lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-12495/30

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 24.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-12495/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4813
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing Taketina10097704(Kostja)Tallinn, Asula tn 8 korteriühistu80233994(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Määruse tegemise aeg ja koht

24. märts 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-12495

Tsiviilasi

Tallinn, Asula tn 8 KÜ hagi Taketina OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu ja hagi tagamise tagatise tagastamine

Menetlustoiming

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Tallinn, Asula tn 8 KÜ (registrikood 80233994, Asula tn 8, 11312 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Toivo Viilup (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, Kentmanni 4, 10116 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: OÜ Taketina (registrikood 10097704, Kassi tn 15, 12618 Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: Jaanus Silm (Moor & Silm Law Firm, Lõõtsa 8a, Tallinn 11415, e-post: [email protected]).

RESOLUTSIOON

Kinnitada Tallinn, Asula tn 8 KÜ (hageja) ja OÜ Taketina (kostja), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas.

1.1.Hageja ja kostja avaldavad ja kinnitavad, et esialgse kompromissi täitmise raames esitatud Asula tn 8 hoone kasutusloa (edaspidi nimetatud hoone kasutusluba) taotlemise menetluse käigus laekus kooskõlastavatelt ametkondadelt erinevaid märkusi seoses puudustega Asula tn 8 hoones (edaspidi nimetatud hoone) teostatud ehitustöödes ja nendega seotud (täite)dokumentatsioonis (edaspidi nimetatud teadaolevad puudused), mille kõrvaldamine on hoone kasutusloa väljastamise eelduseks.
1.2.Kompromisslepingu sõlmimise päeva seisuga on hageja ja kostja kokku leppinud teatud kostja või kostja poolt nimetatud alltöövõtjate poolt teostamisele kuuluvate

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ehitustööde (edaspidi nimetatud esialgsed ehitustööd) teostamises hoone üldkasutatavatel pindadel ja hoones asuvates korterites eesmärgiga saavutada teadaolevate puuduste koosseisu kuuluvate mittevastavuste kõrvaldamine. Mistahes kahtluste vältimiseks kinnitavad pooled, et esialgsete ehitustööde loetelu ei ole ammendav ning et juhul, kui esialgsed ehitustööd ei ole hoone kasutusloa väljastamise saavutamiseks piisavad, siis on kostja kohustatud korraldama kõikide täiendavalt vajalike projekteerimis- ja ehitustööde (edaspidi nimetatud täiendavad ehitustööd) teostamise asjatute viivitusteta vastavate tööde teostamiseks mõistlikult vajaliku vähima võimaliku aja jooksul, kuid hiljemalt kuuekümne (60) kalendripäeva jooksul arvates täiendavate ehitustööde teostamise vajaduse ilmnemisest. Mistahes kahtluste vältimiseks kinnitavad pooled, et täiendavate ehitustööde teostamise vajadus loetakse ilmnenuks igal juhul siis, kui hoone kasutusloa taotlemise menetluses on esitatud hoone kasutusloa väljastamist takistav märkus.

1.3.Tingituna asjaolust, et kostja poolt hoone kasutuloa taotlemise senise menetluse käigus haldusorganile esitatud projekt- ja täitedokumentatsioon on olnud puudulik ning sellest tulenevalt ei pruugi senise haldusmenetluse käigus olla esitatud kõiki asjakohaseid märkusi, on hageja ja kostja kokku leppinud, et täiendavate ehitustööde ammendav loetlemine käesolevas kompromissis ei ole otstarbekas ega mõistlikult võimalik, mistõttu käsitletakse käesoleva kompromissi tähenduses täiendavate ehitustöödena kõiki töid, sõltumata (i) nende iseloomust ja/või (ii) sellest, kas vastavate tööde teostamise vajadus on pooltele kompromissi sõlmimise päeva seisuga teada või pidid teada olema ja/või (iii) kas hoone kasutusloa taotlemise senise menetluse käigus on vastavate tööde teostamise vajadusele osundatud, mis on vajalik teostada selleks, et hoone kasutusluba väljastatakse, sealhulgas ent mitte ainult kõiki töid, mis tuleb teostada hoone kasutusloa menetluse käigus kolmandate isikute ja kooskõlastavate ametkondade poolt esitatud või edaspidiselt esitatavate võimalike märkuste lahendamiseks.
1.4.Ainsa erandina kompromissi punktis 1.3. sätestatust on hageja kohustatud tagama omal kulul järgmiste ammendavalt loetletud puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde (edaspidi nimetatud hageja ehitustööd) teostamise ulatuses, milles see on vajalik hoone kasutusloa taotlemise menetluses esitatud ja/või esitatavate võimalike märkuste lahendamiseks. Pooled on kokku leppinud, et hageja ei ole kohustatud tagama hageja ehitustööde teostamisega alustamist enne esialgsete ehitustöödes, sealhulgas korterite ehitustööde, nõuetekohast teostamist ja üleandmist kostja poolt. Hageja ehitustööde kooseisu kuuluvad üksnes ja ainult järgmiste puuduste lahendamiseks vajalikud tööd:

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ametniku E Su poolt hoone kasutusloa taotlemise menetluses 15. veebruaril 2019. a. esitatud märkus nr 3, mille täitmiseks tuleb hagejal korraldada hoones asuva korteri nr 7 hoone esimesel korrusel peasissepääsu kõrval olev klaasidega kinni ehitatud rõdu avamine ja taastamine vastavalt projektile ning ajaloolisele olukorrale;

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ametniku E Su poolt hoone kasutusloa taotlemise menetluses 15. veebruaril 2019. a. esitatud märkus nr 1, mille kohaselt tuleb hagejal korraldada hoones asuva korteri nr 13 vannitoa akna asendamine puitprofiilil avatäitega;

Juhul, kui hoone kasutusloa taotlemise menetluses esitatakse mistahes märkusi tulenevalt võimalikest hageja või hoones asuvate korterite

omanike poolt kostjaga kooskõlastamata teostatud ümberehitustest, siis on selliste märkuste lahendamiseks vajalike ehitustööde teostamise kohustatud korraldama hageja.

1.5.Hageja on kohustatud korraldama hageja ehitustööde teostamise omal äranägemisel arvestades siiski, et juhul, kui kostja on nõuetekohaselt teostanud esialgsed ehitustööd ja/või võimalikud täiendavad ehitustööd või korraldanud nende nõuetekohase teostamise alltöövõtjate poolt ning hoone kasutusloa väljastamine on takistatud üksnes ja ainult hageja ehitustööde esemeks olevatest puuduste tõttu, siis loetakse kostja poolt enda käesolevast kompromissist tulenevad kohustused nõuetekohaselt täidetuks ning hageja on kohustatud tegema kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul arvates kostja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude esitamisest käesoleva kompromissi punktis 1.15. toodud tahteavaldused.
1.6.Sõltumata kompromissi punktis 1.3. sätestatust ning välistamata sealtoodud regulatsiooni üldisust ja kõikehõlmavust on pooled esialgsete ehitustööde teostamisega seoses kokku leppinud kostja poolt või tema korraldamisel teostamisele kuuluvate esialgsete ehitustööde kooseisus ja vastavate esialgsete ehitustööde teostamise ajakavas alljärgnevalt.

Kostja on enne kompromissi allkirjastamist teostanud hoone Asula tn poolse karniisi parandustööd (Tallinna Kesklinna Valitsuse ametniku Aigar Palsneri 21. veebruari 2020 märkus ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ametniku E Su 15. veebruaril 2019 märkus nr 4), arvestades siiski, et lõplik hinnang teostatud tööde nõuetekohasusele antakse edaspidiselt hoone kasutusloa taotlemise menetluses;

Kostja on enne kompromissi allkirjastamist teostanud hoone välisseintele paigaldatud ümmarguste ventilatsioonirestide asendamise projektijärgsete kandiliste ventilatsioonirestidega (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ametniku E Su 15. veebruaril 2019 märkus nr 6), arvestades siiski, et lõplik hinnang teostatud tööde nõuetekohasusele antakse edaspidiselt hoone kasutusloa taotlemise menetluses;

Kostja on enne kompromissi allkirjastamist teostanud hoone katusekorrusele paigaldatud rõduuste hoone ehitusprojektis toodud nõuetega vastavusse viimiseks vajalikud ehitustööd (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ametniku E Su 15. veebruaril 2019 märkus nr 5), arvestades seejuures, et juhul, kui kostja poolt rõduuste ehitusprojektis toodud nõuetega vastavusse viimiseks kasutatud lahendus (rõduuste katmine dekoratiivkilega või muu samaväärse lahendus) ei ole piisav asjakohase märkuse mahavõtmiseks hoone kasutusloa taotlemise menetluses, on kostja kohustatud tagama hoone katusekorruse rõduuste asendamise projektijärgsete rõduustega, sealhulgas ent mitte ainult teostama kõik rõduuste asendamisega kaasnevad täiendavad tööd mh siseviimistluse ja välisfassaadi viimistluse taastamiseks asjatute viivitusteta arvates vastavasisulise märkuse laekumisest hoone kasutusloa menetluse käigus;

Kostja on enne kompromisslepingu allkirjastamist teostanud hoone korstnate parandustööd, arvestades siiski, et lõplik hinnang teostatud tööde nõuetekohasusele antakse edaspidiselt hoone kasutusloa taotlemise menetluses;

Kostja on kohustatud tagama kogu hoone ulatuses asjakohastele nõuetele, sealhulgas ent mitte ainult tuleohutusnõuetele, vastava ATS süsteemi (edaspidi nimetatud ATS süsteem) väljaehitamise vastavalt OÜ A koostatud projektile (automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi põhiprojekt töö nr 22-10/20) selleks vähima mõistlikult vajaliku aja jooksul ning selleks on kostja kohustatud sõlmima ehituslepingu hageja poolt kooskõlastatud töövõtjaga OÜ V G (registrikood x) kogu hoonet hõlmava ATS süsteemi väljaehitamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitsme (7) kalendripäeva jooksul arvates käesoleva kompromissi allakirjutamisest, ning tagama ATS süsteemi nõuetekohase väljaehitamise hiljemalt 31. mai 2021.

Kostja on kohustatud tagama hoone ehitustöödega, sealhulgas ent mitte ainult müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel enne käesoleva kompromissi sõlmimist teostatud ehitustööde, esialgsete ehitustööde ja võimalike täiendavate ehitustöödega, seotud projekt- ja täitedokumentatsiooni, sealhulgas tuleohutusalase täitedokumentatsiooni, nõuetekohase koostamise, komplekteerimise ja esitamise hoone kasutusloa taotluse menetluses vähemalt ulatuses, milles see on vajalik hoone kasutusloa saamiseks, hiljemalt 31. augustiks 2021.

Kostja on kohustatud esitama hagejale hiljemalt kümne (10) kalendripäeva jooksul kompromisslepingu allkirjastamisest hoones asuvate korterite välisuste osas vastavussertifikaadid või muu samaväärse dokumentatsiooni, mis võimaldab hoone kasutusloa taotlemise menetluses tõendada, et tegemist on EI 30 - S200 nõuetele vastavate tuletõkkeustega, ning tagama kõikidele korterite välisustele nõuetekohaste uksesulgurite paigaldamise hiljemalt 31. maiks 2021.

Kostja on enne kompromissi allkirjastamist teostanud hoones asuvates korterites erinevate tuleohutusalaste puuduste kõrvaldamiseks vajalikud ehitustööd (edaspidi nimetatud korterite ehitustööd) järgnevalt, arvestades siiski, et lõplik hinnang teostatud tööde nõuetekohasusele antakse edaspidiselt hoone kasutusloa taotlemise menetluses:

Hoones asuvas korteris nr x on enne kompromissi allkirjastamist teostatud kostja finantseerimisel OÜ X poolt ehitustööd, mis on vajalikud (i) katuslakke ning hoone välisseintesse täiendava tulekindla kipsplaadi paigaldamiseks viisil, mis tagab katuslae nõutava tulepüsivuse, aknapaledel tuletõkkevärv, mis tagab nõutava tulepüsivuse (ii) kipsseintes ja -lagedes olevate teenindusluukide ja seadmetooside välja vahetamiseks tagamaks tarindite nõutava tuletõkestuse, (iii) metallist kandepostide kapseldamine ja tulekaitse materjaliga katmine viisil, mis tagab kandepostide nõutava kandevõime tulekahju olukorras (välja arvatud juhul, kui Päästeamet ei pea vastava töö teostamist hoone tuleohutusalaste puuduste kõrvaldamiseks vajalikuks), (iv) hoone trepikoja ja korteri vahelise keskkütte püstaku läbiviigu tihendamine tagamaks nõuetekohase tuletõkestuse korteri ja hoone trepikoja vahel, (v) korterit läbivate kanalisatsiooni- ja veetrasside, elektri- ning nõrkvoolukaablite läbiviikude tihendamiseks tagamaks nõuetekohase tuletõkestuse ning (vi) eelnevalt loetletud tööde teostamise järgselt korteri siseviimistluse taastamiseks;

Hoones asuvas korteris nr x on enne kompromissi allkirjastamist teostatud kostja finantseerimisel OÜ X poolt ehitustööd, mis on vajalikud (i) katuslakke ning hoone välisseintesse täiendava tulekindla kipsplaadi paigaldamiseks viisil, mis tagab katuslae nõutava tulepüsivuse, aknapaledel tuletõkkevärv, mis tagab nõutava tulepüsivuse (ii) kipsseintes ja -lagedes olevate teenindusluukide ja seadmetooside välja vahetamiseks ning süvistatud valgustite osas vajalike meetme rakendamiseks tagamaks tarindite nõutava tuletõkestuse, (iii) hoone trepikoja ja korteri vahelise keskkütte püstaku läbiviigu tihendamine tagamaks nõuetekohase tuletõkestuse korteri ja hoone trepikoja vahel, (iv) metallist kandepostide kapseldamiseks ja tulekaitse materjaliga katmiseks viisil, mis tagab kandepostide nõutava kandevõime tulekahju olukorras (välja arvatud juhul, kui Päästeamet ei pea vastava töö teostamist hoone tuleohutusalaste puuduste kõrvaldamiseks vajalikuks), (v) hoone trepikoja ja korteri vahelisse vahelakke täiendava tulekindla kipsplaadi paigaldamiseks viisil, mis tagab vahelae nõutava tuletõkestuse (välja arvatud juhul, kui Päästeamet ei pea vastava töö teostamist hoone tuleohutusalaste puuduste kõrvaldamiseks vajalikuks), (vi) korterit läbivate kanalisatsiooni- ja veetrasside, elektri- ning nõrkvoolukaablite läbiviikude tihendamiseks tagamaks nõuetekohase tuletõkestuse ning (vii) eelnevalt loetletud tööde teostamise järgselt korteri siseviimistluse taastamiseks;

Hoones asuvas korteris nr x on enne kompromissi allkirjastamist teostatud kostja finantseerimisel OÜ X poolt ehitustööd, mis on vajalikud (i) katuslakke ning hoone välisseintesse täiendava tulekindla kipsplaadi paigaldamiseks viisil, mis tagab katuslae nõutava tulepüsivuse, aknapaledel tuletõkkevärv, mis tagab nõutava tulepüsivuse, (ii) korterite nr x ja nr x vahelise seina tihendamiseks, sealhulgas keskküttetrassi läbiviigu tihendamiseks, viisil, mis tagaks nõutava tuletõkestuse, (iii) korterite nr x ja nr x vahelise seina tihendamiseks, sealhulgas keskküttetrassi läbiviigu tihendamiseks, viisil, mis tagaks nõutava tuletõkestuse, (iv) kipsseintes ja lagedes olevate teenindusluukide ja seadmetooside välja vahetamiseks tagamaks tarindite nõutava tuletõkestuse, (v) hoone trepikoja ja korteri vahelisse vahelakke täiendava tulekindla kipsplaadi paigaldamiseks viisil, mis tagab vahelae nõutava tuletõkestuse (välja arvatud juhul, kui Päästeamet ei pea vastava töö teostamist hoone tuleohutusalaste puuduste kõrvaldamiseks vajalikuks), (vi) korterit läbivate kanalisatsiooni- ja veetrasside, elektri- ning nõrkvoolukaablite läbiviikude tihendamiseks tagamaks nõuetekohase tuletõkestuse ning (vii) eelnevalt loetletud tööde teostamise järgselt korteri siseviimistluse taastamiseks;

Hoones asuvas korteris nr x on enne kompromissi allkirjastamist teostatud kostja finantseerimisel OÜ X poolt ehitustööd, mis on vajalikud (i) katuslakke ning hoone välisseintesse täiendava tulekindla kipsplaadi paigaldamiseks viisil, mis tagab katuslae nõutava tulepüsivuse, aknapaledel tuletõkkevärv, mis tagab nõutava tulepüsivuse, (ii) kipsseintes ja -lagedes ole-vate teenindusluukide ja seadmetooside välja vahetamiseks tagamaks tarindite nõutava tuletõkestuse, (iii) metallist kandepostide kapseldamine ja tulekaitse materjaliga katmine viisil, mis tagab kandepostide nõutava kandevõime tulekahju olukorras (välja arvatud juhul, kui Päästeamet ei pea vastava töö teostamist hoone tuleohutusalaste puuduste kõrvaldamiseks

vajalikuks), (iv) trepikoja ja korteri vahelise keskkütte püstaku läbiviigu tihendamiseks tagamaks nõuetekohase tuletõkestuse korteri ja koridori vahel, (v) korterit läbivate kanalisatsiooni- ja veetrasside, elektri- ning nõrkvoolukaablite läbiviikude tihendamiseks tagamaks nõuetekohase tuletõkestuse ning (vi) eelnevalt loetletud tööde teostamise järgselt korteri siseviimistluse taastamiseks;

Hoones asuvas korteris nr x on enne kompromissi allkirjastamist teostatud kostja finantseerimisel OÜ X poolt ehitustööd, mis on vajalikud (i) katuslakke ning hoone välisseintesse täiendava tulekindla kipsplaadi paigaldamiseks viisil, mis tagab katuslae nõutava tulepüsivuse, aknapaledel tuletõkkevärv, mis tagab nõutava tulepüsivuse (ii) korterite nr x ja nr x vahelise seina tihendamiseks, sealhulgas keskküttetrassi läbiviigu tihendamiseks, viisil, mis tagaks nõutava tuletõkestuse, (iii) kipsseintes ja lagedes olevate teenindusluukide ja seadmetooside välja vahetamiseks tagamaks tarindite nõutava tuletõkestuse, (iv) korterit läbivate kanalisatsiooni- ja veetrasside, elektri- ning nõrkvoolukaablite läbiviikude tihendamiseks tagamaks nõuetekohase tuletõkestuse, (v) metallist kandepostide kapseldamine ja tulekaitse materjaliga katmine viisil, mis tagab kandepostide nõutava kandevõime tulekahju olukorras (välja arvatud juhul, kui Päästeamet ei pea vastava töö teostamist hoone tuleohutusalaste puuduste kõrvaldamiseks vajalikuks), ning (vi) eelnevalt loetletud tööde teostamise järgselt korteri siseviimistluse taastamiseks;

1.6.8.6

Hageja ja kostja avaldavad ja kinnitavad, et käesoleva kompromissi punkti

1.6.8.toodud korterite eEhitustööde loetelu on koostatud heas usus tuginedes poolte poolt ühiselt kaasatud asjatundja X V soovitustele ning lähtub eesmärgist kõrvaldada hoones ilmnenud mittevastavused tuleohutusalastele nõuetele. Hageja ja kostja on kokku leppinud, et juhul, kui hoone kasutusloa taotlemise menetluses peaks ilmnema, et teostatud ehitustööd ei ole kasutusloa saamiseks piisavad ning Päästeameti või muu pädeva haldusorgani poolt peetakse vajalikuks täiendavate meetmete rakendamist ja/või tööde teostamist, siis on kostja kohustatud korraldama selliste täiendavate tööde teostamise käesolevas kompromissis sätestatud tingimustel, arvestades mh kompromissi punktis 1.2. toodud tähtaegasid. Sõltumata eelmises lauses sätestatust on hageja ja kostja siiski kokku leppinud, et juhul, kui hoone kasutusloa taotlemist takistab ühe või mitme hageja ehitustöö teostamata jätmine või mittenõuetekohane teostamine, siis sellega seoses hoone kasutusloa taotlemise menetluses tehtavate võimalike märkuste lahendamise eest vastutab hageja.
1.7.Nii esialgsete ehitustööde kui võimalike täiendavate ehitustööde teostamisel on hageja poolt vajalikuks peetud ulatuses osalenud ja/või vajadusel osaleb edaspidiselt hageja poolt valitud omanikujärelevalve esindaja (edaspidi nimetatud OJV esindaja) ning et mistahes esialgsete ehitustööde ja/või täiendavate ehitustööde koosseisu kuuluvad ehitustööd, välja arvatud korterite ehitustööd, loetakse kostja poolt nõuetekohaselt teostatuks tingimusel, et asjakohased ehitustööd on kostja poolt hagejale üle antud kolmepoolse teostatud tööde akti alusel, mis on allkirjastatud hageja, kostja ja OJV esindaja poolt. Sõltumata eeltoodust on pooled selgesõnaliselt kokku leppinud, et juhul, kui hoone kasutusloa taotlemise menetluses ilmneb, et mistahes esialgsete ehitustööde ja/või täiendavate ehitustööde koosseisu kuuluvad ehitustööd ei ole pädeva haldusorgani

hinnangul piisavad hoone kasutusloa taotlemist takistava ühe või mitme puuduse kõrvaldamiseks (märkuse mahavõtmiseks), siis on kostja kohustatud teostama asjatute viivitusteta, kuid mitte kauem kui kuuekümne (60) kalendri-päeva jooksul, vajalikud ehitus- või muud tööd sellise puuduse kõrvaldamise (märkuse mahavõtmise) saavutamiseks. Mistahes kahtluste vältimiseks kinnitavad pooled, et selliste võimalike märkuste lahendamisega seotud täiendav ajakulu ei mõjuta ülejäänud käesolevas kompromissis toodud tähtaegasid ega õigusta kostja poolt hoone kasutusloa väljastamise saavutamiseks lisaaja taotlemist.

1.8.Erinevalt kompromissi punktis 1.7. sätestatust loetakse korterite ehitustööd kostja poolt nõuetekohaselt teostatuks tingimusel, et asjakohased ehitustööd on kostja poolt hagejale üle antud neljapoolse teostatud tööde akti alusel, mis on allkirjastatud hageja, kostja, OJV esindaja ja konkreetse korteri omaniku poolt. Sõltumata eeltoodust on pooled selgesõnaliselt kokku leppinud, et juhul, kui hoone kasutusloa taotlemise menetluses ilmneb, et mistahes korterite ehitustööde koosseisu kuuluvad ehitustööd ei ole pädeva haldusorgani hinnangul piisavad hoone kasutusloa taotlemist takistava ühe või mitme puuduse kõrvaldamiseks (märkuse mahavõtmiseks), siis on kostja kohustatud teostama asjatute viivitusteta, kuid mitte kauem kui kuuekümne (60) kalendripäeva jooksul, vajalikud ehitus- või muud tööd sellise puuduse kõrvaldamise (märkuse mahavõtmise) saavutamiseks. Mistahes kahtluste vältimiseks kinnitavad pooled, et selliste võimalike märkuste lahendamisega seotud täiendav ajakulu ei mõjuta ülejäänud käesolevas kompromissis toodud tähtaegasid ega õigusta kostja poolt hoone kasutusloa väljastamise saavutamiseks lisaaja taotlemist.
1.9.Arvestades asjaolu, et hageja ja kostja vahel on vähemalt alates 20. detsembrist 2017 esinenud korduvalt erimeelsusi seoses kasutusloa saavutamiseks teostamisele kuuluvate (ehitus)tööde koosseisu ja vastavate (ehitus)tööde teostamise ajakavaga, siis on pooled käesolevas kompromissis kokku leppinud, et hagejal on õigus, ent mitte kohustus, rakendada omal äranägemisel koos või eraldi alljärgnevaid õiguskaitsevahendeid:

Hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi arvestusega ükssada (100) eurot kalendripäevas juhul, kui kostja on viivituses ATS süsteemi väljaehitamisega seotud ehitustööde, käesoleva kompromissi punktis 1.6.7. sätestatud kohustuste ja/või täiendavate ehitustööde teostamisega. Pooled on kokku leppinud, et käesolevas punktis sätestatud leppetrahv kuulub kostja poolt tasumisele igakordse rikkumise korral, arvestades siiski, et kahe või enama samaaegse rikkumise korral arvestatakse leppetrahvi ikkagi summas mitte rohkem kui ükssada (100) eurot kalendripäevas. Käesoleva punkti alusel ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kokku rohkem kui viieteist tuhande (15 000) euro ulatuses;

Juhul, (i) kui kostja satub viivitusse ATS süsteemi väljaehitamisega seotud ehitustööde teostamise ja/või käesoleva kompromissi punktis 1.6.7. sätestatud kohustuste täitmisega või kui (ii) hoone kasutusloa taotlust ei ole esitatud hiljemalt 15. septembriks 2021. a., välja arvatud juhul, kui hageja seaduslik esindaja keeldub vähemalt kolm (3) tööpäeva enne nimetatud tähtaja saabumist hagejale tutvumiseks esitatud kostja poolt nõuetekohaselt ettevalmistatud hoone kasutusloa taotluse allkirjastamisest põhjendamatult, või kui (iii) hoone kasutusluba ei ole väljastatud hiljemalt 31. detsember 2021. a., välja arvatud juhul, kui hoone kasutusloa

väljastamine on takistatud hageja ehitustööde teostamata jätmisest või teostamise viibimisest, siis on hagejal õigus öelda kompromisslepingus sisalduv töövõtuleping üles ühe või mitme viivituses oleva kohustuse ja/või täiendava ehitustöö osas, teatades ülesütlemisest kostjale kirjalikult taasesitatavas vormis ette vähemalt seitse (7) kalendripäeva.

1.10.Käesoleva kompromissi punktis 1.9.2. sätestatud õiguskaitsevahendi rakendamise korral on kostja lisaks võimalikule kompromissi punkti 1.9.1. alusel tasumisele kuuluvale leppetrahvile kohustatud hüvitama hagejale kõik kulud (edaspidi käesolevas punktis nimetatud kulud), mis kaasnevad kompromissi rikkumise kõrvaldamise ja hoone kasutusloa väljastamise saavutamisega, sealhulgas ent mitte ainult võimaliku puuduva projekt- ja täitedokumentatsiooni koostamise ning esialgsete ehitustööde ja/või täiendavate ehitustööde ja/või korterite ehitustööde teostamise ja/või neis esinevate puuduste kõrvaldamisega. Kostja ei ole kohustatud hüvitama üksnes hageja ehitustööde teostamisega seoses kaasnevaid kulusid. Mistahes kahtluste vältimiseks kinnitavad hageja ja kostja, et hagejal on õigus nõuda kulude koosseisus kostjalt hoone kasutusloa väljastamise saavutamiseks vajalike kulutuste hüvitamist ka tulevikus tekkivate kulude osas sõltumata sellest, kas hageja on kahju hüvitamise nõude esitamise hetkel vastavad kulud faktiliselt ise juba kandnud või mitte. Lisaks eeltoodule on pooled kokku leppinud, et kompromissi punktis 1.9.2. sätestatud alustel kompromissi ülesütlemise korral on hagejal õigus nõuda ja kostja on kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi (edaspidi nimetatud leppetrahv) summas, mis vastab kahekümne seitsme koma viiele (27,5) protsendile kulude kogusummast. Pooled on kokku leppinud, et juhul, kui hageja ei esita nõuet leppetrahvi tasumiseks samaaegselt kompromissi ülesütlemisega, siis kaotab hageja õiguse leppetrahvi nõuda. Mistahes kahtluste vältimiseks kinnitavad pooled, et eelviidatud leppetrahvi tasumine ei vabasta kostjat kohustusest tasuda samaaegselt leppetrahvi kompromissi punkti 1.9.1. alusel ja/või hüvitada hagejale kõik kulud.
1.11.Hageja ja kostja on kokku leppinud, et korterite ehitustöid puudutavas osas käsitletakse käesolevat kompromissi kolmandat isikut kaitsva lepinguna VÕS § 81 tähenduses ning et vastavas osas võib kompromissi rikkumise korral kostja suhtes õiguskaitsevahendeid vahetult kasutada iga konkreetse korteri omanik, sealhulgas võib korteri omanik esitada kostjale kahju hüvitamise nõudeid.
1.12.Kostja on kohustatud hiljemalt seitsme (7) kalendripäeva jooksul arvates kompromissi sõlmimisest, sõltumata kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest, esitama Tallinna notar Marika Pihlakule tahteavalduse ning tegema mistahes muud võimalikud täiendavad toimingud saavutamaks kostja poolt notari ametikontole hoiustatud summa kümme tuhat (10 000) eurot (edaspidi nimetatud esialgne kompromissisumma) väljamaksmise hageja arvelduskontole nr x hiljemalt kolme (3) kalendripäeva jooksul arvates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Kostja poolt käesolevas punktis sätestatud kohustuste täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kompromissi punktis 1.9.1. sätestatud summas. Mistahes kahtluste vältimiseks avaldavad ja kinnitavad pooled, et esialgse kompromissisumma väljamaksmine toimub esialgse kompromissi raames ja selle täitmiseks ning et esialgse kompromissisumma arvelt ei loeta täidetuks mitte ühtegi käesoleva kompromissiga kostja poolt endale võetud täiendavatest kohustustest, sealhulgas ent mitte ainult ei saa esialgset kompromissisummat lugeda tasuks käesoleva

kompromissi võimalikust rikkumisest tulenevate hageja võimalike tulevikus tekkivate nõuete katteks.

1.13.Hageja hüvitab kostjale kokku 1000 (üks tuhat) eurot, millisele summale ei lisandu käibemaksu, (edaspidi nimetatud ATS hüvitis) ulatuses ATS süsteemi ehitustööde teostamisega seoses kantavad kulutused. ATS hüvitis kuulub kostja poolt tasumisele hageja poolt kirjalikult taasesitatavas vormis kostjale edaspidi teatatavale hageja arvelduskontole hiljemalt seitsme (7) kalendripäeva jooksul alates ATS süsteemi ehitustööde lõpetamisest.

Pooled on kokku leppinud, et lisaks esialgsele kompromissisummale tasub kostja hagejale esialgse kompromissi täitmisega viivitamisest tekkinud kulude ja ebamugavuste hüvitamiseks ühekordse maksena kompensatsiooni summas kolm tuhat seitsesada viiskümmend (3750) eurot (edaspidi nimetatud täiendav kompromissisumma). Täiendava kompromissisumma maksab kostja hageja arvelduskontole nr x hiljemalt

31.jaanuariks 2022, välja arvatud juhul, kui (i) nimetatud kuupäevaks on hoone kasutusluba väljastatud või kui (ii) nimetatud kuupäevaks ei ole hoone kasutusluba väljastatud üksnes tingituna ühe või mitme hageja ehitustöö nõuetekohase teostamata jätmise tõttu, millisel juhul loetakse hageja täiendava kompromissisumma tasumise osas nõudest loobunuks. Kostja poolt täiendava kompromissisumma tasumisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt viivisintressi tasumist arvestusega 0,25% viivitatult summalt kalendripäevas. Mistahes kahtluste vältimiseks avaldavad ja kinnitavad pooled, et täiendava kompromissisumma väljamaksmine toimub esialgse kompromissi täitmisega viivitamisest hagejale tekkinud kulude ja ebamugavuste hüvitamiseks ning et täiendava kompromissisumma arvelt ei loeta täidetuks mitte ühtegi käesoleva kompromissiga kostja poolt endale võetud täiendavatest kohustustest täiendava kompromissisumma tasumise kohustuse kõrval, sealhulgas ent mitte ainult ei saa esialgset kompromissisummat lugeda tasuks käesoleva kompromissi võimalikust rikkumisest tulenevate hageja võimalike tulevikus tekkivate nõuete katteks.
1.14.Kooskõlas TsMS § 445 lg-ga 2 on hageja ja kostja kokku leppinud, et Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-19-12495 hagi tagamise abinõuna tagatisvarale seatud teine hüpoteek jääb jõusse käesoleva kompromissi täitmist tagava abinõuna ning pooled ei taotle vaatamata kompromissi sõlmimisele Harju Maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise tühistamist. Eeltoodust tulenevalt ja mistahes kahtluste vältimiseks on hageja ja kostja kokku leppinud, et nii esimene hüpoteek kui ka teine hüpoteek tagavad kõiki käesolevast kompromissist tulenevaid hageja võimalikke nõudeid kostja vastu, sealhulgas ent mitte ainult kahju ja kulude hüvitamise ning leppetrahvi nõudeid, ning et hagejal on kostja poolse rikkumise korral õigus pöörata oma sissenõue tagatisvarale mh täiteasja nr 024/2017/2019 raames.
1.15.Juhul, kui (i) kostja on taganud esialgsete ehitustööde ja/või võimalike täiendavate ehitustööde, sealhulgas ent mitte ainult korterite ehitustööde, nõuetekohase teostamise, (ii) vastavad ehitustööd saab lugeda hagejale üleantuks kompromissi punktide 1.7. ja 1.8. tähenduses ning (iii) hoone kasutusluba on väljastatud, on hageja kohustatud hiljemalt neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul kõikide nimetatud eeltingimuste saabumisest arvates esitama esiteks Harju Maakohtule

taotluse tsiviilasjas nr 2-19-12495 kohaldatud hagi tagamise tühistamiseks ja teise hüpoteegi kustutamiseks ning teiseks andma omapoolse nõusoleku esimese hüpoteegi kustutamiseks või tasuta loovutamiseks kostja poolt nimetatud isikule vastavalt kostja poolt kirjalikult taasesitatavas vormis antavatele suunistele. Käesolevas punktis sätestatud toimingute ja tahteavalduste tegemisega seotud otsesed kulud (notari tasu ja riigilõiv) kannab kostja. Hageja käesolevast punktist tulenevate kohustuse täitmisega viivitamise korral on kostjal õigus nõuda leppetrahvi ükssada (100) eurot päevas kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kuid kokku mitte rohkem kui viisteist tuhat (15 000) eurot.

Kompromissi punkti 1.15. alapunkti (iii) tähenduses loetakse hoone kasutusluba väljastatuks ka juhul, kui hoone kasutusloa väljastamist takistab üksnes ja ainult ühe või mitme hageja ehitustöö nõuetekohane teostamata jätmine või muu hageja poolne kompromissist tuleneva kohustuse rikkumine (edaspidi nimetatud muu rikkumine), kusjuures muu rikkumise korral peab kostja olema juhtinud sellele eelnevalt hageja tähelepanu ning andnud hagejale muu rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku täiendava tähtaja, mis ei või olla lühem kui kolmkümmend (30) kalendripäeva.

1.16.Hageja ja kostja on kokku leppinud, et käesoleva kompromissi alusel kostja või kostja poolt nimetatud alltöövõtjate poolt teostavatele esialgsetele ehitustöödele ja/või võimalikele täiendavatele ehitustöödele, sealhulgas ent mitte ainult korterite ehitustöödele, annab kostja ehitusjärgse garantii kestvusega kakskümmend neli (24) kalendrikuud arvates tööde üleandmisest hoone kasutusloa väljastamisest. Garantiiperioodil ilmnevad võimalikud puudused on kostja kohustatud kõrvaldama omal kulul hiljemalt kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul arvates vastavasisulise nõude esitamisest hageja poolt, arvestades et korterite ehitustööde osas on puuduste kõrvaldamist õigustatud nõudma garantiiperioodil ka iga vastava korteri igakordne omanik. Kostja ehitusjärgne garantii ei kata üksnes hoone ebaõigest kasutamisest ja/või normaalsest kulumisest tingitud vigasid ja puudusi.
1.17.Kui käesolevas kompromissis ei ole sätestatud teisiti, kuulub kompromissist tulenev kahju hüvitamise või rahalise kohustuse täitmise kohustus (sealhulgas leppetrahvi tasumise kohustus) kohustatud poole poolt täitmisele 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul arvates vastavasisulise nõude esitamisest õigustatud poole poolt.
1.18.Kompromissist tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitanud pool peab teisele poolele viimase nõudel tasuma viivist 0,1 (null koma üks) protsenti õigeaegselt tasumata summast päevas. Käesolevas punktis sätestatut ei kohaldata esialgse kompromissisumma ja täiendava kompromissisumma tasumisega viivitamise korral, millisel juhul lähtutakse kompromissi punktides 1.12. ja 1.13.1. sätestatust.
1.19.Pooled on kokku leppinud, et hiljemalt kolme (3) tööpäeva jooksul arvates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest esitavad pooled ühisavalduse Harju Maakohtule menetluse uuendamiseks ja lõpetamiseks tsiviilasjas nr 2-1917406 (edaspidi nimetatud kohtuvaidlus) selliselt, et kohtuvaidluses poolte poolt kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda ja vastastikku menetluskulude hüvitamiseks mistahes nõudeid ei esitata.
1.20.Pooled on kokku leppinud, et hiljemalt kolme (3) tööpäeva jooksul arvates kohtuvaidluses menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest esitab hageja kui sissenõudja kooskõlas täitemenetluse seadustiku § 46 lg 1 p-ga 1 kohtutäitur Arvi Pinkile avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 024/2017/2019 (edaspidi nimetatud täiteasi) ning kohustub mitte taotlema nimetatud täiteasjas täitemenetluse uuendamist enne 31. jaanuari 2022 või enne käesoleva kompromissi ülesütlemist hageja poolt, sõltuvalt sellest kumb nimetatud tingimustest saabub varem.
1.21.Juhul, kui kompromissi punktis 1.15. sätestatud kõik tingimused esimese hüpoteegi kustutamiseks või loovutamiseks on saabunud, siis on hageja kohustatud esitama kolme (3) tööpäeva jooksul vastavate tingimuste täitmisest täitemenetluse seadustiku § 48 lg 1 p 1 alusel avalduse täiteasjas menetluse lõpetamiseks, kusjuures pooled on kokku leppinud, et täiteasjas sissenõudja avalduse menetluse lõpetamiseks seoses hagejale kaasnevad kulud (sh täituritasu) kohustub kostja hagejale pooles ulatuses hüvitama seitsme (7) kalendripäeva jooksul arvates täiteasjas menetluse lõpetamise otsuse tegemise kuupäevast arvates. Hageja käesolevast punktist tulenevate kohustuse täitmisega viivitamise korral on kostjal õigus nõuda leppetrahvi ükssada (100) eurot päevas kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kuid kokku mitte rohkem kui viisteist tuhat (15 000) eurot.
1.22.Mistahes kahtluste vältimiseks on pooled kokku leppinud, et kui hageja on kohustatud tasuma leppetrahvi samaaegselt kompromissi punkti 1.15. ja kompromissi punkti 1.21. alusel, siis esiteks ei arvestata leppetrahvi kumulatiivselt, vaid hageja poolt tasumisele kuuluv leppetrahv on kokku maksimaalselt ükssada (100) eurot päevas ning teiseks hageja ei ole kohustatud kompromissi punktide 1.15. ja 1.21. alusel kokku leppetrahvi tasuma rohkem kui viisteist tuhat (15 000) eurot.
1.23.Juhul, kui kompromissi punktis 1.6.5. kirjeldatud ATS süsteemi väljaehitamiseks vajalike ehitustööde, kompromissi punktis 1.6.7. kirjeldatud välisustele uksesulgurite paigaldamiseks vajalike ehitustööde ja/või võimalike täiendavate ehitustööde teostamine, sealhulgas hoone kasutusloa menetluse tarvis tuleohutuse auditi koostamine, on takistatud seoses sellega, et hoones asuvate korteriomandite omanikud ei võimalda asjakohaste tööde teostamiseks juurdepääsu vastava korteriomandi eriomandi esemeks olevatele ruumidele, siis pikeneb vastavate ehitustööde teostamiseks kompromissis kokkulepitud tähtaeg perioodi ulatuses, mille kestel juurdepääs ühele või mitmele korteriomandile oli takistatud. Pooled on seejuures kokku leppinud, et kostja on kohustatud teavitama hagejat ning asjakohaseid korterimandi omanikke juurdepääsu tagamise vajadusest kirjalikult taasesitatavas vormis ette vähemalt 14 (neliteist) kalendripäeva ning käesolevas punktis eelnevalt sätestatut kohaldatakse üksnes nõuetekohase etteteatamise korral. Juhul, kui kostja hinnangul on ühe või mitme ehitustöö teostamine takistatud käesolevas punktis kirjeldatud asjaoludel, siis on kostja kohustatud sellest teavitama hagejat asjatute viivitusteta, kuid mitte hiljem kui kolme (3) kalendripäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama, kusjuures teavitamiskohustuse rikkumise korral (sh hilinemisega teavitamisel) kaotab kostja õiguse käesolevale punktile tugineda.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-12495.

Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri kätte menetlusosalistele.

Tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, so summas 750 (seitsesada viiskümmend) eurot ja kanda see Tallinn, Asula tn 8 KÜ (registrikood 80233994) arvelduskontole nr x. Hageja tasus 15.08.2019 Rahandusministeeriumi arveldusarvele hagiavalduselt riigilõivu summas 1500 eurot.

Tagastada hagejale hagi tagamise tagatis summas 7497,36 (seitse tuhat nelisada üheksakümmend seitse eurot ja 36 senti) eurot ja kanda see Tallinn, Asula tn 8 KÜ arvelduskontole nr x. Hageja tasus 20.08.2019 Rahandusministeeriumi arveldusarvele hagi tagamise tagatise summas 7497,36 eurot.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 (kahe) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu menetluses on Tallinn, Asula tn 8 KÜ hagi Taketina OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes. Pooled esitasid 23.03.2021 kohtule kompromissi, milles taotlesid kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Pooled palusid tagastada poole hagilt tasutud riigilõivust ning hagi tagamise tagatise. Pooled leppisid kokku, et nad lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS

§ 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on kokku leppinud, et nad lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani. Kohus lühendab poolte soovil määruskaebuse esitamise tähtaega. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Kohus leiab, et hageja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning tuleb tagastada pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, so summas 750 eurot. TsMS § 195 lg 1 kohaselt, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Kohus on seisukohal, et hageja tasutud hagi tagamise tagatis tuleb hagejale tagastada, kuna pooled on eelnevat oma 23.03.2021.a menetlusdokumendis ühiselt palunud, mistõttu on tagatise andmise põhjus ära langenud. Seega tuleb tagastada hagejale hagi tagamise tagatis summas 7497,36 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja