M. L. ja T. L. hagi M. K. ja V. K. vastu kahju 14 453 euro 87 sendi hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
15 610 eurot 18 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: M. L.; isikukood XXX. Hageja II: T. L.; isikukood XXX. Hagejate lepinguline esindaja: advokaat J. R.; e-post XXX Kostja I: M. K.; isikukood XXX. Kostja II: V. K. ; isikukood XXX. Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat K. P.; epost XXX
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tuvastada, et M. L. ja T. L. poolt tsiviilasjas nr 2-20-14809 M. K. ja V. K. vastu esitatud kahju 14 453 euro 87 sendi hüvitamise nõue ja kahjuhüvitiselt viivise väljamõistmise nõue on aegunud.
2.Jätta M. L. ja T. L. hagi M. K. ja V. K. vastu kahju 14 453 euro 87 sendi hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud solidaarselt M. L. ja T. L. kanda.
4.Mõista M. L. ja T. L. solidaarselt M. K. ja V. K. kasuks välja menetluskulu 1248 eurot.
Mõista M. L. ja T. L. M. K. ja V. K. kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
6.Toimetada otsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.M. L. (hageja I) ja T. L. (hageja II) esitasid 9. oktoobril 2020 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi M. K. (kostja I) ja V. K. (kostja II) vastu kahju 14 453 euro 87 sendi hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad ja kostjad 22. aprillil 2016 notariaalse müügilepingu (edaspidi: müügileping). Müügilepingu esemeks oli korter asukohaga xxx, registriosa number xxx (edaspidi: korter). Kostjad avaldasid müügikuulutuses, et korter on renoveeritud ja korteris on uus elektrijuhtmestik. Kostjad kinnitasid müügilepingus, et korteril ei ole varjatud puuduseid, millest kostjad ei ole hagejaid teavitanud või mida hagejad ei saa ülevaatusel märgata. Hagejad vaatasid korteri üle eriteadmisi omava isikuta. Korteri ülevaatamisel ei ilmnenud, et elektrijuhtmestik ei ole tegelikult vahetatud ja on tuleohtlik. Korterisse sissekolimisel paigaldas elektrik uue laelambi. Elektrik ilmselt ei teadnud, et hagejatel ja kostjatel on kokkulepe, et korteris peavad olema uued juhtmed. Elektrik ei teavitanud hagejaid vanade juhtmete olemasolust. Hagejad said jaanuaris 2018 teada, et ühe laelambi juhe on vahetamata. Hagejatel oli jaanuaris 2018 probleem laelambiga. Kohale tulnud elektrik ütles, et sellel lambil on vana juhe. Hagejad võtsid telefoni teel kohe ühendust kostjatega, kes kinnitasid, et juhtmed on korras ning laelambi puuduse tõttu ei ole kostjad nõus midagi hüvitama. Hagejad tegid laelambi korda, kuna tegemist oli pigem väikese veaga ning uskusid kostjate avaldatud informatsiooni, et muidu on juhtmed uued. Hagejad ei soovinud ühe vana juhtme pärast õigusvaidlust algatada, kuna üks vana juhe ei saanud nende arvates olla tuleohtlik. Hagejad said veebruaris 2020 teada, et korteri elektrisüsteem on tuleohtlik. Korteris oli
29.veebruaril 2020 põleng. Lähemal uurimisel selgus, et korteri elektrijuhtmestik ei ole vahetatud. Korteri elektrijuhtmestik on eluohtlik, kuna omavahel on ühendatud alumiiniumja vaskjuhtmed, mis reageerivad, kui ühendus ei ole korrektselt tehtud. Isegi korrektse ühenduse korral tekib aja jooksul oksüdeerumine, mis viib ülekuumenemiseni. Sellisel kujul elektrijuhtmete ühendamine ei ole kooskõlas ehituse hea tavaga. Seinte sees tehtud ühendusi, kus vanad juhtmed on ühendatud uute juhtmetega, ei olnud korteri ostmise ajal näha. Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalveamet teostas 4. märtsil 2020 elektripaigaldiste erakorralise auditi, millega otsustati, et elektripaigaldis ei vasta kehtestatud ohutusnõuetele ega ole ettenähtud otstarbel kasutamiseks ohutu. Tuvastati puudused: elektrijuhtmete „vahetus“ on läbi viidud selliselt, et seinakontaktist tulevad uued juhtmed on ühendatud
2/8
seinte sees vanade juhtmetega, enamikus osas on kasutusel vana alumiiniumjuhtmestik, kaablite jätkamise kohad on täidetud selleks sobimatu üldehituses kasutatava isolatsioonivahuga. Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalveamet leidis, et olukord on tuleohtlik ja puuduste kõrvaldamine nõuab kapitaalremonti. Korteril ei ole seega kokkulepitud omadusi ning see ei ole elektrisüsteemi ohtlikkuse tõttu elamiseks kasutatav. Hagejatele on tekkinud kahju. Kahju koosneb asja parandamise kuludest, asenduselamispinna üürikulust korteri remondi perioodil ja kohtuvälistest õigusabikuludest. Elektritööd maksavad 6307 eurot 20 senti ja siseviimistlus 6388 eurot 80 senti. Elektrikaablite vahetus koos siseviimistlusega kestab umbes kaks kuud. Asenduspinna üüri kulu on keskmiselt 558 eurot kuus. Asenduspinna üürimisega seotud kahju on kokku 1116 eurot 67 senti. Kuivõrd kostjad eitasid esimesel korral, kui hagejad kostjate poole pöördusid, vastutust, kaasasid kostjad õigusnõustaja. Hagejate nõustamiseks, kostjatele kohtuvälise nõude koostamiseks ning kostjate esindajaga suhtlemiseks osutati hagejatele õigusabiteenuseid 3 h 49 min. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabiteenuse kasutamisega seotud kahju on 641 eurot 20 senti. Hagejad teavitasid kostjaid laelambi puudusest 2018. aasta jaanuaris. Hagejad pöördusid pärast põlengut ja elektrisüsteemi täiendavate puuduste avastamist 29. mail 2020 kostjate poole nõudekirjaga ning palusid kahju hüvitada. Kostjad ei hüvitanud kahju. Hagejate hinnangul ei ole nõue aegunud. Kohaldub 10-aastane aegumistähtaeg. Kostjad panid korteri müügikuulutusse kirja, et korteris on uus elektrijuhtmestik, kuigi teadsid, et elektrisüsteem ei ole vahetatud. Kostjad ei tõendanud, et nad tellisid 2011. aastal elektritööd asjatundjalt ning et nende teadmiste kohaselt olid tööd teostatud nõuetekohaselt. Isegi kui oleks tuvastatud, et elektrik teostas 2011. aastal korteris mingid elektritööd, ei kinnita see, et elektrik nende tööde käigus elektrisüsteemi uuendas, nagu kostjad müügikuulutuses väitsid. Kostjate väide elektritööde tellimise osas ei ole eluliselt usutav, kuna elektrisüsteemis ilmnesid olulised puudused, mida asjatundja ei oleks saanud teha. Juhul, kui elektritöid mingis ulatuses tehti, pidid kostjad möönma, et eriteadmisteta isiku poolt tehtud elektritööd ei pruugi vastata kõikidele nõuetele ja olla ohutud. Kostjatele pidi seega olema teada, et elektrijuhtmestik ei ole uus ega vahetatud või on vahetatud vaid osaliselt ning ilmselt pädevustunnistuseta ning erialaste oskusteta isiku poolt ja seega ei vasta korter lepingutingimustele. Kostjatel oli kohustus sellest hagejaid teavitada. Selle asemel, et avaldada, et elektrijuhtmestik vajab vahetust, teavitasid kostjad, et see on uus.
2.Kostjad paluvad jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata. Kostjad paluvad teha aegumise kohta vaheotsuse. Kohaldub 3-aastane aegumistähtaeg. Korteri valdus anti hagejatele üle 22. aprillil 2016. Aegumistähtaeg hakkas kulgema 23. aprillil 2016. Aegumistähtaeg möödus 23. aprillil 2019. Hagejad esitasid nõudekirja 29. mail 2020, so enam kui aasta pärast aegumistähtaja möödumist. Antud juhul ei kohaldu 10-aastane aegumistähtaeg. Kostjad ei rikkunud kohustusi, mis tulenevad müügilepingust ja/või seadusest. Kostjad ei rikkunud kohustusi tahtlikult. Kostjad ei tekitanud hagejatele teadlikult ja eesmärgipäraselt kahju. Kostjad ei pidanud müügilepingu ega müügikuulutuse alusel andma hagejatele üle renoveeritud elektrisüsteemiga korteri. Uute elektrijuhtmete paigaldamine ei ole sama, mis elektrisüsteemi renoveerimine. Korteris olid uued elektrijuhtmed. Hagejate etteheide seisneb selles, et elektrijuhtmete „vahetus“ on läbi viidud viisil, kus seinakontaktist tulevad uued
3/8
juhtmed on ühendatud seinte sees vanade juhtmetega ja see on ohtlik. Kostjad ei olnud sellest teadlikud ega saa olla tegutsenud mistahes tahtluse ning hagejate kahjustamise eesmärgiga. Kostjad tellisid elektritööd 2011. aastal asjatundjalt. Kostjate teadmise kohaselt teostati tööd nõuetekohaselt. Juhul, kui kostjad oleksid teadnud, et korteri elektrisüsteem on puudulik ja tuleohtlik, ei oleks kostjad pärast elektritöid ise koos lastega korteris enam kui viis aastat elanud. Kostjad teostasid elektritööd endale, mitte korteri müümiseks ja hagejate arvel tulu teenimiseks. Asjaolu, et laelambi juhe oli vahetamata, oli hagejatele lepingu sõlmimise ajal teada. Pooled rääkisid läbi, et valdus antakse üle laelambita, st sinna jääb juhe rippuma. Asjaolu, et kostjad võtavad laelambi kaasa, kooskõlastati ka müügilepingus. Hagejad said kostjatelt korteri valduse selliselt, et pooled viibisid korteris, mis oli kostjate asjadest tühjaks kolitud (sh oli eemaldatud lamp). Laelambi juhe oli valduse üleandmisel näha. Eluliselt ei ole usutav, et elektrik sai paigaldada lambi selliselt, et hagejad juhet ei näinud. See eeldanuks, et valdus anti kostjate poolt üle elektrikule, mida tegelikkuses ei tehtud. Laelambi juhe oli nähtav ka elektrikilbist, mida kostjad samuti hagejatele tutvustasid. Kuna kostjad pidid hagejaid teavitama varjatud puudustest, mida hagejad ei saa ülevaatuse teostamisel märgata, ja vahetamata juhe oli hagejatele nähtav, ei tulnud kostjad selle peale, et peaksid müügilepingus juhtme kohta märke tegema. Isegi, kui juhtmestik oli osaliselt vahetamata ja kostjad ei teavitanud sellest hagejaid, ei olnud see rikkumine hagejate kahjustamise eesmärgiga. Kostjad ei püüdnud tegelikku olukorda hagejate eest varjata, vaid eemaldasid laelambi ja tõid ise vana juhtme nähtavale. Kostjad tutvustasid hagejatele ka elektrikilpi. Kostjad ei käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt, kuna nad ei varjanud elektrisüsteemi puudusi. Kostjad ei soovinud õigusvastase tagajärje saabumist, so hagejatele kahju tekkimist. Kostjad ei pea tõendama endi tahtluse puudumist. Hagejad peavad tõendama selle olemasolu. Hagejad ei ole seda teinud.
3.Kohus kuulas 4. märtsil 2021 kostjad hageja poolt taotletud dokumentide esitamata jätmise kohta vande all üle.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt teha vaheotsuse aegumise kohaldamise kohta, jättes vaheotsusega aegumise kohaldamata või kohaldades aegumist teha lõppotsuse, jättes hagi rahuldamata. Kostjad esitasid taotluse aegumise kohta vaheotsuse tegemiseks. Kohus rahuldas 10. detsembri 2020 määrusega kostjate taotluse.
5.Hagejad ja kostjad sõlmisid 22. aprillil 2016 müügilepingu, millega hagejad ostsid kostjatelt korteri asukohaga XXX (tl 11 – 23). Pooled ei vaidle kehtiva müügilepingu sõlmimise üle. Hagejad nõuavad kostjatelt müügilepingu ja VÕS § 115 lg 1 alusel müügilepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahju hüvitamist ning VÕS § 113 lg 1 alusel kahju hüvitise tasumisega viivitamise eest viivise väljamõistmist. Hagejate nõuded kostjate vastu tulenevad seega poolte vahel sõlmitud müügilepingust, so tehingust.
6.Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 4 järgi kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub TsÜS § 147 lg 2 järgi sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab VÕS § 227 järgi asja üleandmisest ostjale.
4/8
Pooled ei vaidle, et korteri valdus anti hagejatele üle 22. aprillil 2016 (tl 72 pöördel ja tl 77). See nähtub ka müügilepingu punktist 4.1 (tl 17). Aegumistähtaeg hakkas TsÜS § 135 lg 1 järgi seega kulgema 23. aprillil 2016. Pooled ei ole aegumise katkemise ega peatumise aluseks olevatele asjaoludele tuginenud. Aegumistähtaeg ei ole TsÜS §-de 158-159 alusel katkenud ega TsÜS §-de 160-167 alusel peatunud. Hageja esitas hagiavalduse
9.oktoobril 2020. TsÜS § 146 lõikest 1 tulenev kolme aasta pikkune aegumistähtaeg oli hagiavalduse esitamise ajaks seega möödunud.
7.Selleks, et tuvastada, kas müügilepingust tulenev nõue on aegunud, tuleb välja selgitada, kas kohaldub TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud kümne aasta pikkune aegumistähtaeg, so kas kostjad rikkusid oma kohustusi TsÜS § 146 lg 4 mõttes tahtlikult. Kohustuse tahtliku rikkumisega on TsÜS § 146 lg 4 tähenduses tegemist juhul, kui isik paneb tahtlikult toime heade kommete vastase teo ja soovib õigusvastase tagajärje saabumist, so kahju tekkimist või muud õigusvastast tulemust. Tahtlik heade kommete vastane tegu võib olla kas aktiivne või passiivne. Esimesel juhul rikutakse kohustust tahtlikult heade kommete vastase tegevusega, teisel juhul tegevusetusega. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (sh tahtlikult täitmata jätmine) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav (vt Riigikohtu 16. septembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11; 25. märtsi 2020 lahend tsiviilasjas nr 2-16-14644, p 20).
8.Hagiavalduse kohaselt rikkusid kostjad müügilepingut sellega, et andsid hagejale üle korteri, millel ei ole müügilepingus kokkulepitud omadusi ning mis ei ole elektrisüsteemi ohtlikkuse tõttu elamiseks kasutatav. Hagiavaldusele lisatud korteri müügikuulutusest nähtub, et korteris on uus elektrijuhtmestik, korteris on vahetatud elektrijuhtmestik, paigaldatud on rohkem pistikuid, magamistoa ja elutoa valgustite valgustugevus on reguleeritav, valgustid on eraldi lülitatavad (tl 24 – 25). Korteri müügikuulutuses esitatud teave saab olla müügieseme kokkulepitud omadus VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Müügilepingu osaks saavad AÕS § 119 lg 2 kohaselt olla ka tingimused, mis notariaalsest lepingust välja jäid, kuid milles siiski kokku lepiti. Notariaalselt tõestamata kinnisasja võõrandamise kohustustehing muutub AÕS § 119 lg 2 järgi kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse (vt Riigikohtu 30. mai 2017 lahend tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐46‐17, p 19). Hagejate väitel on korteri puuduseks see, et korteri elektrijuhtmestik ei ole tegelikult vahetatud, so uus. Korteris oleval ühel laelambil on vana juhe. Korteri elektrijuhtmestik on eluohtlik, kuna seinte sees on omavahel ühendatud alumiinium- ja vaskjuhtmed, mis reageerivad, kui ühendus ei ole korrektselt tehtud. Isegi korrektse ühenduse korral tekib aja jooksul oksüdeerumine, mis viib ülekuumenemiseni. Sellised ülekuumenemised on aset leidnud mitmel korral. Hageja poolt kirjeldatud korteri puudused saavad VÕS § 217 lg 2 punktidest 1 ja 2 ning § 77 lõikest 1 tulenevalt olla müügilepingu rikkumiseks.
9.Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad eemaldasid enne korteri valduse hagejatele üleandmist laelambi, et hagejad paigaldasid pärast korteri valduse saamist uue laelambi ning et selle laelambi juhe ei olnud uus (tl 5 – 6, 77, 95). Laelambi laest eemaldamisel paljastub laelampi ühendatav elektrijuhe. Kostjad pidid seega enne korteri valduse üleandmist teadma, et vähemalt ühte laelampi ühenduv juhe ei ole uus. Kostjad väitsid korteri müügikuulutuses, et korteris on uus elektrijuhtmestik. Müügilepingust ega muudest tõenditest ei nähtu, et kostjad oleksid hagejaid enne lepingu sõlmimist ja valduse üleandmist teavitanud, et vähemalt ühte laelampi ühenduv juhe ei ole uus. Kostjad lõid korterist laelambi eemaldamisega samas hagejatele võimaluse teada saada, et vähemalt ühte laelampi ühenduv juhe ei ole uus. Kohus leiab, et selle ühe laelambi juhtme osas ei saa lugeda, et kostjad oleksid hagejate eest teadlikult varjanud korteril olevat puudust ning käitunud seeläbi tahtlikult heade kommete vastaselt. Asjaolu, et hagejad ei näinud pärast korteri valduse saamist, et laelambi juhe ei ole
5/8
uus, kuna hagejate asemel paigaldas uue lambi väidetavalt elektrik, ei saa tekitada kostjatele tagasiulatuvalt tahtlust hagejate eest vana juhtme olemasolu varjamise osas ega soovi põhjustada hagejatele sellega kahju.
10.Hageja väitel on korteri puuduseks ka see, et seinte sees on omavahel ühendatud alumiinium- ja vaskjuhtmed, mis reageerivad, kui ühendus ei ole korrektselt tehtud. Isegi korrektse ühenduse korral tekib aja jooksul oksüdeerumine, mis viib ülekuumenemiseni. M. E. O. poolt koostatud „Elektripaigaldise erakorralisest auditist“ nähtub, et korteris on kasutusel vana alumiiniumjuhtmestik, mida on seina sees jätkatud viisil, mis on tuleohtlik. Kaablite jätkamise kohad on täidetud üldehituses kasutatava isolatsioonivahuga, mis ei ole lubatud (tl 30 – 33). Tegemist on seega varjatud puudusega, so puudusega, mida hagejatel ei olnud korteri tavapärase ülevaatamise käigus korteri seinu eemaldamata ja elektrialaseid eriteadmisi omamata võimalik tuvastada. Kostjate väitel tellisid nad 2011. aastal elektritööd asjatundjalt ning nende teadmiste kohaselt olid tööd teostatud nõuetekohaselt (tl 73). Kostjad ei esitanud samas elektritööde tellimise ega teostamise kohta tõendeid. Korteri müügikuulutusest ja „Elektripaigaldise erakorralisest auditist“ nähtub, et maja, milles korter asub, ehitati XXX. aastal. Hagejate poolt esitatud fotodelt nähtub, et mingid elektritööd on pärast maja ehitamist tehtud, kuna fotodelt nähtuvad pistikute augud ei pärine maja ehitamise ajast, so aastatest XXX. Kostjate väide, et korteris on elektritöid tehtud, on seega usutav. Elektritööd ei ole sellised tööd, mille puhul võiks eeldada, et korteri omanik teeb need ise. Seda eriti olukorras, kui ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et korteri omanikul, so kostjatel, oleks vastavate tööde tegemiseks vajalikud erialased teadmised ja oskused. Elektritööde osas hiljem ilmnevatest puudustest ei saa järeldada, kes tööd tegi, so kas kostjad või kolmas isik. Kostjate vande all antud ütlustest nähtub, et kostjatel ei ole elektritööde teostamise kohta dokumente, kuna kostjad leidsid tööde teostamiseks elektriku internetist ning tööde teostamise kohta ei vormistatud kirjalikke dokumente. Kuna tööde teostamisest on möödunud väga palju aega, ei ole kostjatel säilinud töid teostanud isiku andmeid. Kostjate väited selle kohta, et kostjad ei teinud korteris elektritöid ise, vaid lasid need teha kolmandal isikul, on usutavad. Selleks, et tõendada, et kostjad teadsid korteri elektrisüsteemi puudustest, soovisid hagejad nõuda kostjatelt välja elektritööde teostamist puudutava teabe ja dokumendid. Kohus rahuldas hagejate taotluse ja kohustas kostjaid esitama 2011. aastal tehtud elektritöid puudutav teave ja dokumendid. Kostjad kinnitasid, et nende valduses ei ole kohtu poolt nõutud teavet ega dokumente. Kohus kuulas kostjad TsMS § 283 lg 1 alusel dokumentide esitamata jätmise kohta vande all üle. Kohus luges 5. märtsi 2021 määruses kostjate väited dokumentide esitamata jätmise kohta usutavaks. Kohus jääb oma seisukoha juurde ega korda seda. Kostjate poolt elektritööde teostamise kohta dokumentide esitamata jätmine ei anna seega alust lugeda TsMS § 283 lg 2 järgi tõendatuks asjaolu, et kostjad teadsid korteri elektrisüsteemi puudustest. Seda eriti olukorras, kus hagejad ei väida selgelt, et esitamata jäetud dokumentidest see kindlasti nähtub. Hagejad soovisid dokumentide väljanõudmist, kuna neist võib nimetatud asjaolu nähtuda (tl 92). Hagejad järeldavad korteri elektrisüsteemi puudustest, et kostjad ei valinud elektritöid teostanud isikut piisavalt hoolsalt. Kohtu hinnangul ei saa aga ainuüksi korteri elektrisüsteemi puuduste põhjal tagantjärgi väita, et kostjad ei valinud korteris elektritöid teostanud isikut piisavalt hoolsalt. Seda eriti olukorras, kus kohtule ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, millist hoolsust kostjad elektritööde teostaja valikul tegelikult rakendasid. Elektritööde teostaja valimisel näidatud hoolsusest ei saa kohtu hinnangul ka järeldada, et kostjad pidid teadma, et nende poolt valitud isik ühendab seinte sees omavahel alumiinium- ja vaskjuhtmed, mis reageerivad, kui ühendus ei ole korrektselt tehtud, ning mis
6/8
võivad isegi korrektse ühenduse korral tekitada aja jooksul oksüdeerumise ja ülekuumenemise, ning jätab vana alumiiniumjuhtmestiku vahetama ja täidab kaablite jätkamise kohad selleks sobimatu isolatsioonivahuga. Pooled ei esitanud kohtule asjaolusid, mis kirjeldaksid elektritööde tegemise protsessi, ega ka vastavaid tõendeid. Kohtul ei ole seega alust järeldada, et kostjad pidanuks elektritööde tegemise käigus või nende tegemise järgselt aru saama, et vana alumiiniumjuhtmestik ei ole uue vastu vahetatud ja ühendused ei ole korrektselt tehtud. Seda eriti olukorras, kus ei ole tõendeid selle kohta, et kostjatel olid elektritööde teostamise ajal piisavad teadmised elektrisüsteemidest, et sellist järeldust teha. Elektritööde tellimise ja teostamise asjaolude kohta ei ole kostjate vande all ülekuulamist taotletud ning kostjaid ei ole nende asjaolude tõendamiseks vande all üle kuulatud. Kostjad kuulati vande all üle üksnes dokumentide esitamata jätmise kohta (vt tl 102 pöördel ja 108 pöördel). Poole vande all antud seletus on TsMS § 229 lg 2 järgi tõend. Poole vande all ülekuulamisega saab TsMS § 267 – 2681 järgi tõendada neid asjaolusid, mille tõendamiseks on poole vande all ülekuulamine korraldatud. Poole vande all ülekuulamise kaudu ei saa tekitada uusi asjaolusid ja seejärel lugeda need vandega tõendatuks. Kohus saab kostjate vande all antud ütlustega lugeda tõendatuks neid asjaolusid, mille kohaselt ei ole kostjate valduses kohtu poolt nõutud dokumente, ega saa lugeda tõendatuks asjaolusid, mis puudutavad seda, kas kostjad teadsid või pidid teadma korteri elektrisüsteemi puudustest. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjad oleksid kasutanud elektritöid teostanud isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses või oma kohustuse täitmiseks. Kostjad ei vastuta TsÜS § 132 alusel seega elektritöid teostanud isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu endi käitumise ja sellest tulenevate asjaolude eest. Kostjatele ei saa TsÜS § 133 alusel omistada ka elektritöid teostanud isiku teadmisi, mille elektritöid teostanud isik elektritööde tegemise käigus omandas. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt kogumis, et ei ole tõendatud, et kostjad teadsid või pidid teadma, et korteri seinte sees on omavahel ühendatud alumiinium- ja vaskjuhtmed, mis reageerivad, kui ühendus ei ole korrektselt tehtud, ning mis võivad isegi korrektse ühenduse korral tekitada aja jooksul oksüdeerumise ja ülekuumenemise, ning et vana alumiiniumjuhtmestik on vahetamata ja kaablite jätkamise kohad on täidetud selleks sobimatu isolatsioonivahuga. Asjaolule, et kostjad ei teadnud nimetatud varjatud puudustest, sh korteri elektrisüsteemi tuleohtlikkusest, viitab ka see, et kostjad elasid pärast elektritööde tegemist koos lastega aastaid korteris edasi (vt tl 97). Kohtu hinnangul on usutav, et kui kostjad oleksid teadnud nimetatud varjatud puudustest, sh korteri elektrisüsteemi tuleohtlikkusest, ei oleks nad korteris koos lastega aastaid edasi elanud.
11.Kuna kostjate teadmine eespool käsitletud varjatud puudustest ei ole tõendatud, ei saa kostjate poolt korteri müügikuulutuses esitatud väiteid korteri elektrijuhtmestiku kohta ega hagejate korteri elektrisüsteemi tegelikust olukorrast teavitamata jätmist pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks käitumiseks, millega kostjad soovisid tekitada hagejatele kahju. Kuna kostjad renoveerisid korteri elektrisüsteemi aastaid enne korteri müüki (tl 97), siis tehti seda kostjate endi elamistingimuste parandamiseks, mitte korteri müügi eest võimalikult suure tulu teenimiseks. Elektritööd ning selle käigus tehtud võimalikud vead ei olnud seega tehtud soovist tekitada hagejatele kahju või tuua kaasa muu hagejate suhtes õigusvastane tagajärg.
12.Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostjad ei rikkunud TsÜS § 146 lg 4 mõttes oma kohustusi tahtlikult. Hagejate nõudele ei kohaldu seega TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud 10 aasta pikkune aegumistähtaeg. Hagejate müügilepingust tulenev kahju hüvitamise nõue on TsÜS § 146 lg 1 järgi aegunud. Kuna põhinõue on aegunud, on TsÜS § 144 alusel ka 7/8
viivise nõue aegunud. Kuna hagejate nõuded on aegunud, jätab kohus hagi TsÜS § 142 lg 1 alusel rahuldamata.
13.Kohus ei analüüsi T. E. O. ja N. V. O. poolt esitatud hinnapakkumisi, elektriku ja ehitaja e-kirju tööde teostamise perioodi kohta, asenduspinna eeldatavat kulu kajastavaid dokumente ega kohtuvälise õigusabikulu suurust tõendavaid dokumente. Need tõendid puudutavad kahju suurust. Kuna hagejate kahju hüvitamise nõue on aegunud ning hagi jäi sellest tulenevalt rahuldamata, ei ole kahju suuruse väljaselgitamine vajalik. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel hagejate kanda. Kuna hagejad teostasid kostjate vastu hagi esitamisega ühist õigust, vastutavad nad TsMS § 165 lg 1 alusel menetluskulude eest solidaarselt.
15.Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate menetluskulu lepingulise esindaja kulu kokku 1817 eurot 41 senti (4.03.2021 ja 17.03.2021 dokumendid). Kostjate esindaja ajakulu on kokku 11 tundi 39 minutit. Kostjate esindaja tunnitasu on 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjad kinnitavad, et nad ei ole käibemaksukohustuslased.
16.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas hagi müügilepingu rikkumisest tuleneva kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja kahju hüvitamisega viivitamise eest viivise saamiseks. Pooled vaidlesid nõude aegumise üle, so ennekõike selle üle, kas kostjad rikkusid oma kohustusi TsÜS § 146 lg 4 mõttes tahtlikult. Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise ega laiaulatusliku vaidlusega. Arvestades poolte esitatud menetlusdokumentide ja tõendite mahtu, ei olnud vaidlus ka mahukas. Kostjate esindaja esindas kostjaid kohtumenetlusele eelnenud pooltevahelises vaidluses (41 – 42, 50 jj). Esindaja oli kohtumenetluse alguseks seega vaidlusaluste asjaoludega üldjoontes kursis. Kohus leiab sellest tulenevalt ning arvestades kohtuistungi protokollis märgitud kohtuistungi toimumise aega, et kostjate esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud 8 tunni ulatuses. Kostjate esindaja tunnitasu on 130 eurot käibemaksuta. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest maksmisele kuuluvat tasu. Kostjate esindaja tunnitasu on seega põhjendatud. Kostjate esindajakulu on vajalik ja põhjendatud 1248 [(8 tundi * 130 eurot) + käibemaks] euro ulatuses. Kuna menetluskulud jäid solidaarselt hagejate kanda, tuleb kostjate menetluskulu 1248 eurot hagejatelt solidaarselt kostjate kasuks välja mõista. Arvestades kostjate taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.