Osaühingu ORESAL hagi KTI Projekt OÜ vastu võla, kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
9 549,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing ORESAL (registrikood 11193261; asukoht Sügise tn 3-1a, Tallinn 10149), Seaduslik esindaja juhatuse liige A. L. (ik xxx), Hageja lepinguline esindaja: J. P., Infratum OÜ (e-post [email protected]);
Asja läbivaatamine
Kostja: KTI Projekt OÜ (registrikood 11082366; asukoht Pärnu mnt 110-118, Tallinn 11313), seaduslik esindaja juhatuse liige K. T. (ik xxx), Kostja lepinguline esindaja: T. R., IURING Õigusbüroo (e-post [email protected]). 28.10.2020 avalikul kohtuistungil, osalesid hageja lepinguline esindaja J. P. ja juhatuse liige A. L.; Kostja lepinguline esindaja T. R..
RESOLUTSIOON
Võtta hageja 20.11.2020 esitatud täiendav nõue lisatööde eest 3 318 euro saamiseks menetlusse. Rahuldada hagi kostja õigeksvõtu alusel lisatööde tasunõude osas 330 euro ulatuses. Muus osas jätta hagi rahuldamata (hagi jääb rahuldamata põhinõudes 4 026,93 eurot, kahju hüvitamise nõudes 300 eurot ja lisatööde eest tasu saamise nõude 2 988 euro ulatuses ning viiviste nõudes). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
2-20-7579 Jätta menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Otsus toimetada pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Osaühing ORESAL (hageja) esitas 26.05.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse KTI Projekt OÜ (kostja) vastu võla 4 026,93 euro, viivise ja kahju hüvitise saamiseks alltöövõtulepingu alusel. Hageja tasus riigilõivu 450 eurot.
2.Harju Maakohtus võttis 02.06.2020 määrusega hagi menetlusse.
3.Kostja esitas 30.06.2020 esialgse vastuse hagile, milles vaidles sellele täies ulatuses vastu. Täiendatud vastuse hagile esitas kostja kohtule 03.07.2020.
4.Pooled püüdsid kompromissi saavutada, kuid see ebaõnnestus (vt t lk 53 hageja teade kohtule).
5.Hageja vastas kostja 03.07.2020 vastusele 07.08.2020 (vt t lk 55 jj). Sellele reageeris kostja oma 16.10.2020 seisukohaga (t lk 88 jj).
6.28.10.2020 toimus tsiviilasjas kohtuistung. Osalesid hageja lepinguline esindaja J. P. ja juhatuse liige A. L. ning kostja lepinguline esindaja T. R..
7.20.11.2020 esitas hageja täpsustatud hagi, mille käigus esitas hagejal uue nõude: 3 318 eurot lisatööde võlgnevus. Hageja tasus 20.11.2020 täiendava riigilõivu 100 eurot.
8.Kostja vastas täpsustatud hagile 15.12.2020. Sellele vastas omakorda hageja 15.01.2021.
9.29.01.2021 esitas kostja oma lõplikud seisukohad ja 05.02.2021 kohtukõne kirjalikud teesid ning eraldi dokumendina menetluskulude nimekirja.
10.Hageja esitas kohtukõne teesid ja menetluskulude nimekirja samuti 05.02.2021.
2-20-7579
11.Kostja vaidles10.02.2021 hageja menetluskulude suurusele vastu.
12.26.02.2021 andis kohus kostjale võimaluse soovi korral täiendavalt reageerida hagiavalduse muutmisele, kuid kostja vastas, et ei soovi seda võimalust kasutada. Hagi asjaolud ja hageja nõue
13.26.05.2020 esitatu hagis palub hageja kostjalt välja mõista võlg summas 4 026,93 eurot ja viivis hagi esitamise aja seisuga 410,75 eurot ning edasiulatuv viivis 0,1% päevas tasumata põhinõude summast, kuni põhinõude tasumiseni. Lisaks palu hageja välja mõista kahjuhüvitis 300 eurot ja viivis sellelt 8% aastas tasumata summast kuni kahju hüvitamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
14.Hageja toob nõude alusena välja järgmised asjaolud: – pooled sõlmisid 14.11.2019 alltöövõtulepingu xxx asuva büroohoone B osa viimistlustööde tegemiseks 1-4 korrusel 890m2 suurusel netopinnal (edaspidi Leping). – Jaanuaris 2020 teatas kostja, et ei soovi hageja poolt 1-2 korruse tööde tegemist, kuna sai selles osas parema pakkumise F OÜ-lt. – Hageja teostas tööd, esitas selle kohta lõppakti, mille kostja heaks kiitis. Hageja esitas lõppakti alusel kostjale arve nr O-200108 summas 15 828,36 eurot, millest kostja tasus 14.02.2020 11 198,78 eurot. Sellest arvest jäi kostjale deposiiti garantiiaja lõpuni (s.o kuni 14.02.2022) 602, 65 eurot. Endiselt on tasumata 4 026,93 eurot. Tasumise tähtaeg möödus 14.02.2020. – Alles aprilli lõpus 2020 teatas kostja, et tal on koridoride viimistlustööde kvaliteedi osas pretensioone, mis puudutasid büroohoone A osa. Need tööd lõpetati ja arve kostja poolt tasuti täies ulatuses juba varasemalt. Kostjale jäi deposiiti garantiikohustuse täitmise tagatiseks 441,14 eurot kuni garantiiaja lõpuni 14.09.2021. -
Hageja ettepanekul kaasatud ekspert teostas kostja juuresolekul 06.05.2020 büroohoone A-osa ülevaatuse, mille käigus puuduseid ei tuvastatud.
-
Hagejale tekitatud kahjuks on lepingulisele esindajale kohtueelselt kulutatud 160 eurot ja eksperditasu 140 eurot. Kokku palub hageja kahju hüvitisena välja mõista 300 eurot.
-
Viivist nõuab hageja arve nr O-200108 maksetähtaja saabumisest 14.02.2020 kuni hagi esitamiseni 26.05.2020 kokku 102 päeva eest Lepingu p 8 alusel 0,1% päevas (4,027 eurot) võlgnetavast summast, seega 410,47 eurot. Hageja taotleb ka edasiulatuva viivise väljamõistmist sama viivisemääraga.
-
Kahjuhüvitiselt nõuab hageja viivist alates hagi esitamisest 26.05.2020 määraga 8% aastas vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 2.
-
Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja vastus hagile
15.Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb oma kirjalikus vastuses sellele vastu järgmistel põhjustel (03.07.2020 vastus hagile): -
Kostja ei pea tasu maksma, sest hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud – kostja ei ole töid VÕS § 637 lg 4 järgi vastu võtnud viidates töös esinevatele puudustele.
-
Hageja on tööde tegemisega hilinenud, põhjustades sellega kostjale kahju.
-
Kostja ei vaidle, et hageja pidi tegema töid ainult 3-4 korrusel.
2-20-7579 -
Lepingu 8 ptk-s leppisid pooled kokku Lepingu tähtajad. 4.korrus pidi valmima 24.12.2019, kuid sai valmis alles 24.01.2020 (koridorid 28.01.2020).
-
3.korrus pidi valmima 14.01.2020, kuid valmis alles 04.02.2020 (koridorid 10.02.2020).
-
Hageja saatis kostjale jaanuaris 2020 lõppakti, kuid kostja pole sellist akti allkirjastanud.
-
Kostja ei vaidle, et 30.01.2020 saatis hageja talle arve nr O-200108 summas 15 828,36, millest kostja tasus 75% ehk 11 198,78 eurot. 602,56 eurot jättis hageja garantiikohustuse tagamiseks deposiiti kuni 14.02.2022 ja 4 026,93 eurot hageja tekitatud kahjude katteks. Kostja on eelnevat hagejale ka põhjendanud.
-
Hageja saatis A-osa koridoride ekspertiisiakti kostjale 08.05.2020 ja kostja on sellele 12.05.2020 vastanud. Ekspert kinnitab, et külgvalguses on puudused näha, kuid arvab ekslikult, et viimistlustöid ei peaks külgvalguses hindama. Samas on koridor ehituselt selline, et koridori otsas on aken ja seega on seinad tavapäraselt vaadeldavad ainult külgvalguses – seega peab kvaliteet vastama sellele. F OÜ oli nõus seinad täiendavalt viimistlema hinnaga 20 eur/m2. Kuid hoone A-osa ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Hoone A-osa eest on kostja hagejale täies ulatuses tasunud.
-
B-osa tööd ei vastanud Lepingu p 3.2 kvaliteedile. Seetõttu hilines tööde valmimine ja lõpptellija K OÜ esitas kostjale kahju hüvitamise nõude: arenduslaenu (mis on kõrgema intressiga) saab rahavoogude laenuks ümber vormistada pärast üürilepingute sõlmimist. Üürilepinguid ei saanud sõlmida, sest tööd ei olnud õigeaegselt valmis. K OÜ sõlmis üürilepingud jooksvalt iga korruse valmimisel. Hageja hilines mõlema korruse (3 ja 4) tööde osas 1 kuu ja seetõttu jäi saamata üüritulu 3 000 eurot. Vastutuleku korras pidas kostja kinni tekitatud kahju ainult 4 000 euro ulatuses.
-
Kostja tegi 03.07.2020 menetlusdokumendis hagejale kompromissettepaneku vastastikustest nõuetest loobumiseks ja menetluskulude enda kanda jätmiseks ( t lk 36 pöördel). Hageja sellega ei nõustunud (t lk 53).
Hageja 07.08.2020 vastus kostja vastusele
16.07.08.2020 menetlusdokumendis täiendas hageja oma seniseid seisukohti järgnevaga: -
Kostja on hagejale 22.04.2020 e-kirjaga teatanud, et peab 25% 3-4 korruse töö raha kinni, kuni selgub A-osa koridoride seinte kordategemise (lisatööde) maksumus. Seega polnud B-osa tööde osas kostjal pretensioone.
-
Ka töödega hilinemist ei võta hageja omaks. Nimelt olid tööd korraldatud selliselt, et pärast hageja poolt töö tegemist tulid objektile oma töölõiku tegema põrandakatte paigaldajad, siis liistude paigaldajad, seejärel puusepad (köögimööblit paigaldama), edasi elektrikud ja santehnikud, ventilatsiooni paigaldajad jne. Nii kestis see kuu aega. Nende tekitatud kahjustusi pidi hageja pidevalt parandama (Lepingu p 8). Tööde lõpliku tähtaja nihkumine oli seega tingitud sellest, et hageja pidi teiste töövõtjate poolt tekitatud kahjustusi parandama (hageja pildistatud fotod 14.01-21.01.2020).
-
Hageja ei vastuta töödega hilinemise eest, sest kostja ei suutnud tööfronti õigeaegselt ette anda (hageja 07.01.2020 e-kiri kostjale töö takistustest) ja soovis pidevalt lisatööde tegemist.
-
Kostja 01.03.2020 e-kirjast ilmneb, et kostjal ei olnud hageja töö kvaliteedile pretensioone. Märkused, mis selles kirjas hageja tööd puudutab, on marginaalsed: radiaatori suuskade otsad on värvised ja aknalaua alused on vahutamata. Seda tööd ei saanud aga hageja teha enne teisi töövõtjaid.
2-20-7579 -
Ka hoone A-osas hageja poolt tehtud tööd olid nõuetekohased: kostja võttis tööd vastus ja tasus nende eest ning nii omanikujärelevalve kui ka ekspert töös puuduseid ei näinud.
-
Kahju pole tõendatud: pole tõendatud, et üürnikud oleks olemas olnud, pole tõendatud, et üürnike olemasolu korral poleks nad saanud varem sisse kolida, kui 30.04.2020 (vastupidi, lepinguid sõlmiti juba 01.03.2020), kahju suurus on tõendamata.
Kostja 16.10.2020 seisukoht hageja täiendavate väidete kohta -
4.korruse valmimise tähtaeg oli Lepingu p 8 kohaselt 24.12.2019. Tegelik valmimise aeg oli 24.01.2020 ja koridorid 28.01.2020.
-
3.korruse valmimise tähtaeg oli 14.01.2020. Ruumid said valmis 04.02.2020 ja koridor 10.02.2020.
-
Hageja fotod ei kinnita tööde valmimist ega selle aega.
-
Hageja pole varasemalt tuginenud sellele, et talle ei antud tööfronti õigeaegselt ette ja seega on ta kaotanud õiguse sellele tugineda.
-
Hageja kõrvaldas veel märtsis pisipuuduseid ja seega ei saanud töö valmis olla.
-
Hageja viidatud 01.03.2020 e-kiri näitab üürnike sissekolimist 01.03.2020. Kui ruumid oleks valminud õigeaegselt 14.01.2020, oleks üürnikud seega kuu aega varem saanud sisse kolida.
-
K OÜ esitas kostjale saamata jäänud üüritulu eest kahjunõude 3 000 eurot. Lisaks tekkis kahju intressi maksmisest, mida oleks objekti õigeaegsel valmimisel saanud ümber vormistada arenduslaenust rahavool põhineva laenuna. Ühe kuu intressivahe oli 6 905 eurot.
Hageja täpsustatud nõue
17.20.11.2020 esitas hageja täpsustatud nõude. Hagi asjaolud jäid samaks. Uuena tõi hageja esile, et 4.korruse tööd said suuremas osas valmis 24.12.2019, mida kinnitab detsembrikuu akt. Aktist ilmneb, et kostja pidas kinni leppetrahvi töödega hilinemise eest 500 eurot ja maalrite ebapiisava arvu eest 1000 eurot. 3.korruse põhitööd lõpetas hageja jaanuari lõpuks 2020. See on jälgitav jaanuarikuu tööde aktist. Tööde lõppakti esitas hageja kostjale jaanuari lõpus. Kostja 04.02.2020 saadetud tähelepanekutes pidas kostja kinni leppetrahvina 3. ja 4. korruse töödega hilinemise eest kokku 3 000 eurot. Muus osas kostjal lõppaktile vastuväiteid ei olnud ja seega võttis kostja tööd vastu. Üürnikud hakkasid sisse kolima juba alates 07.02.2020. Kostjal kahju tekkimise kujunemine ei ole selge. Samuti on ebaselge kahju suurus. Laenu refinantseerimist ei ole takistanud hageja tegevus.
18.Täiendavalt esitas hageja nõude lisatööde eest tasu saamiseks summas 3 318 eurot (koos käibemaksuga).
19.Kostja nõude muutmisele vastu ei vaielnud, kuid ei olnud endiselt nõus ei hageja esile toodud asjaoludega, ega hageja nõudega.
20.Järgnevates menetlusdokumentides kordasid pooled oma varasemaid seisukohti. 15.01.2021 selgitas hageja, et tal ei ole võimalik tõendada, et teised alltöövõtjad rikkusid kostjaga sõlmitud lepinguid, sest tal ei ole neid lepinguid. Samas just nende teiste alltöövõtjate tõttu ei saanud hageja oma tööd õigeaegselt lõpetada. Hageja ei ole ka nõus vastutama kogu hoone laenulepingu intressi ees, kuna tema töö puudutas ainult B-hoone
3.ja 4. korrust.
2-20-7579
21.Kostja märkis oma 29.01.2021 lõplikes seisukohtades, et ta on kahju kannatanud saamata üürituluna 3 000 eurot, täiendava intressikuluna AS Hüpoteeklaen laenu pikendamisel summas 8 000 eurot ja 11.03.2020 laenulepingu pikendamisel makstud lepingutasuna 860 eurot.
22.Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 alusel lahendab kohus esmalt seni lahendamata taotlused: Kohtul on seni veel lahendamata hageja 20.11.2020 esitatud täpsustatud nõude menetlusse võtmine. Hageja on 20.11.2020 menetlusdokumendis täiendanud oma nõuet uue nõudega: tasunõue lisatööde eest. Lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 16). Seega tuleb esmalt selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ning mida selle tasu eest tegelikult tehti (vt ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 17 ja otsus tsiviilasjas nr 32-1-145-14, p 14). Hageja on lisatööde tasu nõude osas märkinud järgmist: „Tööde teostamise käigus tekkisid kostjal pidevalt soovid lisatööde osas. Kostja pöördus hageja poole vastava palvega ja lubadusega, et at lisatööde eest talle tasub. Hageja lisatöid teostas, kuid hiljem loobus kostja nende eest tasuda. Hageja lisab lisatööde tabeli (Lisa 3), kus on detailselt toodud lisatööde sisu ning põhjendus, mis vastav töö ei kuulu põhitööde koosseisu. Üks näide lisatööde tellimusest on näha (Lisast 4) K. T. mail 16.02.2020:“401 ruumi kingariiuli parem pale lammutada nii, et põrandaliistude vahele mahub ära kingariiul. A. K.“. Kokku moodustas lisatööde maksumus 2 765 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 3 318 eurot.“ TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi ainult poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ehk ainult sellest lähtudes, et mis on esitatud hagiavalduse tekstis. Kohus ega kostja ei pea otsima hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid hageja peab ise tooma selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 17). Hageja ei ole esile toonud, millal ja täpselt millistes lisatöödes pooled kokku leppisid ja kuidas oli kokku lepitud nende eest tasumine ja tasu suurus. Hagi täpsustusest ei selgu, millise arvutuskäigu tulemusena on lisatööde nõue saadud. Samuti ei selgu, millal pidid lisatööd valmis saama ja kuidas oli kokku lepitud nende üleandmine. Seega pole hageja toonud esile asjaolusid, mille alusel kohus saaks tööettevõtu alusel tehtud töö eest tasu nõudmise nõuet lahendada. Samas on kostja nõudele vastanud (kostja 15.12.2020 menetlusdokument; t lk 119 jj) ning 330 euro ulatuses selle ka omaks võtnud (t l 121 p 20). Seega on kostja hagi täienduse lisadest leidnud need konkreetsed lisatööd, mille eest hageja tasu nõuab, nõudest aru saanud ja saanud nõudele ka vastata (vt TsMS § 328 lg 2). Kostja on leidnud,
2-20-7579 et ülejäänud lisatöödes ei ole poolte vahel ei nende tegemise ega tasu kokkulepet sõlmitud (viitega Lepingu ptk 5 ja 8). Seega võtab kohus 20.11.2020 esitatud hagi täiendava nõude 3 318 euro saamiseks menetlusse.
24.Kohus, vaadanud läbi hagi materjalid, kostja vastuse, poolte esitatud tõendid ja täiendavad seisukohad, kuulanud pooled ära kohtuistungil, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus jätab seetõttu menetluskulud hageja kanda.
25.Kohus selgitab, et hagimenetlus on võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-1715317; 06.03.2019).
26.Kohus selgitab asjaoludest tuleneva nõude kvalifitseerimise kohta, et kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15).
27.Pooled on ühel meelel nendevahelise õigussuhte kvalifikatsioonis – pooled sõlmisid 14.11.2019 alltöövõtulepingu (t lk 4-13) ehk Lepingu. Kohus nõustub pooltega, et tegemist on töövõtust tuleneva õigussuhtega Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõistes.
28.Seega on hageja Lepingust tuleneva nõude aluseks VÕS § 635 lg 1 ja § 637.
29.Hageja on esitanud tehtud töö eest tasunõude, lisatööde eest tasunõude ja kahju hüvitamise nõude (kohtueelne õigusabikulu ja ekspertiisikulu). Kostja leiab, et ei pea tasu maksma, kuna hageja on talle tööde hilinemisega kahju põhjustanud. Kahju seisneb saamat jäänud üüritulus ja laenulepingu intressides ning lepingu muutmise tasus.
30.Seega vaidlevad pooled peamiselt selle üle, millal olid hageja tööd valmis kostjale üleandmiseks ja kas see vastas kokkulepitud tähtajale ning kui tähtaega oli ületatud, kas siis hageja vastutab selle eest. Lisaks vaidlustab hageja täies ulatuses selle, et kostjal üldse kahju tekkis ja et see kahju oli nii suur.
31.28.10.2020 kohtuistungil selgitas kostja, et hoone A-osaga probleeme enam ei ole ja kostja esmane pretensioon on, et tööd said oluliselt hiljem valmis, kui Lepingu tähtaeg ette nägi. Sellest jäi kostjal saamata üüritulu ja tekkis intressikulu, kuna ei saanud refinantseerida. 4.korrus valmis 24.01.2020 ja 3.korrus 04.02.2020. Kostja tuli vastu hagejale ja ei nõudnud kogukahju.
32.Hageja selgitab, et töö hinna sisse kuulus küll teiste (elektrikud, tislerid jne) järgi paranduste tegemine, kuid see ei kuulunud Lepingu tähtaja sisse.
33.Kohtuistungil vaidlesid pooled ka selle üle, millal üldse anti hagejale töömaa üle. Kostja väidab, et andis seinad üle juba novembris 2019. Hageja esitas pretensioonid, et
2-20-7579 ta ei saa tööd teha alles 06.01.2020. Hageja möönab, et 4.korrus anti novembris üle (28.10.2020 kohtuistungi protokoll, t lk 97; 00:26:14).
34.Hageja selgitas istungil, et jaanuaris viimistles ta koridore ja tegelikult on maksmata ka lisatööde eest (ibidem; 00:31:01). Jaanuari lõpuks oli enam-vähem kõik valmis (ibidem; hageja; 00:36:14).
35.20.11.2020 hagi täpsustuses märkis hageja, et 4.korruse põhitöödega saadi valmis suuremas osas 24.12.2019 ja 3.korruse põhitööd jaanuari lõpuks 2020 (t lk 99 pöördel ja 100, p 1.7 jj).
36.TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. (vt nt TsMS § 348 lg-d 1-3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4) (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-57-11, p 40; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4115, p 18).
37.Kostja on 15.12.2020 menetlusdokumendi p-s 20 sõnaselgelt hagi osaliselt õigeks võtnud lisatööde tasunõudes 330 euro ulatuses (TsMS § 440 lg 1). Sellisel juhul kohus rahuldab hagi õigeksvõetud ulatuses.
38.TsMS § 444 lg-st 3 tuleneb küll võimalus teha hagi õigeksvõtul põhinev otsus kirjeldava ja põhjendava osata, kuid kohus peab vajalikuks välja tuua, millises osas täpselt on kostja nõude õigeks võtnud. See tuleneb kostja 15.12.2020 menetlusdokumendi p-st 20: „Kostja tunnistab lisatööde nõuet summas 330 eurot, s.o. read hageja esitatud tabelis: a) parandustööd kraanikausside kohal 4’50, kokku 200 eurot (tegu on torude jaoks tehtud aukude kõrvaldamisest tingitud täiendava viimistlustööga , millele viitame ülal p.11) b) koridor ( kollektori kapi viimistlus) - 40 eur c) nõrkvoolu kapi ümberpaigaldus 406 - 30 eur d) majapidamisruumi ukseümbruse viimistlus (väljast tehtud, seest on siiani tegemata)30 eur e) koridori ukse ümbruste parandus – 30 eur.“
39.Seega rahuldab kohus hagi TsMS § 440 lg 1 alusel hagi õigeksvõtul põhineva otsusega 330 euro ulatuses (lisatööde tasu nõue).
40.Ülejäänud nõudele vaidleb kostja vastu.
41.Lepingu p 5 alusel tuvastab kohus, et hageja pidi tegema kostjale järgnevad tööd: -
Kipslagede ja -seinte viimistlus;
-
Aeroc seinte viimistlus;
-
Olol kiviseinte looklev krohv, postide krohv;
-
Avade palede tegemine (m2 hinna sees).
42.Lisaks leppisid pooled kokku, et teostamiskohustus laieneb ka nendele töödele ja toimingutele, mis ei ole Lepingus sätestatud, kuid millised oma olemusest lähtuvalt kuuluvad Lepingu ja hinnapakkumisega seotud tööde hulka ning mille tegemine on
2-20-7579 vajalik Lepingus fikseeritud tellija (kostja) eesmärgi saavutamiseks, s.h. võimalike kaasnevate kahjude likvideerimine, tööde vastuvõtuks vajaliku täitedokumentatsiooni vormistamine ja tellijale üleandmine koos kõigi eelnimetatud toimingutega seotud otseste ja kaudsete kulutuste kandmisega. Nimetatud tööd teostab töövõtja (hageja) üldiste Lepingus fikseeritud tähtaegade ja tasude raames (Lepingu p 5). Lisaks kuulub Lepingu 8 alusel hinna sisse: -
Maalriparanduste tegemine peale lvt ja põrandaliistu paigaldust;
-
Maalriparanduste tegemine peale elektripistikuraamide ja valgustite paigaldust.
43.Lepingu p 7 on pooled kokku leppinud, et teostatud tööd akteeritakse korra kuus hinnapakkumises esitatud mahutabeli põhjal selles kuus teostatud mahtude kohta. Teostatud tööde akt esitatakse hageja poolt kuu viimasel koosolekul (25-28 kuupäevadel). Kostja poolt kooskõlastatud aktiga koos esitatakse ka arve. Arve maksetähtaeg on 14 päeva.
44.Tööde tegemise ajas leppisid pooled lepingu p-s 8 kokku järgmiselt (kohus kajastab ainult talle esitatud vaidlusaluse töö tähtaegu ehk 1. ja 2. korruse puhul vaidlust pole, et hageja seal tööd ei teinud ja kostja seda ka hagejalt ei nõudnud):
-
4 korrus valmib 27.11-24.12.2019;
-
3 korrus valmib 18.12-14.01.2020.
45.Vaidlust ei ole selles, et hageja esitas B-osa 3.ja 4. korruse tööde eest kostjale 30.01.2020 arve nr O-200108 akti nr 3 alusel summas 15 225,71 eurot (t lk 14), millest kostja on tasunud 11 198, 78 eurot (t lk 42).
46.Akti nr 3, mis on arve esitamise aluseks ja millest nähtuks, millised tööd lõplikult tehti ja millal, seda pole kohtu ette toodud. Hageja on esitanud väljavõtte g-maili kontost (t lk 143), millest nähtub, et hageja on 03.02.2020 kostjale saatnud kirja, mille manuses peaks olema akt nr 3, kuid akti ennast ei ole kohtule esitatud. Samas ei ole pooled ka vaielnud selle üle, et akt nr 3 sisaldas hoone B-osa 3. ja 4. korruse töid. Akti kättesaamist kinnitab kostja oma 04.02.2020 e-kirjas hagejale (t lk 110 pöördel).
47.Poolte peamine vaidlus on selles, millal tööd valmis said ja kes vastutab tööde üleandmise viivituse eest.
48.Kuna pooled on 28.10.2020 kohtuistungil üheselt kinnitanud (vt ka 28.10.2020 kohtuistungi protokoll, t lk 96 pöördel; kostja, 00:06:46), et hoone A-osa osas käesoleva menetluse raames pooltel pretensioone ega probleeme ei ole, siis ei käsitle kohus TsMS § 238 lg 5 alusel E OÜ ekspertarvamust (t lk 15-17) hoone A-osa seinte viimistluse kvaliteedi kohta; sellekohaseid e-kirju poolte vahel (t lk 43-44).
49.30.01.2020 saatis kostja esindaja muuhulgas hageja esindajale e-kirja koos töömaa nõupidamise protokolliga nr 48 (t lk 38-41). Protokolli p-s 5.36 on fikseeritud 3.korruse viimistluse valmimine 14.01.2020 asemel 28.01.2020. Protokolli p-s 8.13 on fikseeritud 3.korruse viimistlustööde mahajäämus 14.01.2020 graafikust 3 nädalat. Punktios 8.23 on fikseeritud 4.korruse viimistlustööde mahajäämus 24.12.2019 graafikust 4 nädalat. Korterid said valmis 24.01.2020 ja koridor 28.01.2020. (vt ka töömaa nõupidamise protokoll nr 49 p 8.13 ja 8.23; t lk 127. Protokoll nr 50 p 8.16; t lk 129 pöördel)
50.Pooled on esitanud kohtule tööde käigus peetud e-kirjavahetuse (nt t lk 45-46 jaanuaris 2020 ja märtsis 2020; t lk 68 e-kiri 07.01.2020 kostjalt; t lk 70 e-kiri 01.03.2020 kostjalt; 20.11.2019 kostjalt, t lk 91; 16.02.2020 kostjalt, t lk 110jj jne) mis kirjeldavad, kuidas pooled on suhelnud tööde käigus, kuid ei tõenda kohtu arvates
2-20-7579 hageja väidet, et tööd olid õigeaegselt valmis. Kohtu hinnangul tõendavad poolte ekirjad vastupidist: nt t lk 110 pöördel on kostja 10.02.2020 e-kirjas teada andnud kavatsusest leppetrahvi arvestada tööde lõpetamisega hilinemise eest, sama on kostja teatanud juba oma 03.01.2020 e-kirjaga (t lk 111). Töö mitteõigeaegsusest räägivad ka kostja kirjad hagejale 28.12.2019 (t lk 153), 08.-12.01.2020 e-kirjad (t lk 154-158).
51.Kohus ei tuvasta esitatud tõendite alusel, ka mitte hageja lõppakti nr 3 edastamise e-kirja alusel 03.02.2020 (t lk 143), et hageja oleks tööd Lepingus kokkulepitud ajal (s.o
4.korrus 24.12.2019 ja 3. korrus 14.01.2020) kostjale üle andnud.
52.Kostja on võtnud omaks selle, et hageja töö 4.korrusel valmis 24.01.2020 ja koridor 28.01.2020 ning 3.korrusel 04.02.2020 ja koridor 10.02.2020.
53.Kohtu hinnangul ei ole hageja toonud kohtu ette tõendeid, mis kinnitaksid vastupidist või veenaksid kohut töö varasemas valmimises. Seda ei väära ka hageja esitatud fotod põrandate katmisest (t lk 61-62), sest põrandate paigaldus ei olnud Lepingu järgi hageja ülesanne ja fotodel on näha ainult põrand – pole võimalik tuvastada, kas seinad on juba viimistletud või on kaetud põrandad selleks, et seinte viimistlemine põrandaid ei rikuks.
54.Alles 01.03.2020 e-kirjas (t lk 73) selgitab hageja, et tööfrondi pidi talle üle andma selle ettevõtte projektijuht, kes tegi eelmise etapi töid ja et hagejale ei antud õigeaegselt töömaad üle. Samas e-kirjas selgitab hageja, et oli tähtaegade järgimise tähtsusega ära hirmutatud ning tal ei olnud aega töömaad üle võtta. T lk 73 pöördel selgitab hageja, et peamised tööd olid lõpetatud 3 nädalat tagasi, seega arvestatuna 01.03.2020 tagasi 3 nädalat, on usutav see, et tööd lõpetati veebruari alguses, s.o nagu kostja on märkinud 04.02.2020 (3.korrus).
55.Samuti ei ole võimalik kohtu ette toodud tõendite alusel tuvastada, et kostja teised alltöövõtjad takistasid hageja tööd. Kostja 04.01.2020 e-kirjast ja ka järgnevatest (t lk 152 jj) ilmneb, et tööd hilinesid seetõttu, et tööle oli rakendatud liiga vähe maalreid. Kindlasti võis esineda muid vähemaid tegureid, kuid need ei osutunud määravaks (nt toruleke, kostja 18.01.2020 e-kiri hagejale, t lk 110 all /kui pikalt see kestis ja kus täpselt asus, ei ole tuvastatav/. Samal ajal vt ka t lk 151 kostja 11.02.2020 e-kiri selle kohta, veetoru remont ei takistanud töid). Samuti ei vasta Lepingu tingimustele hageja väide, et parandustööd, mis olid Lepingu osaks, ei pidanud mahtuma Lepingu ajalisse raami. Lepingu p 5 altpoolt kolmas lause sätestab, et kõik parandustööd ja Lepingu esemesse kuuluvad lisatööd teostab hageja üldiste Lepingus fikseeritud tähtaegade ja tasude raames (vt ka t lk 4 pöördel viimane lause).
56.Tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab esmalt tuvastama, kas töövõtja ja tellija vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud (vt nt 3-2-1-18-16 p 14), et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda.
57.Lepingu p 7 kohaselt toimub töö eest tasumine igakuiselt teostatud tööde akti alusel. Kui tellija (antud juhul kostja) selle kooskõlastab, esitab töövõtja (hageja) selle alusel arve, mis kuulub tasumisele 14 päeva jooksul (t lk 5 pöördel).
2-20-7579
58.Tööde vastuvõtmine toimub lepingu p 13 alusel üleandmise-vastuvõtmise akti alusel, mille tellija (kostja) peab 3 tööpäeva jooksul allkirjastama või sama tähtaja jooksul esitama motiveeritud otsuse allkirjastamisest keeldumise kohta.
59.Kohus tuvastab pooltevahelise e-kirjavahetuse alusel (t lk 110 pöördel, 111 ja 151 ja 151 pöördel), et kostja vastas hageja 03.02.2020 saadetud aktile nr 3 juba 04.02.2020, tehes 3. ja 4. korruse töödega hilinemise eest mahaarvamisi Lepingus kokkulepitud leppetrahvidena kokku 3 500 eurot (vastavad leppetrahvid on kokku lepitud Lepingu ps 8). Hageja on nõustunud leppetrahvidega kokku 3000 eurot. Akt nr 3 alusel (esitatud 03.02.2020) tuleb tööd lugeda vastuvõetuks seega alates pretensioonide tähtaja (3 päeva) möödumisest s.o 07.02.2020, sest kostja ei ole akti tagasi lükanud, vaid on ainult teinud tasust mahaarvamisi, mis on Lepinguga kokku lepitud. Kohtule ei ole nähtav, et neid mahaarvamisi oleks varem tehtud (vt ka teostatud tööde vaheakt nr 2 ja ka teostatud tööde vaheakt nr 1; t lk 137-141).
60.Lepingu p 7 alusel oli hagejal õigus esitada arve alates 07.02.2020 ja tasumise tähtaeg saabus seega 21.02.2020 (hageja esitas arve 30.01.2020 summas 15 225,71 eurot).
61.Vaidlust ei ole selles, et kostja tasus arve osaliselt 14.02.2020 summas 11 198,78 eurot. Tasumata osa arvest on seega 4 026,93 eurot. Arvest ei ole näha, et hageja oleks tasust leppetrahvidega seotud mahaarvamisi teinud.
62.Kohus on tuvastanud, et kostjal oli õigus leppetrahvidena arvest maha arvata vähemalt 3 000 eurot (otsuse p 59), seega jääks kostjal tasuda veel 1 026,93 eurot.
63.Kostja väidab, et ta ei pea ka seda osa tasust maksma, kuna talle on tekkinud hageja viivituse tõttu kahju.
64.Kahjuna on kostja kirjeldanud kahte asjaolu: esmalt saamata jäänud üüritulu ja teiseks kaotatud intressikulu, mida oleks saanud laenu varasema refinantseerimisega ära hoida.
65.Kostja kinnitab, et korruste õigeaegsel valmimisel oleks 4. korruse saanud välja üürida alates jaanuarist 2020 ja 3.korruse alates veebruarist (tegelikult kolisid üürnikud sisse 4.korrusel veebruarikuu jooksul ja 3.korrusel märtsikuu 2020 jooksul; vt ka t lk 47 Katusepapi 13 OÜ nõudekiri kostjale 15.05.2020). Kostja väidab, et ühe kuu üür korruse pealt on ca 3 000 eurot (ibidem). Üüri suurust on kostja tõendanud väljavõtetega üürilepingutest (vt ka t lk 131 ja 132).
66.Seega tuvastab kohus, et kostjal on tekkinud ühe kuu üüritulu kaotamise tõttu kahju VÕS § 128 lg 4 mõttes. Seejuures ei ole oluline saamata jäänud tulu täpne kindlaks määramine ega ka kostja kulutuste kindlaksmääramine sellise tulu saamiseks, sest hageja nõude välistamiseks piisab, kui kostja eeldatav üüritulu oleks Lepingu tähtaegse täitmise korral olnud vähemalt 1 026,93 eurot. Sellise tulu saamiseks oleks piisanud, kui kostja oleks saanud kasvõi 3 korterit välja üürida hinnaga 390 eurot kuus. Selle saavutamine on usutav. VÕS § 197 lg 1 järgi on kostjal õigus selles osas teha tasaarvestusavaldus.
67.Tasaarvestuse avalduse on kostja teinud lisatööde tasu osas ulatuses, milles kostja lisatööde tasu õigeks on võtnud ehk 330 euro ulatuses (t lk 146 pöördel, kostja 29.01.2021 menetlusdokumendi p 13). Muus osas ei ole kostja otseselt tasaarvestuse avaldust teinud. Samas on kostjal VÕS § 111 lg 1 alusel õigus keelduda arve osalisest tasumisest kahju hüvitamise nõude tõttu hageja vastu. Kohus muus osas kostjal kahju tekkimist ja selle suurust käesoleva menetluse käigus ei tuvasta, sest saamata jäänud
2-20-7579 üüritulu kasvõi 1 026,93 eurot ulatuses on piisav hageja nõude välistamiseks ja kostja ei ole kahju hüvitamise nõuet siin menetluses hageja vastu esitanud.
68.Järgnevalt vaatleb kohus, kas hagejal on tekkinud kahju õigusabi ja eksperdi kuluna.
69.Riigikohus on varasemalt leidnud, et kohtumenetluse-eelne õigusabikulu võib olla teisele isikule tekitatud kahju juhul, kui /teise poole tegevus ei olnud õiguspärane/ VÕS § 115 lg 1 alusel (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-77-16 p 26 või ka 3-2-180-16 p 28). Samas on kohus eelnevalt tuvastanud (otsuse p 62, 66 ja 67), et kostjal oli õigus arvest kinnipidamisi ja mahaarvamisi teha ning seega ei ole kostja Lepingut rikkunud. Rikkumise puudumine välistab kahjunõude esitamise Lepingu rikkumise alusel (VÕS § 101 lg 1 p 3).
70.Seega jätab kohus hageja nõude kahju hüvitamiseks 300 eurot, rahuldamata.
71.Hageja nõude lisatööde eest tasu saamiseks jätab kohus kostja poolt õigeks võtmata ulatuses (s.o 2 988 eurot /3 318-330/) rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole esile toonud hagi täpsustuse avalduses (20.11.2020; t lk 99 jj), milliseid lisatöid ta tegi, millal lisatööde tegemises kokku lepiti ja kuidas pidi toimuma lisatööde eest tasumine. Samuti ei ole hageja esile toonud, millal lisatööd valmisid ja millal ning kuidas need kostjale üle anti. Hagi täpsustusele lisatud tabelist (t lk 109), ei ole kohtul võimalik neid asjaolusid otsida.
72.Eeltoodud põhjustel jätab kohus hagi rahuldamata.
73.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
74.Hageja saab viivist nõuda juhul kui kostjal on rahaline kohustus ning kostja on sellega viivituses. Kohus tuvastas, et kostjal ei ole hageja ees täitmata rahalist kohustust ja seetõttu ei saa kostja ka viivituses olla. Seega jääb ka hageja viivisenõue rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
75.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
76.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus ei pea määravaks hagi osalist õigeksvõttu 330 euro ulatuses, kuna kostja pakkus hagejale kompromissi (kostja 30.06.2020 menetlusdokument p 11; t lk 36 pöördel), mis on sarnane kohtulahendile (kumbki pool ei maksa teisele poolele midagi ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda), kuid hageja sellega ei nõustunud. (vt ka TsMS § 163 lg 2).
77.Kostja menetluskuluks on 05.02.2021 esitatud nimekirja kohaselt lepingulise esindaja tasu 2 384 eurot 29,8 tunni eest tunnihinnaga 80 eurot (t lk 166). Kostja on käibemaksukohustuslane ja kulu on esitatud käibemaksuta. Kostja kinnitab, et menetluskulud seonduvad käesoleva tsiviilasjaga. Kostja on taotlenud ka viivise välja mõistmist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike1teises lauses ettenähtud ulatuses.
78.Hageja on 10.02.2021 menetlusdokumendis kostja menetluskulule vastu vaielnud (t lk 169) leides, et need on põhjendatud 75% ulatuses.
2-20-7579
79.TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
80.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
81.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.