Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba sooritada täitmist tagav toiming
Menetlusosalised
Taotleja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Mikk Kangro Puudutatud isik XXX, seaduslik esindaja Q.I
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.08.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XXX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta asja materjalide juurde XXX seisukoha lisad.
määruskaebuse ja 19.09.2025 täiendava
Jätta XXX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.08.2025 määrus muutmata.
Avaldatavas määruses asendada XXX, OÜ Y (ja lühend Y), Q.I , Y. Z ja C. C nimi tähemärgiga.
Selgitus Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 28.08.2025 Tallinna Halduskohtule MKS § 136 1 lg 1 ning § 130 lg 1 p 3 alusel taotluse anda luba seada Eesti Vabariigi kasuks arest XXX ettemaksukontole 58 941,64 euro ulatuses. MTA on alustanud 04.06.2025 korralduse nr 12.2-3/066828-1 alusel XXX märtsi ja aprilli 2025 käibemaksu arvestamise ning märtsi 2025 käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude (summas 58 941,64 eurot) õigsuse kontrolli. Tõendite kogumine on pooleli. Tagastusnõuete vabastamise tähtaeg on 06.09.2025. XXX kontrollimenetluse käigus on selgunud asjaolud, mis annavad maksuhaldurile alust arvata, et äriühing on kontrollitaval perioodil kajastanud sisendkäibemaksu hulgas OÜ Y
3-25-2831 (pankrotis; edaspidi: Y) arvetel märgitud käibemaksu, mis ei ole XXX ettevõtlusega ja maksustatava käibega seotud. XXX deklareeris Y 31.03.2025 arve nr 250004 alusel märtsi 2025 KMD real 5 sisendkäibemaksu hulgas 37 314,86 eurot ja 30.04.2025 arve nr 250005 alusel aprilli 2025 KMD real 5 sisendkäibemaksu hulgas 26 658,50 eurot. Kuivõrd maksuhalduril on alust arvata, et kõnealustel Y arvetel märgitud tehinguid ei toimunud, siis on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks XXX märtsi ja aprilli 2025 sisendkäibemaksu vähendamine, mille tulemusena tuleb XXX-l tasuda juurde käibemaksu märtsi ja aprilli 2025 eest kokku 63 973,36 eurot. Maksuhalduri eeltoodud seisukoht põhineb alljärgneval: a) Y 31.03.2025 müügiarve nr 250004 on koostatud üldsõnaliselt. Materjalide kauba koodiks on märgitud teenus, mis ei ole tavapärane, sest tegemist on kaubaga, millele omistatakse tavapäraselt ka koodid. Kaup ei ole teenus. Kauba nimetuseks on märgitud materjalid. Arvel puudub ühik. Materjalide koguseks on märgitud 1. Varem on Y esitanud XXX-ile arved, millel olid märgitud kauba koodid, kauba ühik (tk), konkreetne kogus tükkides, tükihind, kastide arv ja summa, seega olid varem esitatud arved kontrollitavad ja kaup identifitseeritav; b) XXX 31.03.2025 ostuarvel nr 250004 näidatud teenuse alusdokumentideks on Y ostuarved (Enefit AS arve Y-le, Elveso AS arve Y-le vee ja kanalisatsiooni tarbimise kohta, Ragn-Sells AS ja Eesti Keskkonnateenused AS arved Y-le utiliseerimise kohta jne). Seega on esitatud ostuarve täiesti vastuoluline, sest tehingu tegelik sisu ei vasta arvel kirjeldatule; c) Y 30.04.2025 müügiarve nr 250005 on samuti koostatud üldsõnaliselt ja arvel märgitu ei ole identifitseeritav; d) XXX esitatud 31.03.2025 ostuarvel nr 250004 ja 30.04.2025 ostuarvel nr 250005 ei ühti materjalide alusdokumendid arvetel märgituga. Lattu sisse võetud kauba hind ei ühti Y arvetel märgitud materjalide hinnaga; e) maksuhaldurile esitatud XXX lao sissetuleku dokumentide alusel ei ole võimalik arvetel märgitud materjalide summasid identifitseerida. XXX ei ole esitanud konkreetseid alusdokumente nii 31.03.2025 kui ka 30.04.2025 ostuarvel märgitud materjali summa saamise kohta. Arved on koostatud maksuhaldurile esitamiseks; f) 31.03.2025 ostuarvel nr 250004 ja 30.04.2025 ostuarvel nr 250005 märgitud materjali kogusumma on suurem kui perioodil 01.03.–30.04.2025 lattu tulnud kauba summa kokku, mis kinnitab, et arvetel märgitu ei vasta tegelikkusele; g) tehingupartner Y ei deklareerinud XXX-ile müüki märtsi ja aprilli 2025 käibedeklaratsioonil, seega ei kinnita ta XXX-iga tehingute toimumist. Y esitas viimase käibedeklaratsiooni 2025. a veebruari kohta. Harju Maakohus võttis 03.06.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-8475 menetlusse Y avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Y juhatuse liige Y. Z ei kinnitanud 15.07.2025 e-kirjas selgesõnaliselt müügitehingute toimumist XXX-iga märtsis ja aprillis 2025, vaid märkis, et saadab arved nr 250004 ja 250005, kuid nimetatud arveid vastusega ei saatnud. Y juhatuse liige C. C kinnitas 13.08.2025 e-kirjas, et Y ei ole müünud märtsis ja aprillis 2025 materjali ja teenust XXX-ile; h) XXX koostas 31.03.2025 ostuarve nr 250004 ja 30.04.2025 ostuarve nr 250005 käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 5 alusel, mis kinnitab maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et juhatuse liige Q.I on loonud XXX-ile võimaluse saada täiendavaid finantsvahendeid sisendkäibemaksu näol tegelikkuses mittetoimunud tehingutelt. Maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks, tugineb alljärgnevale: a) on tekkinud põhjendatud kahtlus, et XXX on esitanud maksuhaldurile teadlikult valeandmeid ja seeläbi on XXX pannud toime maksupettuse; b) registrite andmetel ei ole XXX-l kinnisvara ega muud registrivara (sõidukid, väikelaevad), millele sissenõuet pöörata; c) XXX-l olid pikemat aega tasumata 2025. a mai, juuni ja juuli tööjõumaksud, mille tasumise tähtaeg oli saabunud. 25.08.2025 vähendas XXX võlga, kuid 27.08.2025 seisuga on tasumata veel 11 821,64 eurot; d) maksuhalduril puudub info XXX arvelduskontol olevate vabade vahendite seisu kohta, kuid kontrollitava perioodi lõpukuupäeva, s.o 30.04.2025 seisuga oli XXX AS-is LHV Pank avatud arvelduskonto jääk 1307,24 eurot. Võimaliku maksu määramise järel ei pruugi XXX 2(7)
3-25-2831 pangakontol enam piisaval hulgal raha olla. Arvelduskontol olevad vahendid on väga likviidne vara, mille suurus ajas muutub. Maksumenetluse tulemusena väljastatakse XXX-ile maksuotsus, mille alusel tekib XXX-l täiendav maksukohustus. Seisuga 27.08.2025 on XXX ettemaksukonto saldo 0 eurot. Kontrollimisel oleva tagastusnõude summa on 58 941,64 eurot. XXX maksuvõlg on 27.08.2025 seisuga 11 821,64 eurot. Eelaresti taotluse ajendiks on asjaolu, et suure tõenäosusega tuleb maksuhalduril eelnimetatud tagastusnõuded vabastada ettemaksukontole enne, kui koostatakse maksuotsus. Samas on maksuhaldur seisukohal, et eeltoodud faktiliste asjaolude pinnalt on maksu määramine tõenäoline ning raha tagastamine äriühingule alusetu. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui XXX on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 63 973,36 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kui XXX soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 63 973,36 eurot.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 29.08.2025 määrusega MTA taotluse ja andis loa seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) arest XXX ettemaksukontole (viitenumber 35524124) kokku 58 941,64 euro ulatuses. Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Taotlusest nähtuvalt on täidetud MKS § 136 1 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. MTA on alustanud 04.06.2025 korralduse nr 12.23/066828-1 alusel XXX 2025. a märtsi ja aprilli käibemaksu arvestamise ning 2025. a märtsi käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude (58 941,64 eurot) õigsuse kontrolli. Maksuhaldur on põhistanud oma seisukohta, et kontrolli tulemuseks on tõenäoliselt maksuotsuse tegemine. Maksukontrolli käigus selgunud asjaolud viitavad sellele, et äriühing on kontrollitaval perioodil kajastanud sisendkäibemaksu hulgas Y arvetel märgitud käibemaksu, mis ei ole seotud XXX ettevõtlusega ja maksustatava käibega. Maksuhalduri hinnangul võis XXX deklareerida Y 31.03.2025 ja 30.04.2025 arvete alusel sisendkäibemaksu kokku 63 973,36 eurot eesmärgiga saada alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu kaudu tagastamisele kuuluvat käibemaksu. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine (käibemaksu määramine summas 63 973,36 eurot) oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Täidetud on ka MKS § 1361 lg 1 kohaldamise eeldus, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Äriühingul puudub registrivara, millele sissenõuet pöörata. MTA-l puudub taotluse koostamise seisuga ülevaade XXX rahalistest vahenditest (seisuga 30.04.2025 oli äriühingu AS-i LHV Pank arvelduskontol rahaliste vahendite jääk 1307,24 eurot). Maksuhaldur on viidanud XXX puudulikule maksedistsipliinile seoses tööjõumaksude tasumise mahajäämusega. Olukorras, kus MTA-l on kogutud dokumentide alusel tekkinud mõistlik kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult osalenud maksupettuse toimepanemises, ei saa põhjendamatuks pidada kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Maksuhaldur ei ole veel suutnud koguda kõiki maksustamisel tähendust omavaid tõendeid, kuid tagastusnõude täitmise tähtaeg saabub 06.09.2025. Taolises olukorras on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. 3(7)
3-25-2831 Taotluses on piisavalt põhistatud täitetoimingu valikut. Ettemaksukonto aresti ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Ettemaksukonto arest võimaldab äriühingul jätkata äritegevust. Tegemist ei ole ka summaga, mille tagastamiseks ilma maksukontrollita oleks isikul õigustatud ootus. Isik peab arvestama, et summa võib jääda tagastamata või tagastamist tuleb maksukontrolli tõttu oodata. Ettemaksukontole aresti seadmisega on võimalik tagada maksude laekumine, mis on kaalukas avalik huvi ning mida ei ole praegusel juhul MTA taotlusest nähtuvalt võimalik sama tõhusalt kaitsta muude (maksukohustuslast vähem koormavate) vahenditega. Kui maksumenetluses selgub, et tagastusnõue oli põhjendatud, siis lükkab ettemaksukonto arest üksnes raha saamise edasi. Maksuhaldur on kinnitanud, et tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetatakse XXX vastu suunatud täitetoimingud, kui isik esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3 ning §-de 121 ja 122 kohase tagatise. Juhul, kui XXX soovib MKS §-s 122 nimetatud tagatise liikide seast kasutada tagatisena deposiiti, on deposiiti kantavaks summaks määratava maksusumma väärtus.
3.XXX palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 29.08.2025 määrus ja lõpetada tema ettemaksukontole seatud arest. Olemasolevate andmete ja dokumentide põhjal on maksuotsuse tegemine välistatud. MTA heidab ette Y müügiarvete üldsõnalisust, kuid lähtuda tuleb selle arve aluseks olevast tervikdokumentatsioonist, mis on soetatud kaupade ja teenuste identifitseerimiseks piisavalt konkreetne. MTA-le on esitatud arvete aluseks olevad lao sissetulekute andmed (MTA taotluse lisa 8), kust nähtuvad konkreetsed andmed Y-lt ostetud kaupade kohta (mh tootekood, ühikuhind, kogus, kauba nimetus). MTA-le on selgitatud, et 2025. a märtsis– aprillis olid äriühingul probleemid raamatupidajatega ja arvetega pidi tegelema juhatuse liige. 2024. a lõpust alates tegeles juhatuse liige sellega, et lõpetada Y-ga mitu aastat kestnud koostöö. Tegemist oli pingelise ajaga. Teine MTA etteheide on, et XXX 31.03.2025 ostuarvel näidatud teenuse alusdokumentideks on Y ostuarved. Nagu XXX on MTA-le selgitanud, Y sel ajal enam ise ei tootnud, kuid tal olid veel olemas lepingud ja kokkulepped oma tarnijatega (vesi, kanalisatsioon, prügi jne). Need kulud müüski Y märtsis 2025 edasi XXX-ile , kes vajas neid oma tootmistegevuses. Neljas, viies ja kuues MTA etteheide on, et 31.03.2025 ja 30.04.2025 arvete alusdokumendid ei ühti arvetel märgitud summadega. Lähtuda tuleb 2025. a märtsi ja aprilli kaupade liikumise koondsummast, mis küll tõepoolest jaotati Y soovil märtsi ja aprilli müügiarvete peale ära. Kahe perioodi koondsumma klapib ja on seostatav konkreetsete müüdud ja liikunud kaupadega. 1115,45 euro suuruse erinevuse kohta esitas XXX MTA-le täiendava selgituse 29.08.2025 ja 13.09.2025 e-kirjadega. Tegemist on olnud reaalsete tehingutega. XXX nõustub, et tehingute käigus võis olla väikseid inimlikke eksimusi, mis on kõik olnud selgitatavad ja tagantjärele kontrollitud. Eksitav on MTA märgitu, et Y ei deklareeri müüki märtsi ja aprilli 2025 käibedeklaratsioonidel. Y ei ole märtsi ega aprilli 2025 deklaratsioone üldse esitanud ega ühtegi tehingut deklareerinud. Y. Z on oma 15.07.2025 e-kirjas MTA-le selgitanud, et deklaratsioone ei ole esitatud, sest sel ajal oli Y juhatuse liikmetel C. Cl ja Y. Zl ühine esindusõigus ja C. C ei lasknud Y. Zl deklaratsioone esitada. Seega on Y tehingupartnerid ja tarnijad teenuste osutamisega seotud käibemaksu riigile ära maksnud, kuid nende samade teenustega seotud vahendamistest tekkinud ostukäibemaksu keelatakse XXX -l maha arvata. Vale ja eksitav on MTA väide, et Y. Z ei kinnita müüki XXX-ile . Y. Z kinnitas müüki XXXile oma 15.07.2025 e-kirjas, selgitades müügitehingute sisu. Kui Y. Zl jäid kogemata märtsi ja aprilli müügiarved kirjale kaasa panemata, oleks MTA pidanud teda sellest teavitama. Need 4(7)
3-25-2831 samad arved on MTA-le esitanud ka XXX . Mis puudutab MTA väidet, et Y teise juhatuse liikme C. C vastusest nähtub, et C. C ei kinnita tehingute toimumist, siis C. C nendes tehingutes ei osalenud ega pidanudki osalema (mh ei osalenud tema Y laost kaupade füüsilisel üleandmisel XXX-ile , selles osales Y poolt Y. Z). XXX ja Y on teinud koostööd ja igakuiseid tehinguid alates 2021. a algusest. Kõikide nende aastate jooksul on MTA korduvalt tehinguid kontrollinud ja leidnud, et probleeme ei ole. XXX-i ei saa süüdistada selles, et Y üks juhatuse liige ei ole pahatahtlikult maksudeklaratsioone esitanud ja põhjustas Y pankroti. XXX on tegutsenud alates 2017. a-st ja on kasumlik ettevõte, kelle käive on miljonites eurodes. Seega on täiesti alusetu MTA väide, et XXX ei suudaks tasuda võimalikku määratavat maksu summas 63 973,36 eurot. 16.09.2025 seisuga puudub XXX -l maksuvõlg. See kinnitab, et äriühingul on oma äritegevusest saadava tuluga võimalik kohustusi täita ja tal ei teki pikaks ajaks võlgu. Viivitus tööjõumaksude tasumises oli põhjustatud juunis 2025 algatatud maksukontrollist, mille tulemusena ei ole tänaseni tagastatud XXX-ile käibemaksu ja kontrolli tõttu on kinni 58 941,64 eurot. Kui sai selgeks, et kontroll ei lõpe ja MTA asub ka arestimist taotlema, tasus XXX kohe võla käibevahendite arvelt. XXX on alati korrektselt makse tasunud. Äriühingu maksevõimetust ei saa järeldada suvalise ajahetke pangakonto jäägist, sest see võib juba ühe päevaga muutuda. 18.09.2025 pangakonto väljavõttest nähtub, et lühikese ajaga on suured poeketid tasunud XXX-ile ca 45 000 eurot.
4.Maksu- ja Tolliamet palub jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes mh taotluses toodud seisukohtade juurde. Määruskaebuse väited seonduvad maksude määramise ja tõendite hindamise küsimustega, mille osas tuleb kujundada seisukoht maksumenetluse raames. Kohtupraktikas on juurdunud seisukoht, et MKS § 1361 alusel loa andmise otsustamisel ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Puudutatud isik ei ole kahtluse alla seadnud halduskohtu seisukohtade õigsust ega vaidlustanud ühtegi asjaolu seonduvalt loa andmise menetlusega ega MTA loataotlusega, vaid selgitas ainult tagastusnõude kontrollimenetlusega seotud asjaolusid. Samuti on kohtupraktikas võetud seisukoht, et MTA võib taotleda kohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks põhjendatud kahtluse korral, mis ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada MTA-l võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist. Ettemaksukonto arestimine võimaldab puudutatud isikul jätkata äritegevust ning on praegusel juhul kõige vähem koormav meede.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde määruskaebusele ja selle täiendusele lisatud tõendid (puudutatud isiku kirjavahetus MTA-ga ja AS-i LHV Pank arvelduskonto väljavõte 18.09.2025 seisuga), kuna need võivad omada asja lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2).
6.MKS § 1361 kohaldamise tingimusteks on, et 1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; 2) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; 3) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks; 4) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest (nt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab 5(7)
3-25-2831 täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kohtupraktikas on peetud täitetoiminguna lubatavaks mh ettemaksukonto arestimist (MKS § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 3; Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 13).
7.MKS § 1361 alusel loa andmine tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate toimingute tegemiseks otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal juba enne maksukontrolli lõppemist. Seega ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Plaanitava maksuotsuse täitmise tagamiseks piisab maksuotsust toetavate asjaolude põhistamisest (Riigikohtu 16.10.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-269, p 9). Kohus saab eelkõige kontrollida, et kavandatava maksuotsuse tegemine ei oleks ilmselgelt välistatud (nt aegumise tõttu).
8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja MKS § 1361 lg-st 1 tulenevad eeldused loa andmiseks on täidetud.
9.MTA on alustanud enne taotluse esitamist, s.o 04.06.2025 korralduse alusel puudutatud isiku suhtes kontrollimenetlust. MTA leiab, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on puudutatud isiku 2025. a märtsi ja aprilli sisendkäibemaksu vähendamine, mille tulemusel peab isik väljastatava maksuotsuse alusel tasuma juurde käibemaksu kokku 63 973,36 eurot.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul maksuotsuse tegemine ilmselgelt välistatud. MTA on taotluses piisavalt põhistanud, miks on alust arvata, et puudutatud isik võib olla Y 31.03.2025 ja 30.04.2025 arvete alusel sisendkäibemaksu alusetult deklareerinud. Põhjendatud on MTA seisukoht, et nimetatud arved (MTA taotluse lisad 5 ja 6) on üldsõnalised: neil puudub ühik ja koguseks on märgitud 1, kauba koodiks on märgitud teenus ja kauba nimetuseks materjalid. Sellega ei vasta kõnealused arved KMS § 37 lg 7 p-de 5 ja 6 nõuetele, s.t pole võimalik tuvastada, millist kaupa ja millises mahus on arvete alusel müüdud. Sisendkäibemaksu mahaarvamine on KMS § 31 lg 1 kohaselt lubatud üksnes KMS § 37 nõuetele vastava arve alusel. Kuigi puudutatud isik on esitanud 31.03.2025 ja 30.04.2025 ostuarvetel märgitud materjalide alusdokumentidena lao sissetuleku dokumendid (MTA taotluse lisad 8 ja 8a), on MTA taotluses selgitanud, et need ei ühti arvetel märgituga ning nende alusel ei ole võimalik arvetel märgitud materjalide summasid identifitseerida. Samuti on MTA märkinud, et Y ei ole ise käibedeklaratsioonidel vaidlusalust müüki deklareerinud ning selget kinnitust selle toimumise kohta pole saadud ka Y juhatuse liikmetelt. Puudutatud isik on määruskaebuses küll MTA etteheidetele vastu vaielnud, kuid ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, millest tulenevalt peaks juba praegu pidama maksuotsuse tegemist ilmselgelt põhjendamatuks. Kohus ei pea MTA taotluse lahendamisel andma lõplikku hinnangut, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena tõenäoliselt tehtav maksuotsus oleks õiguspärane ja maksukohustus tõendatud, vaid piirdub selle võimalikkusega sedastamisega. Seega väljuvad taotluse lahendamise piiridest küsimused sellest, kas puudutatud isiku esitatud lao sissetuleku dokumendid on tehingute toimumise kinnituseks piisavad või mida tuleks järeldada Y juhatuse liikmete e-kirjadest. Need küsimused tuleb esmalt lahendada MTA kontrollimenetluse käigus. Maksukohustuse täielik kohtulik kontroll saab toimuda maksuotsuse peale esitatava kaebuse läbivaatamisel.
11.MKS § 1361 alusel täitetoiminguks loa andmisel ei pea maksuhaldur tõendama ja halduskohus tuvastama maksukohustuslase konkreetset tegevust, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid tooma esile asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele (vt Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c; 28.01.2013 6(7)
3-25-2831 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Tegemist on prognoosotsusega olukorras, kus puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus (nt Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-31-28-13, p 11.3.1). Praeguses asjas saab pigem pidada tõenäoliseks, et kontrolli tulemusena antava maksuotsuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuivõrd maksuhalduril on kogutud dokumentide alusel tekkinud mõistlik kahtlus, et puudutatud isik on teadlikult osalenud maksupettuse toimepanemises, võib põhjendatult järeldada, et ta võib üritada vältida ka tulevase maksukohustuse täitmist. Lisaks on MTA esile toonud, et puudutatud isikul olid pikemat aega tasumata 2025. a mai, juuni ja juuli tööjõumaksud. Sõltumata isiku enda selgitustest nende tasumata jätmise põhjuse kohta, kinnitab see asjaolu, et puudutatud isik ei ole olnud maksukohustuste täitmisel korrektne. MTA selgitas taotluses, et tal puudub info puudutatud isiku arvelduskontodel olevate vabade vahendite kohta, kuid 30.04.2025 seisuga oli isiku AS-i LHV Pank kontol jääk 1307,24 eurot. Kuigi ringkonnakohtule esitatud pangakonto väljavõttelt nähtub, et nt 18.09.2025 seisuga on äriühingu vabade vahendite jääk 44 615,54 eurot, ilmneb samalt väljavõttelt, et enne 18.09.2025 oli isiku arvelduskontol 4294,16 eurot. Seega näitab kõnealune konto väljavõte, et puudutatud isikul ei ole pidevalt olemas sellist vara, mille arvelt võimalikku tulevast 63 973,36 euro suurust maksukohustust täita. Puudutatud isik ei ole määruskaebuses vastu vaielnud MTA taotlus märgitule, et tal puudub ka registrivara, mille arvelt oleks võimalik maksukohustust sundtäita.
12.Halduskohus leidis õigesti, et siinsel juhul ei saa ettemaksukonto aresti pidada ebaproportsionaalseks. Kuigi ettemaksukonto arestimine riivab puudutatud isiku õigusi, ei ole tal muud registrisse kantavat vara, millega olnuks võimalik tagada maksukohustuse täitmine. Ettemaksukonto arest võib küll äritegevust mõneti häirida, kuid ei takista selle jätkamist. Määruskaebuses ei ole toodud põhjendusi, millest saaks järeldada, et arestitud summa oleks puudutatud isiku majandustegevuse jätkumiseks hädatarvilik või et ettemaksukonto arestimine oleks puudutatud isiku jaoks muul põhjusel ülemääraselt koormav.
13.MTA taotluses olid vastavalt MKS § 1361 lg 2 p-le 3 märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamise korral maksuhaldur lõpetab täitetoimingud ja vabastab puudutatud isiku ettemaksukonto aresti alt.
14.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
15.Avaldatavas määruses tuleb äriühingute ja nende seaduslike esindajate nimed asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.