Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD

Enefit AS esitas 30.05.2025 kohtule avalduse OÜ Eesti Pelmeenitööstus pankroti väljakuulutamiseks (dtl 2). Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse (dtl 58) ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (dtl 240).

Ajutine haldur esitas kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu (dtl 247). Ajutine haldur on seisukohal, et enne pankroti väljakuulutamist tuleks pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikutelt nõuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 8000 eurot. Võlausaldaja tasus deposiidi.

Võlgniku nimel esitas M. K. seisukoha pankrotiavalduse kohta (dtl 197). M. K. on äriregistris 28.08.2025 tehtud kande kohaselt võlgniku juhatuse liige. Ajutise halduri aruandele võlgnik ei vastanud.

Haldus consult OÜ esitas 28.08.2025 Harju Maakohtule avalduse OÜ Eesti Pelmeenitööstus pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse 03.09.2025 määrusega menetlusse ja liitis käesoleva asja juurde.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiavalduse lahendamine

Kohus loeb pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruande alusel tõendatuks, et OÜ Eesti Pelmeenitööstus on püsivalt maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2 ja 3). Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgnikul on teadaolevalt kohustusi vähemalt summas 1 568 538,42 eurot, millele lisandub Enefit AS lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest esitatud nõue 2 772 618,37 eurot, mida võlgnik ei tunnista (dtl 259). Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku varad koosnevad ainult vaieldavatest nõuetest kolmandate isikute vastu. Võlgniku nimel pankrotiavalduse kohta 30.06.2025 esitatud seisukoht ei lükka ümber võlgniku kohustuste olemasolu. Avaldus koosneb valdavas osas asjakohatutest väidetest ja võlgnikuga seotud kohtuasju menetlenud kohtunike vastu adresseeritud solvangutest. Enefit AS-i nõue on sisuliselt õigeks võetud summas 233 592 eurot (avalduse p 3, dtl 203). Enefit AS-i nõudele ülejäänud osas esitatud vastuväited on kontrollimatuseni ebamäärased (avalduse p 2). Väited kolmandate isikute poolt antud tagatiste kohta ei mõjuta võlgniku enese kohustuste olemasolu. Ajutise halduri poolt tuvastatud kolmandate isikute nõudeid pole võlgnik üldse käsitlenud. Näiteks jõustunud lahenditest tulenev OÜ X nõue 1 056 339 eurot (ajutise halduri aruande p 4.2.3, dtl 258) ja töötajate nõudeid (dtl 259). 2

Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks (PankrS § 1 lg 3). Eespool (p 5) selgitatu kohaselt on ilmne, et võlgniku kohustuste täitmine ei ole võimalik ning see olukord pole ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga.

Eelnevat arvesse võttes kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks tema nõusolekul Indrek Lepsoo (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33 lg 1) ning edastab Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1).

Kuivõrd kohus kuulutab käesoleva määrusega välja võlgniku pankroti võlausaldaja Enefit OÜ avalduse alusel, siis ei pea kohus esialgu vajalikuks Haldus consult OÜ pankrotiavaldust sisuliselt menetleda, sh ei küsi kohus võlgnikult avalduse osas ka seisukohta.

Menetluskulud

Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh ajutise halduri tasu tasuda pankrotivarast (PankrS § 150 lg 1 p 1,2 ja lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot.

Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 3750 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 25 tundi. Kohus leiab, et arvestades ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise halduri tunnitasu 150 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. 3

PankrS § 31 lg 6 viimase lause kohaselt mõistab kohus pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. Kohus mõistab seetõttu võlgniku pankrotivarast välja ajutise halduri tasu 4650 eurot koos käibemaksuga (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

Võlausaldaja tasus 06.06.2025 kohtu deposiiti ajutise halduri tasu katteks 3000 eurot. Seega makstakse ajutise halduri tasust 3000 eurot välja võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt.

Võlausaldaja menetluskulud

Pankrotimenetluse kuluks on mh menetluskulud (PankrS § 150 lg 1 p 1). Ka pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kuludeks PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 11).

Kohtule teadaolevalt on võlausaldaja menetluskuluks avalduselt tasutud riigilõiv summas 420 eurot. Kohus määrab menetluskulud kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8), s.o hindab nende põhjendatust sõltumata võlgniku vastuväidete puudumisest.

Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Võlausaldaja taotlus tasutud riigilõivu hüvitamiseks summas 420 eurot on seega põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt on võlausaldajate hüvitatavad menetluskulud summas 420 eurot.

Menetluskulud hüvitatakse pankrotihalduri poolt PankrS §-s 146 sätestatud korras, mistõttu maakohus üksnes määrab kindlaks hüvitamisele kuuluva summa suuruse, kuid ei mõista seda pankrotivõlgnikult välja (vt Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-23-13, p 12).

Võlausaldaja 29.08.2025 taotlus menetluskulude deposiitide hüvitamiseks (dtl 290) on puudustega. Kohus lahendab selle taotluse edasises menetluses.

(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.