidiga seotud kulud) tulenevalt on krediidi kulukuse määra arvutamisel arvesse võetud laenusummat 10 000,00 eurot, laenulepingus kokkulepitud intressimäära 13,900% aastas, tagastamise lõpptähtpäeva 11.07.2026, laenulepingu tasu 0,00 eurot, tagasimaksete tähtpäevi iga kuu 11. alates 11.08.2022 eeldusel, et krediidisumma võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus.
4.Laen summas 10 000 eurot on lepingu punktist 3.1 tulenevalt kantud kostjaga kokkulepitud lepingu põhitingimustes märgitud arvelduskontole xxx ilma kostja täiendava korralduseta.
5.Laenusumma tagasimaksmine toimub annuiteetgraafiku alusel. Tasumisele kuulub 48 igakuist laenusumma ja/või intressimakse tagasimakset, maksimaalse tagasimakse suurus ca 273,78 eurot. Pank debiteerib tagasimaksed laenusaaja arvelduskontolt ilma laenusaaja täiendava maksekorralduseta.
6.Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku summas 832,22 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 486,42 eurot ja intressi katteks 345,80 eurot.
7.Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, ei taganud arvelduskontol piisavalt vaba raha maksetähtajaks tasumisele kuuluvate summade debiteerimiseks, jäädes viivitusse vähemalt kolme üksteisele järgneva, see on osaliselt 11.11.2022 ning täielikult 11.12.2022 ja 11.01.2023 osamakse tasumisega, siis andis krediidiandja kostjale 16.01.2023 teatisega võimaluse võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks tähtajaga hiljemalt 02.02.2023. Kuna kostja võlgenevust hoolimata talle antud täiendavast tähtajast ei tasunud ning oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ütles krediidiandaja lepingu üldtingimuste punkti 11.1.1 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 07.02.2023, teatades õigusest loovutada antud nõue inkassofirmale.
8.Lepingu ülesütlemise teatis on kostjale edastatud 16.01.2023 lepingu üldtingimuste punktist 12.4 tulenevalt tähitud kirjaga (punktis 11.1. toodud juhtudel kirjalikku taasesitamist 2/10
võimaldavas vormis) kostja poolt pangasüsteemis avaldatud ja kinnitatud aadressile XXX ning e-posti aadressile xxx
9.Kostjat on tema ja krediidiandaja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest teavitatud 16.05.2023 teatisega.
10.Hageja nõuab hagiavalduses põhivõlgnevust 9513,58 eurot, tasumata intressi perioodi 11.10.2022 -07.02.2023 eest kokku summas 440,71 eurot, viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni intressimääraga saamas määras kokku summas 2004,88 eurot ja võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot.
11.04.10.2024 vastuses kohtunõudele teatas hageja, et loobub sissenõudmiskulude hüvitamise nõudest summas 35 eurot. Hageja selgitas täiendavalt vastustustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja esitas uue tagasimaksegraafiku. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust tulenev põhivõlgnevus 9167,78 eurot ja viivis põhivõlalt (9167,78 eurolt) VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni täpsustuse esitamiseni.
12.Kohus toimetas hagi ja 04.10.2024 vastuse kohtunõudele kostjale avalikult kätte 05.12.2024 määrusega (dtl 82-83). Hagiavalduses sisaldus ka hageja menetluskulude nimekiri. Kostja ühelegi menetlusdokumendile vastanud ei ole ja menetluses osalenud ei ole.
13.Kohus võttis 21.05.2025 kohtuistungil vastu hageja loobumise sissenõudmiskulude hüvitamise nõudest.
14.10.06.2025 menetlusdokumendis täpsustas hageja oma nõuet juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja poolt on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikutud. Hageja esitas nõude ümberarvestuse, mille kohaselt, arvestades, et kostja sai lepingu xxx alusel laenu summas 10 000,00 eurot (mil VÕS § 94 lg 1 järgne intressimäär oli 0% aastas) ning et lepingu katteks on kostja poolt tagasimakseid tehtud kokku summas 832,22 eurot, moodustuks uue tagasimaksegraafiku (lepingu perioodiga 48 kuud) esimese osamakse summaks 208,49 eurot ning 47 kuu igakuise osamakse summaks 208,33 eurot. Kostja poolt on seega täielikult tasutud 11.08.2022 - 11.10.2022 osamaksed kokku summas 625,15 eurot ning osaliselt 11.11.2022 osamaksest summa 207,07 eurot. Seega on lepingu ülesütlemise eeldused täidetud. Kostja on jäänud võlgnevusse osaliselt alates 11.11.2022 osamaksega summas 1,26 eurot ning täielikult 11.12.2022 osamaksega summas 208,33 eurot ja 11.01.2023 osamaksega summas 208,33 eurot. Seega leping kehtivalt üles öeldud 07.02.2023 seisuga ning põhinõue sisesnõutavaks muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes.
15.29.07.2025 täpsustas hageja ümberarvestust ja märkis, et ekslikult on arvestatud lepingu tagasimakseperioodiks 48 kuud. Arvestades, et kostja sai lepingu xxx alusel laenu summas 10 000,00 eurot (mil VÕS § 94 lg 1 järgne intressimäär oli 0% aastas), moodustuks uus tagasimaksegraafik lepingu perioodiga 47 kuud, igakuise osamaksega 212,77 eurot. Kostja on lepingu katteks tagasimakseid teinud kokku summas 832,22 eurot, seega on täielikult tasutud 11.08.2022-11.10.2022 osamaksed kokku summas 638,30 eurot ning osaliselt 11.11.2022 osamaksest, see on summas 193,92 eurot. Seega on lepingu ülesütlemise eeldused täidetud. Kostja on jäänud võlgnevusse osaliselt alates 11.11.2022 osamaksega, see on summas 18,85 eurot ning täielikult 11.12.2022 osamaksega summas 212,77 eurot ja 11.01.2023 osamaksega summas 212,77 eurot. Seega leping kehtivalt üles öeldud 07.02.2023 seisuga ning põhinõue sisesnõutavaks muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes.
16.Seega kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust tulenev põhivõlgnevus 9167,78 eurot ja viivis põhivõlalt (9167,78 eurolt) VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa 3/10
protsenti aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so. 08.02.2023 kuni 10.06.2023, kokku summas 2517,06 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust tuleneva põhivõlgnevuse 9167,78 eurot ja viivise põhivõlalt (9167,78 eurolt) VÕS § 113 lg 1 järgses määras alates 08.02.2023 kuni 10.06.2025 summas 2517,06 eurot. Kostjaga lepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu jäävad rahuldamata hageja ülejäänud nõuded.
18.Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid krediidiandja ja kostja 12.07.2022 väikelaenulepingu xxx (dtl 21-27, tõlge dtl 31-35). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
19.Tehingu kehtivust peab kohus kontrollima oma algatusel. Lepingu on pooled allkirjastanud digitaalselt 12.07.2022. Digiallkirjastatud konteineris sisalduvad leping koos tüüptingimustega, maksegraafik ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Hageja on selgitanud, et kõik lepingu dokumendid on kostjale edastatud Swedbank AS internetipanga keskkonna kaudu, mis on kostjale tema isiklikul kasutajakontol kättesaadavad ning soovi korral alla laetavad (dtl 4-5). Kohus on seisukohal, et kuivõrd koos lepinguga on kostja allkirjastanud ka väikelaenulepingu tüüptingimused, siis on kostjal olnud mõistlik võimalus nendega tutvuda ja vastavalt VÕS § 37 lg-le 1 on tüüptingimused lepingu osaks. Eelnimetatud sätte kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Kohus loeb, et väikelaenuleping nr xxx oli kostja ja krediidiandja vahel sõlmitud.
20.Laenulepinguga koos on kohtule esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 28-30), mille kohaselt oli tegemist tarbijakrediidiga (tagatiseta tarbimislaen), kasutusse antava krediidi summa oli 10 000 eurot, lepingu kehtivus kuni 11.07.2026. Laen tuli tagasi maksta 48 igakuise osamaksega maksimaalse suurusega 273,78 eurot. Kuni 11.07.2026 oli fikseeritud intress 13.900% aastas ning krediidi kulukuse määr 15.070% aastas. Lepingutasu 0 eurot. Viivis teabelehe esitamise ajal oli 0.022% päevas ja 8.00% aastas. Samad tingimused sisalduvad laenulepingus (dtl 21-27, tõlge dtl 31-35).
4/10
21.Esialgne krediidiandja on täitnud oma põhikohustuse ja kostjale on 12.07.2022 üle kantud 10 000 eurot (dtl 36). Võib eeldada, et kostja on võtnud laenu kasutusse, kuna kostja on teinud tagasimakseid ja hageja on esitanud laenu tagasimaksete kohta laenukasutuse väljavõtte (dtl 36).
22.Vastavalt lepingus sisalduvale maksegraafikule (dtl 26-27) pidi kostja esimese tagasimakse summas 273,78 eurot tegema 11.08.2022. Kostja kohustus lepingu kohaselt tasuma igakuiselt 273,78 eurot, kokku 48 makset, viimase makse tähtaeg oli 11.07.2026 (dtl 21, tõlge dtl 31). Hagiavaldusest ja hageja esitatud tõendist nähtuvalt on kostja tagasimakseid teinud kokku summas 832,22 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 486,42 eurot ja intressi katteks 345,80 eurot (dtl 36). 11.11.2022 tagastamisele kuulunud maksest on kostja tasunud vaid 10,88 eurot, mille krediidiandja on arvestanud põhiosa katteks. Seega on kostja võlgnevuses osaliselt 11.11.2022 makse ja alates 11.12.2022 kõigi teiste osamaksete tasumisega.
23.Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud ning esitas kohtule kostjale 16.05.2023 saadetud teate nõude loovutamise kohta (dtl 40), kuid nõude loovutamise kokkulepet või krediidiandja kui esialgse võlausaldaja kinnitust hageja esitanud ei ole. Vastavalt VÕS §-le 170, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kohus peab siiski usutavaks, et nõue on loovutatud, sest hageja valduses on lepingu kohta käivad dokumendid, sh kostja ja krediidiandja poolt allkirjastatud leping. Samuti ei ole menetluses esitatud vastuväidet hageja esitatud faktiväitele.
24.Väikelaenulepingu nr xxx krediidi kulukuse määr oli 15,070% aastas (dtl 21, tõlge dtl 31). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2022 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%. Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator annab kostjaga sõlmitud lepingu puhul tulemuseks 14,82%. Seega ei ületanud laenu krediidikulukuse määr lepingu sõlmimise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
25.Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõlga 9513,58 eurot, tasumata intressi perioodi 11.10.2022 -07.02.2023 eest kokku summas 440,71 eurot ja viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni intressimääraga saamas määras kokku summas 2004,88 eurot. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
26.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).
5/10
27.Hageja on hagiavalduse p-s 1.1 (dtl 3-4) ja 04.10.2024 menetlusdokumendi p-s 3 (dtl 5961) selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Hagist ja selle täiendusest nähtub, et enne väikelaenu lepingu sõlmimist teostas krediidisaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist laenutaotluse, Creditinfo maksehäireregistri andmete ja krediidisaaja Swedbanki konto väljavõtte alusel. Krediidiandja helistas kostjale ning sai kostjalt kinnituse, et krediidikohustused puuduvad. Krediidiandja täpsustas muuhulgas ka kontolt nähtuvaid kandeid „Koronapay Europe“. Klient selgitas, et maksete „Koronapay Europe“ näol on tegemist rahakannetega Gruusiasse pere toetamiseks.
28.Maksevõime analüüsil kasutas krediidiandja majapidamiskulude arvestamisel üldkohaldatavaid määrasid ning arvestas majapidamiskuluna 276 eurot. Kostja konto väljavõttest ei nähtunud igakuised regulaarsed majapidamiskulud, nähtusid vaid maksed teleteenuste eest – STV AS summas 14 eurot.
29.Maksevõime analüüsil võeti hageja selgituste kohaselt arvesse, et laenu väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul (analüüsitud väljavõtte periood 01.02.2022 – 12.07.2022) laekus laenusaaja Swedbanki kontole igakuiselt sissetulek tööandajalt X AS, keskmine töötasu suurus oli 1560,48 eurot; kostjal puudusid kohustused Swedbankis ja väljaspool Swedbanki; sõlmitava lepingu kuumakse (ca 273,78 eurot) ja olemasoleva kohustuse kuumakse moodustas ca 17,54% kliendi sissetulekust; Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid, klient täitis varasemalt oma maksekohustusi sh finantskohustusi korrektselt; laenusaajal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 1286,70 eurot; kostjale väljastatud lepingu puhul oli tegemist fikseeritud intressimääraga krediidikohustusega, mis tähendab, et intress oli sama kogu lepingu perioodi ulatuses ning tarbijakrediidilepingust tulenevad rahalised kohustused lepingu perioodi vältel ei suurenenud.
30.Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. 28.1
Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired puudusid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks enne lepingu sõlmimist teinud päringud maksehäirete registrisse. Kohtule koos 04.10.2024 menetlusdokumendiga esitatud AS Creditinfo Eesti kirjast nähtub, et kuigi seal on kinnitatud, et seisuga 12.07.2022 kostjal maksehäired puudusid, on tõend ise siiski väljastatud 03.10.2024 (dtl 63). Seega on tõendamata hageja väited selle kohta, et krediidiandja teostas päringud maksehäirete registritesse ja kostjal maksehäired lepingu sõlmimise ajal puudusid.
28.2
Kohtule ei nähtu, et krediidiandja oleks teinud päringud muudesse registritesse, nt Ametlikud Teadaanded, kinnistusraamat, rahvastikuregister või püüdnud teada saada kostja töösuhte kehtivust, st kas töösuhe on tähtajatu või tähtajaline.
28.3
Esialgne võlausaldaja ei ole hinnanud kostja tegelikke igakuiseid elamiskulusid, vaid on need määranud ise, leides, et majapidamiskulude suuruseks võiks olla 276 eurot ja et kostja arveldusarve väljavõttelt nähtusid vaid maksed teleteenuste eest 14 eurot (dtl 60). Kohtu hinnangul ei saa olla ja ei saanud olla ka esialgsele võlausaldajale usutav, et inimesel ei ole mitte mingeid igakuiseid majapidamiskulusid, nagu on väitnud hageja. Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtub näiteks, et kostja on regulaarselt Koronapay Europe kaudu kandnud oma kontolt raha ja maksed jäävad vahemikku 30 eurot kuni üle 1000 euro, olles enamasti paarisaja ja 900 euro vahemikus. Esialgne võlausaldaja ei ole välja selgitanud, mis kuludega on tegemist ja kas need maksed võivad olla seotud kostja igakuiste finantskohustustega väljaspool Eestit, majapidamiskuludega või ülalpidamiskohustusega. Hageja on küll märkinud, et krediidiandja sai kostjalt teada, et tegemist on maksetega pere toetamiseks, kuid ka sellisel juhul oleks krediidiandja 6/10
pidanud välja selgitama, kuidas need maksed mõjutavad kostja krediidivõimet ja kas tegemist on igakuise kohustusega. 28.4
Välja on selgitamata, missugused olid kostja kulud eluasemele. Kohtu hinnangul ei ole võimalik, et kostjal ei olnud rohkem tegelikke kulutusi kui 14 eurot sideteenustele. Kusagil pidi kostja elama ja krediidiandja oleks pidanud välja selgitama, missugused on eluasemekulud, kuna juba ainuüksi need võivad ületada 276 eurot, mis krediidiandja on arvestanud igakuisteks majapidamiskuludeks.
28.5
Kostja on laenutaotluses märkinud, et tal on 2 ülalpeetavat (dtl 13), kuid kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et krediidiandja oleks analüüsinud, kuidas see mõjutab kostja krediidivõimet. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
28.6
28.7
Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne lepingu sõlmimist kindlaks laenusaaja tegelike väljaminekute ja majapidamiskulutuste suurust.
28.8
Üksnes maksehäirete puudumise kontrollimine (mida krediidiandja tegelikkuses läbi ei viinudki) ja kostja arveldusarve abil kostja sissetuleku hindamine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).
28.9
Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
31.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 396 kohaselt tuleb kostjal laenuks saadud rahasumma tagastada.
32.Kostja sai lepingu alusel krediiti 10 000 eurot ning tagasimakseid on tehtud summas 832,22 eurot (dtl 36). Hageja on 04.10.2024 esitanud oma nõude ümberarvestuse ja alternatiivse nõude juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja on arvestanud, et laenusumma oli 10 000 eurot ja on laekunud 832,22 eurot arvestanud põhiosa maksete katteks ning leidnud, et ka sel juhul oli leping kehtivalt üles öeldud, sest uue tagasimaksegraafiku kohaselt jäi kostja võlgnevusse vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse, see on osaliselt 11.11.2022 (maksest tasutud vaid 10,88 eurot) ning täielikult 11.12.2022 ja 11.01.2023 osamakse tasumisega (dtl 61). 7/10
33.29.07.2025 ümberarvestuse täpsustuses märkis hageja, et ekslikult on arvestatud lepingu tagasimakseperioodiks 48 kuud. Arvestades, et kostja sai lepingu xxx alusel laenu summas 10 000,00 eurot (mil VÕS § 94 lg 1 järgne intressimäär oli 0% aastas), moodustuks uus tagasimaksegraafik lepingu perioodiga 47 kuud, igakuise osamaksega 212,77 eurot. Hageja leidis, ei kuna kostja on lepingu katteks tagasimakseid teinud kokku summas 832,22 eurot, siis on täielikult tasutud 11.08.2022-11.10.2022 osamaksed kokku summas 638,30 eurot ning osaliselt 11.11.2022 osamaksest, see on summas 193,92 eurot. Seega on lepingu ülesütlemise eeldused täidetud. Kostja on jäänud võlgnevusse osaliselt alates 11.11.2022 osamaksega, see on summas 18,85 eurot ning täielikult 11.12.2022 osamaksega summas 212,77 eurot ja 11.01.2023 osamaksega summas 212,77 eurot. Hageja leiab, et seega leping kehtivalt üles öeldud 07.02.2023 seisuga ning põhinõue sissenõutavaks muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes (dtl 128-129).
34.Tuvastamaks, kas hagejal on õigus nõuda kogu tasumata põhivõla tagastamist korraga või nõuda lepingu täitmist maksegraafiku alusel, tuleb kohtul tuvastada, kas esialgse võlausaldaja 16.01.2023 lepingu ülesütlemine oli kehtiv. Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus kontrollima, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud.
35.Ülesütlemine on VÕS § 416 lg 1 kohaselt kehtiv, kui: tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega; tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud.
36.Kostjal oli laenulepingu kohaselt kohustus tagastada laenulepingu alusel saadud laen igakuiste osamaksetena summas 273,78 eurot iga kuu 11.kuupäevaks alates 11.08.2022 (dtl 21, tõlge dtl 31). Maksegraafik sisaldus laenulepingus (dtl 26-27). Kuivõrd kostjaga sõlmitud lepingu puhul ei järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, lähtub kohus 04.10.2024 esitatud ümberarvestusest ja selle 29.07.2025 täpsustustest. Tagasimaksegraafik on lepingu perioodiga 47 kuud, igakuise osamaksega 212,77 eurot (dtl 130-131). Kohus on tuvastanud, et kostja on tagasi maksnud kokku 832,22 eurot ja tagasimaksed on tehtud perioodil 11.08.2022 - 11.11.2022 (dtl 36). Perioodil 11.08.2022-11.11.2022 pidi kostja uue tagasimaksegraafiku alusel tagasi maksma kokku 851,08 eurot. Seega saab lugeda tasutuks 11.08.2022-11.10.2022 osamaksed täies ulatuses ja 11.11.2022 osamakse summas 18,86 eurot. Kostja jäi seega võlgnevusse osaliselt 11.11.2022 osamakse tasumisega summas 193,91 eurot ja täielikult 11.12.2022 ja 11.01.2023 osamakse tasumisega, enne, kui esialgne võlausaldaja esitas 16.01.2023 lepingu ülesütlemise teatise, milles andis tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 02.02.2023 ja hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb lepingu üles (dtl 37). Krediidiandja on teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse kostjale 16.01.2023 edastanud (dtl 38). Hageja on hagis selgitanud, et krediidiandja ütles lepingu üles 07.02.2023 (dtl 6). Kohtuistungil selgitas hageja, et esialgne krediidiandja jätab laenusaajale veel pärast ülesütlemise hoiatuse saamist täiendavalt üle kahe nädala aega, et oleks võimalik tasuda (dtl 98, ajamärk 00:18:28). Praegusel juhul andis esialgne võlausaldaja kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ning tähtaeg oli vähemalt kaks nädalat.
37.Kohtu hinnangul on eelnevalt viidatud tõenditega tõendatud, et kostja oli viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva osamaksega, et talle oli antud vähemalt kahenädalane tähtaeg kohustuse täitmiseks koos avaldusega, et tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Ülesütlemisavaldus oli esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja teatis oli saadetud kostja e-posti aadressile, 8/10
mille kostja oli ise teatanud ja millelt oli varasemalt toimunud suhtlus kostjaga. Seega oli ülesütlemine kehtiv.
38.Kuna leping on üles öeldud 07.02.2023 seisuga, tuleb kostjal saadud krediidisumma tagastada. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Kuivõrd kostja on saanud laenu 10 000 eurot ja tagasimakseid teinud summas 832,22 eurot, siis on sissenõutavaks muutunud kogu tasumata põhivõlg summas 9167,78 eurot (10 000-832,22) ja kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
39.Hageja nõuab 10.06.2025 täpsustatud nõude kohaselt viivist põhivõlgnevuselt 9167,78 eurot alates 08.02.2023 kuni 10.06.2023, kokku summas 2517,06 eurot (dtl 106). 03.09.2025 kohtuistungil täpsustas hageja, et viivise periood on 08.02.2023 kuni 10.06.2025 (dtl 134). Kohus on kontrollinud, et hageja nõutav viivise summa on perioodi ja viivise määra arvestades õige. Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel ning hageja taotlust arvestades välja viivise põhivõlalt 9167,78 eurot alates 08.02.2023 kuni 10.06.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 2517,06 eurot.
40.Hageja on loobunud sissenõudmiskulude nõudest (dtl 59) ja kohus on loobumise vastu võtnud (dtl 96, ajamärk 00:04:10).
41.Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue jääb VÕS § 403 4 lg 7 ja hageja 04.10.2024 ning 10.06.2025 täpsustatud nõudeid arvestades rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
42.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on hagis teatanud, et tema menetluskuluks on riigilõiv summas 840 eurot (dtl 11) ja kinnitanud 21.05.2025 kohtuistungil, et menetluskulusid ei lisandu (dtl 99, ajamärk 00:20:52). Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult 05.12.2024 määrusega. Kostja vastanud ei ole.
43.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
44.Kohus on hagi rahuldanud küll osaliselt, kuid hagi rahuldamise ulatus on 98%. Hageja algne nõue oli kokku 11 959,17 eurot ja kohus rahuldas hagi summas 11 684,84 eurot. Arvestuse aluseks olev tehe: 11684,84 / 11959,17 * 100% = 97,70 %. Seega on hagi rahuldatud peaaegu tervikuna. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb praegusel juhul jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Kohus jätab menetluskulud tervikuna kostja kanda.
45.Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
46.Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja muud kättetoimetamist vajavad dokumendid kätte toimetatud avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada. Kohus üritas menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel, elektronpostiaadressil ning kostja võimalikel elukoha aadressidel, kuid tulemusteta. Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse 9/10
tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.
47.Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik
10/10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.