Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) avaldus V. A. vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (registrikood 304080146, asukoht on J. Ukmergns g. 280, Vilnius, Leedu) Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu (registrikood 12970620, asukoht Maakri 19/1, 10145 Tallinn, e-post: [email protected]); Avaldaja lepinguline esindaja: M. K. (e-post: xxx); Puudutatud isik: V. A. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) avaldus V. A. vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Välja mõista puudutatud isikult V. A. avaldaja Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) kasuks põhinõudena kahju hüvitis summas 1300 eurot ja seisuga 01.02.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 101,47 eurot.
3.Välja mõista puudutatud isikult V. A. avaldaja Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) kasuks viivis tasumata põhinõudelt (1300 eurot) alates 02.02.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud puudutatud isiku V. A. kanda. 4.2 Mõista puudutatud isikult V. A. välja Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) kasuks menetluskuluna riigilõiv 50 eurot.
2-21-1619
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
AVALDAJA SEISUKOHAD JA NÕUE
1.Harju Maakohtu menetluses on Compensa Vienna Insurance Group, akcinė draudimo bendrovė (Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu) (avaldaja) avaldus V. A. (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes. Avaldaja taotleb välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks põhinõudena kahju hüvitis summas 1300 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 01.02.2021 summas 101,47 eurot, samuti viivis tasumata võlgnevuselt alates 02.02.2021 VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
2.Avalduse kohaselt oli avaldaja ja N. S. (kindlustusvõtja) vahel sõlmitud kodukindlustuse leping (kindlustuspoliis nr 4/277815), mille alusel oli korter asukohaga xxx perioodil 08.01.2019 kuni 07.01.2020 kindlustatud. Kindlustusvõtja esitas läbi X OÜ 29.11.2019 avaldajale kodukindlustuse kahjuavalduse, mille kohaselt toimus 28.11.2019 korteris veekahju, mille põhjuseks oli viienda korruse korteris nr 58 lõhkenud pesumasina voolik, mille tagajärjel voolas vesi 30 minutit alla, kahjustades kindlustusvõtja korterit. Avaldaja hüvitas N. S.le tekkinud kahju vastavalt X OÜ 06.12.2019 ja 24.01.2020 koostatud hinnapakkumistele. Kahju hüvitamise kohta väljastas avaldaja 27.01.2020 maksmisotsuse nr 2/2019012797 summas 2300,80 eurot, arvestades N. S. omavastutust summas 95 eurot. Avaldaja esitas 29.01.2020 puudutatud isikule tagasinõude summas 2300,80 eurot ja korduva tagasinõude 19.02.2020 ning tegi 02.03.2020 õigusrahu huvides kompromisspakkumise summas 1725,60 eurot.
3.Puudatud isik vastas avaldaja tagasinõudele 10.02.2020, 25.02.2020 ja 29.02.2020 kirjadega, milles leidis, et on nõus hüvitama 1000 eurot. Puudutad isik on avaldajale 1000 eurot tasunud. Puudatud isik ei vaidle vastu, et kindlustusvõtjale tekkis kahju tema korteris purunenud pesumasina ühendusvooliku tagajärjel, mille eest puudutatud isik vastutab. Puudatud isik vaidleb vastu kahju suurusele ja ei nõustu X OÜ koostatud hinnapakkumisega, leides, et remonttööd on ülepaisutatud ega vasta tegelikule olukorrale: remonttööde nimekirjas ei ole märgitud tööde maksumust eraldi; tubade mõõtmed on märgitud valesti; remonttöid on tehtud kohtades, kus kahjustusi ei olnud; vannitoa lae remondiks on kasutatud liiga suur arve plaate; logistika, koristusega ja prügi väljaveoga seotud tööde hinda ei ole märgitud; kulud seoses hallitusega ei ole põhjendatud. Avaldaja märkis, et pärast esmast hinnapakkumise tegemist selgus, et esmase ülevaatamise ja taastusremondi alustamise vahel on tekkinud hallitus vannitoa duššinurga põrandakattele ja seinaplaatidele, mille likvideerimine maksis täiendavalt 348 eurot.
4.Puudutatud isiku korteris nr x purunes pesumasina ühendusvoolik, mille tulemusel sai kahjustada korter nr x all asunud korter nr x. Seega ei hoidunud puudutatud isik tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning on seega rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustust. Puuduvad mistahes asjaolud, mis viitaks, et pesumasina ühendustoru purunemise ja seeläbi kahju tekkimise oleks põhjustanud vääramatu jõud. Seega ei ole puudutatud isiku rikkumine vabandatav. Kahju tekkimine kindlustusvõtjale on tõendatud. Korteri ülevaatusakti kohaselt on korteris nr x saanud kahjustada koridori lagi ja sein, elutoa lagi ning pesuruumi lagi. Vastavalt ülevaatusaktile sai veekahjustusi koridori lagi
2-21-1619 1 m2 ulatuses ning elutoa lagi 0,5 m2 ulatuses. Lae kahjustuste likvideerimisel ei ole võimalik teha n-ö kohtparandust ning üle värvida üksnes 1 m2 ulatuses koridori lagi ning 0,5 m2 ulatuses suuretoa lagi. Kohtparanduse tegemisel oleks jäänud paranduskohad näha ja lagi laiguline, kuna vana ja uue värvi erinevuse vahe oleks olnud väga suur. Seega ei oleks kohtparanduse tegemisel taastatud kahjustatud isikule kahju eelne olukord, mis on aga kahju hüvitamise eesmärgiga vastuolus. Kuna tubadel puuduvad piirid, siis ei ole võimalik eristada koridorilage, suuretoa lage ning teise toa lage, seega taastamaks kahju eelne olukord, on põhjendatud ning mõistlik terve korteri lae ülevärvimine. Vastavalt ülevaatusaktile sai veekahjustusi koridori sein 1 m2 ulatuses. Kuna ka koridori seina ei ole võimalik üle värvida vaid kahjustatud pinna ulatuses (kohtparandus jääb näha, lisaks värvierinevus), siis oli põhjendatul ning mõistlik koridori seina ülevärvimine 12 m2 ulatuses.
5.Vastavalt ülevaatusaktile sai veekahjustusi pesuruumi ripplagi 1 m2 ulatuses. Lisaks tekkis veeavarii tagajärjel duššinurga põrandakattele ning seinaplaatidele hallitus, mistõttu vajas vahetust ka duššinurga põrand. Kuna ripplaeplaate müüakse pakkidena ja ka antud juhul on pesuruumi remondiks ostetud X OÜ poolt ripplaeplaadid pakina, siis on mõistlik ning igati põhjendatud, et pakis on mõnevõrra rohkem plaate kui lae pindala, kuivõrd tulenevalt ehitustööde eripärast tuleb alati arvestada materjali varuga. Puudutatud isiku väite kohaselt on tegemist kahetoalise korteriga, samas on aga nii ülevaatusaktilt kui ka fotolt näha, et tubadel piirid puuduvad. Avaldaja on hüvitanud kindlustatud korteri vajalikud ja mõistlikud taastamiskulud kindlustuslepingujärgset omavastutussummat arvestades summas 2300,80 eurot. Puudutatud isik sai avaldaja 29.01.2020 edastatud tagasinõudest teada hiljemalt 10.02.2020, kuna siis edastati avaldajale puudutatud isiku poolne vastus. Seega on avaldajal õigus arvestada hüvitatud kahjult viivitusintressi VÕS § 113 lg 2 alusel alates 11.02.2020. Ajavahemikul 11.02.2020 kuni 01.02.2021, s.o 357 päeva eest oli 1300 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis seega 101,47 eurot.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
6.Kohus toimetas avalduse koos selle lisadega ja menetlusse võtmise määruse puudutatud isikule kätte 05.03.2021, kuid puudutatud isik tähtaegselt kohtule seisukohta avalduse osas ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus on 22.04.2020. a lahendis tsiviilasjas nr 2-19-19561 p-s 14 selgitanud, et asja menetluse liiki ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
2-21-1619
9.Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.
10.Kuigi puudutatud isik ei ole avaldusele vastanud, siis järgnevalt hindab kohus siiski avalduse aluseks olevaid asjaolusid, esitatud tõendeid ja avaldaja nõude põhjendatust.
11.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kohus loeb esitatud tõenditega tuvastatuks, et avaldaja on kindlustanud korteriomandi aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu (kodukindlustuse poliis nr 4/277815/29.11.2019; perioodiks 08.01.2019 ‒ 07.01.2020, dtl 71-72). Kindlustusvõtjaks oli N. S. ja kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus 95 eurot.
12.Kohtu hinnangul on avaldaja tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isikule kuulunud korterist nr x. 29.11.2019 edastas X OÜ avaldajale kahjuteate, mille kohaselt klient (kindlustusvõtja) ei olnud kodus ja korteris elavad üürilised. Pesumasina voolik lõhkes viienda korruse korteris nr x ja vesi voolas 30 minutit järjest alla. Korteriühistu esindaja on vahejuhtumiga kursis (vt ka dtl 107). Kahjustada on saanud vannituba, esik ja suur tuba (vt dtl 99-100). Korteri nr x 03.12.2019 koostatud ülevaatusaktis on samuti märgitud, et viiendal korrusel lõhkes pesumasina voolik, mistõttu on vee- ja niiskuskahjustusi saanud neljandal korrusel asuva korteri siseviimistlus. Kahjustada on saanud koridori lagi ja sein, samuti elutoas ja pesuruumis lagi. Kahju põhjustajana on märgitud korter nr x (vt dtl 78-80). Avaldaja on esitanud kohtule fotod kahjustuste kohta (vt dtl 82-89).
13.Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 13.02.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23; Riigikohtu 13.02.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
14.Kahju kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning VÕS§ 127 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127
2-21-1619 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kuna kohus on tuvastanud, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, nõustub kohus avaldajaga, et puudutatud isik on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (KrTS) sätestatud korrashoiukohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuna puudutatud isiku korteris nr 58 voolas pesumasinast välja vesi ja see jõudis veelekke kaudu korterisse nr 54, siis järelikult on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustust.
15.Riigikohtu 11.12.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Seetõttu leiab kohus, et veelekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et pesumasinast võib vesi välja voolata ning tungida gravitatsiooni mõjul läbi maja konstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3). Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks põhjusliku seose olemasolu puudutatud isiku poolse kohustuse rikkumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi maja konstruktsioonide voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel (VÕS § 127 lg 4). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isikule kuuluvast korterist nr x. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks pesumasinast vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud.
16.Puudutatud isik on avaldajale tasunud 1000 eurot, mille avaldaja on esitatud kahju hüvitise nõudest maha arvestanud (2300,80-1000=1300,80 eurot). Avalduses taotleb avaldaja välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks põhinõudena 1300 eurot. Kohus leiab, et avaldaja kahjunõue summas 1300 eurot on tervikuna põhjendatud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
17.Puudutatud isik on kohtueelses menetluses esitanud vastuväiteid avaldaja nõude arvestusele ja suurusele (vt dtl 120-121, 73-74 ja 75-76). Kohus leiab, et avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning tõendanud. Avaldaja esitas kohtule korteri remondiks aadressil xxx maakond X OÜ poolt tehtud 06.12.2019 hinnapakkumise summale 2047,80 eurot ja täiendavale summale 348 eurot (dtl 101-104). Hinnapakkumises on üksikasjalikult märgitud kõik vajalikud tööd ja vajalikud vahendid. Samuti on kohtule esitatud 27.01.2020 maksmisotsus summale 2300,80 eurot (dtl 104) ja 24.01.2020 tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (dtl 90). Kohtu hinnangul on avaldaja oma kahjunõude kujunemise ja suuruse piisava selgusega tõendanud. Kuna puudutatud isik ei ole avaldusele vastanud, siis ei ole kohtule esitatud mh ka tõendeid, mis annaks alust asuda avaldaja kahjunõude suuruse osas teistsugusele seisukohale. Avaldaja on avalduses kahjuhüvitise suurust piisavalt põhjendanud, sealjuures selgitades põhjalikult asjaolusid seoses puudutatud isiku vastuväidetega lagede ja seina värvimisele, ripplae plaatide vahetusele ning tekkinud hallituse kõrvaldamiseks tehtud töödele. Kohtule ei nähtu, et tegemist ei oleks vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutustega ning et kannatanu oleks mingis ulatuses tehtud tööde võrra rikastunud. Seega loeb kohus tuvastatuks, et avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 1300 eurot (põhinõue).
18.VÕS § 103 lg 1 teise lase kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 teise lõike järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust
2-21-1619 vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Puudutatud isiku vastutust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
19.Riigikohus on leidnud (vt nt Riigikohtu 08.06.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda puudutatud isiku poolt esile toodud asjaoludest. Kuna puudutatud isik avaldusele ei vastanud, siis iseenesest puuduvad käesoleval juhul asjaolud, mis võimaldaks kahjuhüvitist vähendada.
20.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel. VÕS § 140 lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada üksnes siis, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohtu arvates ei ole kahju hüvitamine täies ulatuses puudutatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks nullini ka VÕS § 139 alusel, sest kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt avaldajast (kindlustusvõtjast) tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest avaldaja (kindlustusvõtja) vastutab (VÕS § 139 lg 1). Samuti ei leidnud tuvastamist, et avaldaja (kindlustusvõtja) oleks jätnud puudutatud isiku tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jätnud kahju tekkimise ohu tõrjumata või jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud (VÕS § 139 lg 2).
21.Eelnevat arvestades loeb kohus tuvastatuks, et avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 1300 eurot, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et põhjendatud on ka avaldaja kahjuhüvitisega seotud viivisenõue. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
22.VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Puudutatud isikule 29.01.2020 edastatud tagasinõudes palus avaldaja kahju hüvitada 14 päeva jooksul tagasinõude saamisest (vt dtl 105-106). Kuna puudutatud isik esitas 10.02.2020 vastuse tagasinõudele, siis järelikult sai puudutatud isik avaldaja nõudest teada hiljemalt 10.02.2020. Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on õigus arvestada oma põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg 2 alusel. Puudutatud isik ei ole avaldaja viivise nõuetele vastuväiteid esitanud. Vastavalt avaldaja
2-21-1619 taotlusele mõistab kohus puudutatud isikult välja viivise põhinõudelt seisuga 01.02.2021 summas 101,47 eurot. Samuti mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks viivise põhinõudelt (1300 eurot) alates 02.02.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
23.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata menetlusosaliste muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust avalduse rahuldamise osas.
24.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses (sisuliselt on käesolevas asjas tegemist hagimenetlusele sarnase vaidlusega) ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahju hüvitise ja viivise, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
25.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kohtutoimiku materjalide põhjal. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv 50 eurot. Muude menetluskulude olemasolu toimikust ei nähtu. Avaldaja esindaja on avaldaja töötaja (vt dtl 3, 98), mistõttu ei ole avaldajal tekkinud õigusabikulusid, mille hüvitamist saaks avaldaja käesoleva menetluse raames nõuda ja seetõttu ei küsi kohus avaldajalt ka täiendavalt menetluskulude nimekirja. Seega mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskuluna riigilõivu summas 50 eurot.
26.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.