Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
23. märts 2021.a kell 15.00, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-352
Tsiviilasi
Korteriühistu Īpašnieku biedrība "Dzirnavu 119“ avaldus Becrio OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Võlausaldaja: Korteriühistu Īpašnieku biedrība "Dzirnavu 119“ (registrikood 40008087924, asukoha aadress: XXX, Läti elektronposti aadress: [email protected]), juhatuse liige J B Võlausaldaja lepinguline esindaja: Jevgeni Šimonjuk (e-posti aadress: [email protected]) Võlgnik: Becrio OÜ (registrikood 12726802, asukoha aadress: Tallinn, Punane tn 21-265, e-post: [email protected]), juhatuse liige J P Ajutine pankrotihaldur: Peeter Sepper (asukoht Bürooteenused Õigusabi OÜ Kotzebue 9 Tallinn 10402, telefon 50 54 013, epost: [email protected])
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus
kohta
väljaandes
Ametlikud
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Asjaolud Võlausaldaja Korteriühistu Īpašnieku biedrība "Dzirnavu 119“ esitas 11.01.2021 kohtule avalduse Becrio OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt kuulus Becrio OÜ-le kuni 25.03.2020 kinnistu (mitteeluruumid) asukohaga xxx, Läti (katastritunnus xxx). Seisuga 31.05.2020 on võlgnikul tekkinud võlausaldaja ees võlgnevus kommunaalteenuste ja hooldustasude maksete eest summas 5676,55 eurot. Vaatamata igakuiselt esitatud arvetele kommunaalteenuste ja hooldustasude maksete eest ei ole võlgnik maksnud võlausaldajale kommunaalteenuste ja hooldustasude maksete eest seisuga 31.05.2020 võlgnevust summas 5676,55 eurot. 10.08.2020 tegi Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond asjas nr 2-20-125664 määruse, milles kohustas võlgnikku Becrio OÜ tasuma võlausaldajale Korteriühistu Ipašnieku biedriba "Dzirnavu 119“ põhinõudeid summas 5676,55 eurot ning hüvitama riigilõivu 170,30 eurot ja menetluskulu 20,00 eurot. Võlgnik ei ole oma kohustust täitnud. 23.09.2020 on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas 031/2020/1240. Täitemenetluse algatamise aluseks on Pärnu Maakohtu 10.08.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-125664/4 ja avaldaja avaldus, nõude suuruseks on 5866,85 eurot. Seisuga 24.11.2020 on võlgnik avaldaja nõuet tasunud summas 352,41 eurot ning täiteasjas sissenõutav jääk moodustab 5514,44 eurot. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankroti. 14.01.2021 tunnistas võlgnik, väljakuulutamisega.
et
on rahalistes
raskustes
ning
on nõus
pankroti
Kohus määras 27.01.2021 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Peeter Sepper esitas 19.02.2021 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 79 060,44 euro ulatuses. 2019. aastal esitatud bilansi alusel on võlgnikul vara 118 000 eurot. Ajutine haldur selgitab, et kohustuste summa 2019.a. bilansi alusel ei tarvitse vastata kohustustele, mis võlgnikul on ajutise halduri aruande esitamise seisuga. Võlgnikule kuuluvad sõiduautod on 2017. ja 2019. aastatel Eesti registrist kustutatud seoses arvele võtmisega Lätis. Ajutisele haldurile ei ole teada nende tehniline seisukord ega seegi, kas nad veel kuuluvad võlgnikule. 2019. a bilansis kajastatud varad, mis põhilises osas koosnesid müügiks ostetud kaupadest, ei tarvitse käesoleva momendi seisuga kajastatud väärtust omada või on osaliselt või täies ulatuses võõrandatud. Kohtutäitur K. Velletil ei õnnestunud sissenõudja nõuet varade arvel täita. Lähtudes konservatiivsuse printsiibist tuleb asuda seisukohale, et võlgnikul (Eestis) vara ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja
tervendamiseks. Ajutine haldur peab võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Võlausaldaja esitatud andmetel võõrandas võlgnik 25.03.2020 kinnistu (mitteeluruumid) asukohaga xxx, Läti (katastritunnus xxx). Mitteeluruumid on võõrandatud müügihinnaga 37 091 eurot. Mitteeluruumi suuruseks oli 89,7 m2, mis teeb ruutmeetri hinnaks 413,50 eurot. Mitteeluruumid asuvad Riia kesklinnas ja kasutatakse äripinnana, täpsemalt tegutseb mitteeluruumides viimastel aastatel hambaravikabinet. Mitteeluruumi turuhinnaks on nii 25.03.2020 kui ka praeguse seisuga vähemalt 1200 eurot ruutmeetri eest. Kinnistu on likviidne. Seega on võlgniku poolt mitteeluruumid võõrandatud turuhinnast peaaegu kolm kord odavama hinnaga. Võlausaldaja leiab, et 25.03.2020 toimunud tehinguga mitteeluruumide võõrandamiseks alla turuhinna kahjustas võlgnik teadlikult võlausaldaja huve. Lisaks sellele on mitteeluruumid võõrandatud xxx, registrikood xxx. Läti äriregistrist väljavõte on lisatud. Tegemist on võõrandaja ja omandaja seotud isikutega. Võlgniku osanik ja juhatuse liige E P, isikukood xxx, mitteeluruumide võõrandamise hetkel (25.03.2020) on xxx, registrikood xxx, osaniku tütar ning xxx, registrikood xxx, osanik on E P ema. Kohtumääruse põhjendused Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlausaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Becrio OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Peeter Sepperi, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Ajutine pankrotihaldur on leidnud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 79 060,44 euro ulatuses ning vara puudub. Seega puudub võlgnikul piisav vara rahaliste kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutine haldur on asunud aruandes seisukohale, et antud juhul puudub piisav vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ning seetõttu esineb alus pankroti väljakuulutamises siis, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasuvad deposiidina pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratava summa. Kohus tegi 08.03.2021 määrusega Becrio OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2500
eurot hiljemalt 22.03.2021. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud summa on tasutud võlausaldaja poolt 15.03.2021. Eeltoodust tulenevalt esineb alus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste kohta ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 193 lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas asjas võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse enne 2021. aasta 1. veebruari, millest tulenevalt kohaldab kohus pankrotihalduri tasu määramisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine haldur on 19.02.2021 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 9 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 972 eurot (sh käibemaks ja vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 127,20 eurot (sealhulgas käibemaks), kõik kokku 1099,20 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja kulud on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu arvestusele vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulud 1099,20 eurot (sh käibemaks) välja võlausaldaja poolt 21.01.2021 tasutud ajutise halduri ettemaksu arvelt Bürooteenused ja Õigusabi OÜ kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.