1.Rahuldada J.G. hagi M.Ž. vastu. 2.Välja mõista M.Ž.`lt J.G. kasuks laenuvõlg summas 5000 (viis tuhat) eurot ja viivis kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga summas 1535.56 (üks tuhat viissada kolmkümmend viis eurot ja viiskümmend kuus senti) eurot.
3.Välja mõista M.Ž.`lt viivis tasumata laenuvõlalt alates 24.03.2021 kuni võla tasumiseni VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja M.Ž. kanda. Välja mõista M.Ž.`lt J.G. kasuks kasuks vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas 1300 (üks tuhat kolmsada) eurot. M.Ž. peab J.G.`le tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS 113 lõike 1 teises lauses Lk 1 / 8
2-20-5398 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja poolt esitatud hagiavalduse kohaselt 2017.aasta aprilli kuus pöördus kostja hageja poole palvega anda talle võlgu 5000 eurot, mis kostjal väidetavalt oli vaja äritegevuseks. Omakäeliselt kirjutatud 07.04.2017 võlakirja kohaselt võttis kostja hageja käest võlgu 5000 eurot tagastamise kohustusega osade kaupa, nimelt 25.aprilliks 2017 summas 2000 eurot ning 07.juuniks 2017 summas 3000 eurot. Tänaseks ajaks ei ole kostja hagejale sentigi tagasi maksnud, kuid kogu aeg lubab täita oma tasumiskohustusi. Antud asjaoludel leiab hageja, et kostja venitab võla tagastamisega hageja nõude aegumise eesmärgiks, mis on lubamatu. Lisaks põhivõlale soovib hageja kostjalt ka viiviste väljamõistmist ja seda seadusega kehtestatud määras 8% aastas. Tänaseks ajaks kostja põhivõlgnevus hageja ees on 5000 eurot ning viivise võlgnevus perioodi eest 25.04.2017 - 09.04.2020 on 1156,09 eurot lähtudes järgmisest arvestusest: Summalt 2000 eurot perioodi eest 25.04.2017 - 31.12.2019 (981 päeva) – 2000 : 100 x 8 : 365 x 981 = 430,03 eurot; Summalt 2000 eurot perioodi eest 01.01.2020 - 09.04.2020 (100 päeva) – 2000 : 100 x 8 : 366 x 100 = 43,72 eurot; Summalt 3000 eurot perioodi eest 07.06.2017 - 31.12.2019 (938 päeva) – 3000 : 100 x 8 : 365 x 938 = 616,77 eurot; Summalt 3000 eurot perioodi eest 01.01.2020 – 09.04.2020 (100 päeva) – 3000 : 100 x 8 : 366 x 100 = 65,57 eurot; Kokku: 430,03 + 43,72 + 616,77 + 65,57 = 1156,09 eurot. Hageja on korduvalt rääkinud kostjaga võlgnevuse tasumisest, kuid tulemusteta – tänaseks ajaks võlgnevus ei ole tasutud ja viivised kasvavad iga kuuga, mistõttu on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole hagiga kostja vastu võla ja viivise nõudes. Hageja leiab, et tema haginõue on täies ulatuses tõendatud käesolevale hagiavaldusele lisatud dokumentaalsete tõenditega. Lähtudes otstarbekuse seisukohast otsustab hageja täiendavate tõendite esitamise üle eelmenetluse käigus, johtuvalt sellest, kas ja milliseid vastuväiteid hagile kostja esitab. Võlaõigusseaduse (edaspidi ka VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Poolte kokkuleppe alusel pidi kostja tagastama võla hagejale osade kaupa, hiljemalt 25.04.2017 summas 2000 eurot ning 07.06.2017 summas 3000 eurot, kuid oma tasumiskohustuse jättis kostja täies ulatuses täitmata. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Tänaseks ajaks on möödunud kahe osamakse tähtajad (25.04.2017 ja 07.06.2017). Seega kostja tasumiskohustus kogu summas 5000 eurot muutus tänaseks ajaks sissenõutavaks. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumiseks loetakse võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Antud juhul kostja jättis täitmata enda tasumiskohustuse täies ulatuses. Lk 2 / 8
2-20-5398
VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6), mida hageja nõuabki. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuab kostjalt võla tasumist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 omakorda sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga teadeannetele võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär enne 01.01.2017, 01.07.2017, 01.01.2018, 01.07.2018, 01.01.2019, 01.07.2019 ja 01.01.2020 oli 0,00 %. Seega nõutud viivise määraks on 8% aastas (8 + 0 = 8). Hageja palub välja mõista kostjalt M.Ž. hageja J.G. kasuks põhivõlg 09.04.2020 seisuga summas 5000 eurot; Välja mõista kostjalt M.Ž. hageja J.G. kasuks viivis 09.04.2020 seisuga summas 1156,09 eurot; Välja mõista kostjalt M.Ž. hageja J.G. kasuks viivis põhivõla summalt (5000 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 10.04.2020 kuni võla täieliku tasumiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited hagile
2.Kostja kirjalikus vastuses leidis, et hagi on alusetu ning olulises osas tõendamata. Hagist nähtuvalt on kostja väidetavalt saanud hagejalt laenu. VÕS § 396 lg 1 sätestab laenulepingu definitsiooni, mille kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Hagiavalduse lisaks on omakäeline võlakiri, mille kohaselt on kostja hageja sõnul võtnud endale kohustuseks tagastada hagejale 5000 eurot. Nimetatud võlakirjast ei nähtu ei võlakirja allkirjastamise kuupäeva ega laenusumma üleandmine (sularaha korral üleandmisevastuvõtmise akt, ülekande puhul maksekorraldus). Kostja selgitab, et ta ei ole tegelikkuses hagejalt nimetatud laenusummat saanud, mistõttu pole leping hageja poolse soorituse mittetäitmise tõttu muutunud kehtivaks ega kostjale siduvaks. Hageja talle laenusummat üle ei andnud. Ka hagiavalduse juurde lisatud tõend ei tõenda laenusumma üleandmist hagejalt kostjale. Kuivõrd laenusumma üleandmine on hageja poolt tõendamata, on materiaalne eeldus poolte vahelise laenusuhte kehtivuseks täitmata. Hagiavalduse lisaks olev võlakiri on seega olemuselt rahatu ega kuulu täitmisele. Kostja ei ole saanud ka muud hüve lepingus nimetatud vääringus. Hageja märgib, et kostjaga peetud läbirääkimised võlgnevuse tasumisega seoses on olnud edutud. Nimetatud asjaolust kantuna on hageja hinnangul õigustatud viiviste arvestamine ja kostjale viivisenõude esitamine. Kuivõrd poolte vahel puudub lepinguline suhe (s.t see pole muutunud kehtivaks), ei saa hageja rakendada kostja suhtes ka õiguskaitsevahendina viivist lepingulise kohustuse rikkumisega seoses. Seega ei kuulu analoogselt põhinõudega täitmisele muuhulgas hagiavalduses esitatud viivisenõue. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja hinnangul on hageja tõendamiskoormus täitmata. Hageja ei ole hagiavaldusega koos esitanud mitte ühtegi tõendit, mis võimaldaks kontrollida nõude kehtivust. Laenusumma üleandmine on tõendamata. Samuti on tõendamata hageja väide, mille kohaselt on hageja korduvalt esitanud
Lk 3 / 8
2-20-5398 kostjale laenusumma tagastamise sisulisi nõudeid. Eelnevast tulenevalt on kostja seisukohal, et hagiavaldus on alusetu ning tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Menetluse käik
3.Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta jääb oma nõude juurde ja seda
alljärgnevatel põhjustel. Kostja ei eita, et kohtule esitatud võlakirja kirjutas tema omakäeliselt. Kostja väidab, et kohtule esitatud võlakirjast ei nähtu selle allkirjastamise kuupäeva. See kostja väide ei vasta tõele. Nagu nähtub kohtule esitatud võlakirjast, see oli nii kirjutatud kui ka allkirjastatud kostja poolt 07.04.2017, mis asjaolu tõendab peale võlakirja esimest laust kostja poolt omakäeliselt kirjutatud kuupäev 6.(kostja käega parandatud 7-ks).04.2017. Kostja väidab, et kohtule esitatud võlakirjast ei nähtu laenusumma üleandmist. Kostja jätab tähelepanuta, et antud juhul tegemist on võlatunnistusega võlaõigusseaduse (edaspidi ka VÕS) § 30 mõttes. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Antud juhul kostja on tunnistanud, et võlakirja kirjutamise momendiks (07.04.2017) võlgneb tema hagejale 5000 eurot, mida kohustub tagastama kahe osaga teatud tähtajaks. VÕS § 30 lg 2 kohaselt kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul kostja omakäeliselt kirjutas võlakirja algusest lõpuni ja seda nii hageja kui ka A.U. juuresolekul. Vajaduse korral taotleb hageja A.U. tunnistajana ülekuulamist võlakirjaga seotud asjaolude tunnistamiseks. Samas juhib hageja kostja tähelepanu sellele, et käesolevas asjas tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Deklaratiivse võlatunnistuse andmisel on kaks peamist tagajärge. Deklaratiivse võlatunnistuse menetlusõiguslikuks tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Deklaratiivse võlatunnistuse materiaalõiguslikuks tagajärjeks on võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist. Samale seisukohale asus Riigikohus lahendis nr 3-2-1-103-16. Hageja arvates kostja üldse ei ole põhjendanud, mille alusel võlakirja tekst annab alust järeldusele, et raha ei ole kostjale üle antud. Enne kohtusse pöördumist hageja on korduvalt võtnud ühenduse kostjaga ja nõudnud võlgnetava summa tagastamist. Kostja kunagi ei ole loobunud võla tagastamisest, kuid kogu aeg on leidnud erinevad põhjused võla tagastamise edasilükkamiseks. Hageja viimane kohtumine kostjaga toimus 2020.aasta märtsi kuus A.U. ja V.R.i juuresolekul. Kohtumisel tegi kostja hagejale ettepaneku välja maksta hagejale korraga ja otsekohe 2500 eurot võlakirja kostjale tagastamise tingimusel. Hageja ei saanud nõustuda kostja ettepanekuga tagastada ainult pool võlgnetavast summast. Vajaduse korral taotleb hageja eelnimetatud isikute tunnistajatena ülekuulamist. Enne vastavasisulise taotluse esitamist jääb hageja oma esialgselt esitatud taotluse juurde ja palub kohtul lahendada käesolev asi kirjalikus menetluses. Arvestades kõike eeltoodut leiab hageja, et kostja usaldusväärsusetu ja täiesti vale väide võlatunnistuse rahatuse kohta ei anna alust jätta deklaratiivsele võlatunnistusele tuginev nõue rahuldamata.
4.25.02.2021 kohtuistungil hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada. 25.02.2021 kohtuistungil kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas
Lk 4 / 8
2-20-5398 5.Kohus kuulanud ära pooled , tunnistajate ütlused ja tutvunud asjas kogutud kõigi tõendite ja materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Hageja J.G. on esitanud kohtule 07.04.2017 kirjaliku võlatunnistuse , mille kohaselt kostja M.Ž. kohustus tagastama hagejale 2000 eurot hiljemalt 25.04.2017 ja ülejäänud raha summas 3000 eurot hiljemalt 07.06.2017 (tl. 6-8). Tegemist on VÕS § 30 sätestatud võlatunnistusega. VÕS § 30 lg.1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus v. millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 30 lg. 2 kohaselt kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 396 lg.1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma v. asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
7.Võlatunnistus võib olla konstitutiivne v. deklaratiivne. Kohus leiab, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Seda kinnitab ka hageja ise. Deklaratiivse võlatunnistuse menetlusõiguslikuks tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine s.t. võlausaldajal ei ole vaja tunnistatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ja võlgnik peab kohustustest vabastamiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Deklaratiivse võlatunnistuse materiaalõiguslikuks tagajärjeks on võlgniku loobumine võimalikest vastusväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist. Selline on ka kohtupraktika –RKL 3-2-1-103-16 p. 20. Kostja väitel tema ei ole vastavat rahasummat hagejalt saanud. Samas kostja ei ole vaidlustanud vastava võlatunnistuse allkirjastamist (eelistungi protokoll tl.32). Kostja väitel hageja ettepanek oli , et koostame dokumendi ja siis ta annab raha. Tegelikult sai raha U., kes pidi raha üle andma kostjale, kuid ei teinud seda. Lepingus pole ka mingit kinnitust selle kohta, et raha oleks üle antud. Kostja väitel ta raha saanud ei ole ( tl.32). Kohtule esitatud 07.04.2017 võlatunnistuse kohaselt kostja lubab saadud võla tagastada kahes osas s.o. hiljemalt 25.04.2017 2000 eurot ja hiljemalt 07.06.2017 3000 eurot. Kuna kostja lubab saadud raha tagastada siis ei ole vaja täiendavalt raha üleandmist tõendada, kuna sellega kostja juba kinnitab raha saamist. Hageja on 25.02.2021 kohtuistungil kohtule esitanud ka võlatunnistuse originaali (tl. 40).
8.Kohus kuulas hageja taotlusel üle tunnistaja A.U.`e, kelle kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta teab , et kostja on hagejale võlgu 5000 eurot. M.Ž. helistas 2016 lõpp oktoobris v. novembris ja ütles, et on mingi puuviljaäri ja tal on vaja raha selle äri jaoks. Kostja küsis , et kas tema helistaks hagejale ja küsiks laenu. Tunnistaja helistas hagejale ja hageja oli nõus võlgu andma. Laen sai võetud 2-3 kuuks. Raha üleandmisel võlakirja ei koostatud, kuna hageja usaldas tunnistajat ja kostja elas sel ajal tunnistaja juures. Nad sõitsid hageja juurde Paikusele ja hagejal olid 50-sed kupüürid. Sel hetkel andis hageja raha kostjale. Tunnistajal tekkisid kostjaga probleemid teistel teemadel ja kostja lahkus tunnistaja juurest ja sõitis Pärnust minema. Siis nad hakkasid hagejaga kostjat otsima. Aprill 2017 ilmus kostja välja ja küsis tunnisaja käest laenu. Tema ütles, et enne sõidame hageja juurest läbi ja ta kirjutab võlakirja hagejale. Kostja oli sellega nõus. Tunnistaja helistas hagejale ja nad läksid hageja juurde ja istusid autos. Hageja tõi paberi ja pliiatsi ning kostja kirjutas oma käega võlakirja , kostja ise märkis kuupäevad , millal ta raha tagastab. Tunnistaja on ise ka hageja käest palju raha laenanud ja korralikult tagasi maksnud. Selle lause, et mitte esitada pretensioone A.U.`ele kirjutas kostja ise. Kuna tunnistaja oli see, kes raha hageja käest küsis. Raha Lk 5 / 8
2-20-5398 üleandmine toimus tema juuresolekul ( tl.41). Tunnistaja V.R.`i kohtuistungil antud ütluste kohaselt tema on hageja elukaaslane ja ta on teadlik võla andmisest kostjale. Hageja küsis otse kostjalt, millal oma raha tagasi saab. Kostja vastas, et kui lahendab probleemi v. müüb bussi. Märts 2017 oli neil raske periood ja siis hakkasid kõned ja sms-id. Elasid siis Xxxxxxxxxxx hageja ema majas. Kostja koos U. ́ega tulid maja juurde ja ta sai aru, et kostja kirjutas raha tagastamise kohta dokumendi. Tema ise seal juures ei olnud. Kui nad said võlakirja oli tükk aega vaikus, aga siis hakkasid jälle helistama, et millal raha tagastatakse. Tunnistaja sai teada, et sellise dokumendi kehtivus on 3 aastat ja hakkasid muretsema , et jäävad rahast ilma. Kohtusid hageja, kostja ning A.`ga Pärnu hotelli restoranis. Kui kohtusid tema ütles, et on hageja elukaaslane ja tal on õigus ka kaasa rääkida ja hakkasid küsima, mis saab võlast. Kostja oli nõus kohe tagasi maksma 2500 eurot. Ta arvab, et A.l ja kostjal oli mingi äri ja raha oli võetud selle äri jaoks. Kostja ütles, et tasub omalt poolt kohe 2500 eurot, aga hageja ei olnud sellega nõus. Tema sai aru, et kostja pidi kogu summa tagastama ja selle kohta oli ka paber. Ei olnud juttu, et mingi osa võlast tasub A.U.. Raha tagastamise jutt oli ainult kostjaga (tl.42-43). Tunnistaja A.U.`e ütlustega on tõendatud, et kostja M.Ž. sai hagejalt laenu 5000 eurot, mille kohta koostas M.Ž. omakäeliselt ka võlakirja , kus märkis kuupäevad, millal laenuraha kokku summas 5000 eurot tagastab. Tunnistaja V.R.`i ütlustega on tõendatud, et hagejal ja kostjal on pidevalt olnud juttu laenuraha tagastamisest ja kostja on lubanud laenu tagastada, kohtumisel Pärnu Hotelli restoranis lubas tagastada laenust 2500 eurot.
9.See kuidas kostja M.Ž. saadud laenuraha kasutas ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust, kuna tema sai laenu hagejalt ja peab vastava laenu ka hagejale tagastama. Kui M.Ž. leiab, et ta ei saanud laenu üksi vaid koos A.U.`ega v. kasutas laenuraha koos A.U.`ega , on kostja M.Ž.`l võimalik pöörduda vastava hagiga omakorda A.U.`e poole ning ta peab vastavaid väiteid tõendama. Kostja M.Ž. ei ole tõendanud, et kohustust ei ole olemas s.t. laenu summas 5000 eurot mittesaamist ja seega hageja nõue laenusumma 5000 eurot tagastamiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
10.VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg.1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele v. lepingule tasuda intressi , on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses v. lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 teise lause kohaselt eelkõige võib viivist nõuda selliselt , et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 11.Hageja on esitanud laenu tagastamisel viivisenõude laenusummalt 2000 eurot alates 25.04.2017, kuid võlatunnistuse kohaselt antud summa pidi olema tagastatud 25.04.2017 ning seega on viivisenõue põhjendatud alates 26.04.2017, mil nõue muutus sissenõutavaks.
Lk 6 / 8
2-20-5398 Hageja on esitanud laenu tagastamisel viivisenõude laenusummalt 3000 eurot alates 07.06.2017 , kuid võlatunnistuse kohaselt antud summa pidi olema tagastatud 07.06.2017 ning seega on viivisenõue põhjendatud alates 08.06.2017, mil nõue muutus sissenõutavaks. Perioodi 26.04.2017 – 23.03.2021(kohtuotsuse tegemise kuupäev) eest kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis 2000 euro tagastamisega viivitamise eest kokku summas 625.53 eurot (perioodil 26.04.2017- 31.12.2019 0,021918 % päevas, 0,438356 eurot päevas x 980 päeva; 01.01.2020- 31.12.2020 0,021858% päevas, 0,437158 eurot päevas x 366 päeva; 01.01.2021- 23.03.2021 0,021918% päevas, 0,438356 eurot x 82 päeva). Perioodi 08.06.2017 – 23.03.2021 eest kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis 3000 euro tagastamisega viivitamise eest kokku summas 910.03 eurot ( perioodil 08.06.201731.12.2019 0,021918% päevas, 0,657534 eurot x 937 päeva; 01.01.2020- 31.12.2020 0,021858 % päevas, 0,655738 eurot x 366 päeva; 01.01.2021- 23.03.2021 0,021918 % päevas, 0,657534 eurot x 82 päeva). Seega on põhjendatud viivisenõue kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga kokku summas 625.53 + 910.03 = 1535.56 eurot ja hageja nõudel edasine viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg.1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud
12.TsMS § 122 lg. 1 järgi tsiviilasja hind on hagihind. TsMS § 122 lg.2 järgi hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 järgi tsiviilasja hinna arvutamisel võetakse aluseks hagi v. muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 133 lg.1 järgi hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Lg.2 järgi käesoleva seadustiku §-is 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 134 lg.1 järgi hagihinda arvestades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Seega on antud asjas hagihind kokku põhivõlg 5000 eurot+ viivis hagi esitamise seisuga 1156.09 eurot + 1 aasta viivis 400 eurot (8 % aastas) = 6556.09 eurot.
13.TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele tuleb menetluskulud jätta kostja M.Ž. kanda. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 450 eurot. Samuti on hageja kuluks alljärgnev esindajatasu: 1.dokumentide tutvumine ja nõustamine võlanõudes M.Žila vastu 0,5 tundi 50 eurot; 2.hagiavalduse koostamine 2,5 tundi 250 eurot; 3.kostja vastusega tutvumine , selle analüüs ja volitajaga nõupidamine 0,5 tundi 50 eurot; 4.18.06.2020 menetlusdokumendi koostamine ja kohtule esitamine 2 tundi 200 eurot; 5.21.09.2020 kohtuistungiks ettevalmistus 0,5 tundi 50 eurot; 6.21.09.2020 kohtuistungil osalemine 1 tund 100 eurot; 7.25.02.2021 kohtuistungil osalemine 1,5 tundi 150 eurot (hageja esindaja märkis 25.02.2021 kohtuistungil, et kohtuistungi menetluskulude osas lähtuda tunnitasust 100 eurot tund, käibemaksu ei lisandu – tl.43). Seega kokku 8,5 tunni eest 850 eurot. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega ja kulud on ilma käibemaksuta. Lk 7 / 8
2-20-5398
Kohus leiab, et kostja esindaja tunnihinne 100 eur/h on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikaga. Arvestades hageja poolt esitatud hagi ja seda , et asjas on toimunud eelistung ja kohtuistung kohus leiab, et hageja esindajakulud summas 850 eurot on igati põhjendatud ja mõistlikud. Samuti on põhjendatud ja vajalik kulu hagilt tasutud riigilõiv summas 450 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 450 + 850 = 1300 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt Ivika Sillaots kohtunik
Lk 8 / 8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.