Hageja Renovum OÜ (registrikood lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja Kostja M A (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
14042462),
RESOLUTSIOON
1.Võtta tsiviilasjas nr 2-20-10958 vastu osaline hagist loobumine ja lõpetada menetlus viivisenõudes 755,84 eurot.
2.Hagiavaldus rahuldada.
3.Välja mõista M Alt Renovum OÜ kasuks põhivõlgnevus 1371,65 eurot, intress 221,66 eurot ja seisuga 30.07.2020 sissenõutavaks muutunud viivis 46,67 eurot, kokku 1639,98 eurot.
4.Välja mõista M Alt Renovum OÜ kasuks viivis põhivõlalt (1371,65 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises sätestatud määras alates 31.07.2020 kuni 1371,65 euro tasumiseni.
6.Välja mõista M Alt Renovum OÜ kasuks menetluskulud (õigusabikulud 720 eurot ja riigilõiv 225 eurot).
945 eurot
7.Välja mõista M Alt Renovum OÜ kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt (945 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Rahuldada Renovum OÜ avaldus riigilõivu tagastamiseks osaliselt.
9.Tagastada Renovum OÜ-le riigilõiv summas 12,50 eurot arveldusarvele nr xxx.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Express Credit AS (krediidiandja) 21.02.2017 krediidilepingu nr 20170220057, mille alusel andis krediidiandja kostjale krediiti 2000 eurot. Kostja kohustus krediidi tagasi maksma 14 kuu jooksul. Intressimäär raha kasutamise eest oli 45,50% aastas. Lepingu nr 20170220057 ülesütlemine toimus 15.09.2017. Pärast laenulepingu ülesütlemist tasus kostja 445,00 eurot, mille hageja arvestas põhivõla katteks.
2.15.02.2018 sõlmisid kostja ja krediidiandja täiendava lepingu nr 20180215013, mille alusel refinantseeris krediidiandja varasemat lepingut nr 20170220057. Uue lepingu kohaselt oli laenujäägiks 2262,57 eurot. Kostja kohustus krediidi tagastama igakuiste maksetega summas 115,55 eurot kolme aasta jooksul. Intressimääraks lepiti 45,00% aastas. Pärast krediidilepingu sõlmimist on kostja tasunud lepingust tulenevate kohustuste katteks 2378,90 eurot. Krediidiandja ütles 26.02.2020 lepingu nr 20180215013 üles, sest kostja oli maksetega viivituses. Enne lepingu ülesütlemist saatis krediidiandja kostjale võlgnevuse kohta tasuta meeldetuletuse 31.10.2018 ning hiljem tasulised meeldetuletused. Krediidiandja loovutas nõude 21.04.2020 hagejale.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et 21.02.2017 sõlmitud laenulepingu katteks tasus kostja kokku 765 eurot, kuid hageja nõuab võlga mis tuleneb 15.12.2018 sõlmitud laenulepingust nr 20180215013. Kokku tasus kostja kahe laenulepingu katteks 3143,90 eurot (765 eurot + 2378,90 eurot).
4.Vastuseks kohtu selgitustele märgib hageja, et lepingust nr 20170220057 lepingusse nr 20180215013 kantud summa 2262,57 eurot koosnes põhivõlast 1328,96 eurot (1773,96 – 445,00); intressist 334,68 eurot, viivisest 353,93 eurot; lepingu ülesütlemise teatisest 25 eurot ja lepingutasust 220 eurot. Laenulepingu nr 20170220057 kehtivuse ajal maksis kostja võlgnevuse katteks kokku 320 eurot. Hageja arvestas nimetatud summast põhivõla katteks 110,92 eurot ning intressi katteks kuni 21.03.2017 75,80 eurot. Intresside võlg vastavalt laenulepingust 20170220057 tulenevale maksegraafikule ülesütlemise seisuga s.o 15.09.2017 oli 334,68 eurot. Põhiosa katteks arvestas hageja 115,12 eurot ja intressi katteks 18,16 eurot. Põhiosa võlgnevuseks jäi 1773,96 (2000,00 – 110,92 -115,12) eurot. Kostjal on intressi võlgnevus alates 2-st osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule esimesest osaliselt tasumata osamaksest 21.04.2017 kuni lepingu ülesütlemise päevani 15.09.2017 summas 334,68 eurot. Viivise võlg laenulepingu nr 20170220057 ülesütlemise seisuga s.o 15.09.2017 oli summas 45,13 eurot. Laenulepingu nr 20170220057 ülesütlemise ajaks (15.09.2017) sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas 2153,77 eurot (sh põhivõlg 1773,96 eurot, intressid 334,68 eurot ja lepingujärgne viivis 45,13 eurot. Pärast laenulepingu ülesütlemist tegi kostja tasumisi summas 445 eurot ning põhiosa võlgnevus on 1328,96 (1773,96-445) eurot. Hageja arvestas pärast laenulepingu nr 20170220057 ülesütlemisele järgnevast päevast (16.09.2017) kuni laenulepingu nr 20180215013 sõlmimiseni (15.02.2017) viivist 45,5% aastas summas 308,83 eurot.
5.Laenulepingu nr 20180215013 näol sõlmiti poolte vahel uus leping, tekkis uus õigussuhe ja kostja igakuine laenukoormus vähenes summale 115,55 eurot. Pooled on 15.02.2018 maksegraafikus kokku leppinud intressi summaks 1897,34 eurot, mis jagati lepingu põhitingimuste alusel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on intressi võlgnevus alates 20-st osamaksest ning hageja on arvestanud intressi alates 12.10.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 26.02.2020 summas 221,66 eurot. Hageja arvestab
viivist alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni (27.02.2020 kuni 30.07.20209) summas 46,67 eurot.
6.Hageja loobub 25.02.2021 menetlusdokumendis viivisenõudest 755,84 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1371,65 eurot; intress 221,66 eurot ja seisuga 30.07.2020 sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 46,67 eurot ja viivis alates 31.07.2020 põhinõudelt 1371,65 eurot kuni selle kohase tasumiseni seadusjärgses määras 8% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt ning välja mõista menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja palub tagastada enammakstud riigilõiv 25 eurot, kuna viivisenõude vähendamisega vähenes hagihind.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostja nõustus hagis esitatud nõuetega osaliselt. Kostja väitel ei ole hageja arvestanud kõiki tema poolt enne 18.03.2018 tehtud makseid. Kostja tegi makseid summas 2879,90 eurot. Kostja on krediidiandjaga korduvalt suhelnud, et saada kokkulepet maksete ajatamise kohta, kuid vastu sai üksnes tasulised hoiatused. Kostja ei nõustu hagihinna ega viiviste arvestusega.
8.Kostja jääb 04.03.2021 seisukohas enda väite juurde, et kostja on tasunud juba 2879,90 eurot. Kostja ei nõustu hageja õigusabikuludega, kuna kostja on teinud endast kõik, et jõuda laenuandjaga kokkuleppele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
10.Kohus lahendab otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused (TsMS § 442 lg 5). Hageja esitas 25.02.2021 taotluse osaliselt hagist loobumise osas ning loobus viivisenõudest 755,84 eurot. Hagist loobumise võib vastu võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega (vt nt RKTKo nr 3-2-1-61-16, p 13). TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
11.Kohus leiab, et osaline hagist loobumine viivisenõude 755,84 euro osas ei kahjusta avalikku huvi ega ole ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega puudub vajadus käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamiseks nimetatud nõude osas.
12.Kohus täitis 11.01.2021 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (tl 78-79 pöördel).
13.Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Kui krediidiandjaks on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik ning krediidi saajaks tarbija, on tegemist tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 402 lg 1).
14.Kostja ja Express Credit AS (krediidiandja) sõlmisid 21.02.2017 krediidilepingu nr 20170220057, mille alusel andis krediidiandja kostjale krediiti 2000 eurot (tl 7-12). Kostja kohustus krediidi tagasi maksma 14 kuu jooksul. Intressimäär raha kasutamise eest oli
45,50% aastas. 15.02.2018 sõlmisid kostja ja krediidiandja täiendava lepingu nr 20180215013, mille alusel refinantseeris krediidiandja varasemat lepingut nr 20170220057 (tl 14-17). Uue lepingu kohaselt oli laenujäägiks 2262,57 eurot. Kostja kohustus krediidi tagastama igakuiste maksetega summas 115,55 eurot kolme aasta jooksul hiljemalt 12.02.2021. Esitatud asjaoludel vastab nõude aluseks olev leping tarbijakrediidilepingu tunnustele. Lepingu nr 20180215013 järgi pidi kostja tasuma krediidiandjale tagasi saadud krediidi summas 2262,57 eurot ja tasu raha kasutamise eest intressimääraga 45,00% aastas. Kostja jäi maksetega viivitusse. Krediidiandja edastas 22.06.2019, 22.09.2019 ja 22.11.2019 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatused (tl 26-28). Krediidiandja edastas 26.02.2020 kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta ning andis võla tasumiseks kahenädalase täiendava tähtaja (tl 29). Kostja võlgnevust ei tasunud ja krediidiandja ütles laenulepingu üles 26.02.2020.
15.Kohus võtab seisukoha, kas hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg 1). Hageja edastas kostjale mitu korda meeldetuletusi. Kostja täiendavaks tähtajaks võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles lepingu 26.02.2020 üles (tl 29). Seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks.
16.Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded.
17.Kohus tuvastab kuidas on 15.02.2018 krediidisumma kujunenud ning millised summad on kostja tasunud 15.02.2018 sõlmitud laenuleping katteks. Vaidlus puudub, et hageja andis kostjale 21.02.2017 sõlmitud laenulepingu nr 20170220057 alusel laenu 2000 eurot. 15.02.2018 sõlmisid kostja ja krediidiandja laenulepingu nr 20180215013, millega kostja refinantseeris olemasoleva laenu ning leppis laenuandjaga kokku laenujäägis 2262,57 eurot. Hageja selgitas 29.01.2021 menetlusdokumendis, et lepingust nr 20170220057 lepingusse nr 20180215013 kantud summa 2262,57 eurot koosnes põhivõlast 1328,96 eurot, intress 334,68 eurot, viivis 353,93 eurot (45,13+308,80), lepingu ülesütlemise teatis 25 eurot ning lepingutasu 220 eurot.
18.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja tasus pärast laenulepingu nr 20180215013 sõlmimist alates 15.02.2018 kokku 1393,90 eurot järgnevalt: 19.03.2018 115 eurot, 17.04.2018 117 eurot, 12.05.2018 115,90 eurot, 13.06.2018 tasus 115 eurot, 13.07.2018 tasus 115 eurot, 18.08.2018 117 eurot, 30.09.2018 117 eurot, 01.11.2018 118 eurot,30.11.2018 116 eurot, 05.01.2019 115 eurot, 05.02.2019 118 eurot ja 15.02.2109 115 eurot (tl 57). Kostja eest tasus perioodil 24.12.2019 – 27.01.2020 X X kokku 100 eurot (tl 56). Samuti tasus X X perioodil 11.06.2019 kuni 04.12.2019 kokku 636 eurot (tl 55). Kokku tasus kostja alates 15.02.2018 laenulepingu nr 20180215013 alusel 2129,90 eurot. Lisaks 2262,57 eurole kohustus kostja tasuma laenulepingu nr 20180215013 alusel intressi 1897,34 eurot ja kokku pidi kostja nimetatud lepingu alusel tasuma 4159,91 eurot (vt laenulepingu nr 20170220057 lisa 15.02.2018). Hageja ütles lepingu üles 26.02.2020. Sama kuupäevani sai hageja nõuda intressi. Tasumata jäi 2030,01 eurot, millest tuleb maha arvestada intress alates 26.02.2020, so summas 324,09 eurot. Seega jäi kostjal tasumata 1705,92 eurot. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 1371,65 euro, intressi 221,66 eurot ja seisuga
30.07.2020 sissenõutavaks muutunud viivise 46,67 euro, kokku 1639,98 euro tasumist. Seega on kostjal tasumata põhivõlg summas 1371,65 eurot ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
19.Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi (VÕS § 397 lg 1 ls 1). Riigikohus on selgitanud, et kui lepingupooled on kokku leppinud laenu tagastamise tähtajas, siis saab intressi arvutada üksnes selle ajani, milleni laenusaajal oli õigus raha kasutada (RKTKo 3-2-1-141-12, p 10). Seega sai krediidiandja arvestada intressi põhivõlgnevuselt üksnes selle kuupäevani, kui kostjal tekkis kohustus raha tagastada. Kostja pidi tagastama laenu igakuiste maksetena. Seega oli kostjal õigus raha kasutada igakuise osamakse tagastamise kuupäevani. Sama kuupäevani sai krediidiandja nõuda kostjalt ka intressi tasumist. Pärast tagasimakse kuupäeva saabumist, polnud kostjal enam õigust raha kasutada ning vastavalt ei saa temalt nõuda ka raha kasutamise eest intressi. Kostjal on intressi võlgnevus alates 20-st osamaksest ning hageja on arvestanud intressi alates 12.10.2019 kuni lepingu ülesütlemiseni 26.02.2020 summas 221,66 eurot. Seega tuleb kostjal tasuda võlgnevuses olev intress 221,66 eurot.
20.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Kui lepingus on kokkulepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse viivisemääraks intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Esitatud asjaoludel oli lepingus kokku lepitud intressimääras 45% aastas.
21.Kohus selgitas 11.01.2021 määruses, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult (VÕS § 42 lg 1 ls 1). Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist (VÕS § 42 lg 3 p 5). Riigikohtu praktika järgi peab kohus omal algatusel hindama, kas tegemist on ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega või mitte (RKTKm 3-2-1-150-14, p 14). Samuti on Riigikohus leidnud, et tarbijaga sõlmitud lepingu puhul, tuleb VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suureks pidada viivisekokkulepet, milles lepingujärgne viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära kolm või enam korda (RKTKo 3-2-1-25-16, p 13). Seetõttu leiab kohus, et viivisekokkulepe, millega lepiti kokku viivisemäär 45% aastas on tühine. Tühise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut (VÕS § 41 ls 2). VÕS § 113 lg 1 järgi on seadusjärgne viivis käesoleval hetkel ja oli ka lepingu kehtivuse ajal 8%.
22.Pärast kohtu 11.01.2021 selgitamiskohustust palub hageja kostjalt välja mõista viivis seadusjärgses määras kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teise lausega perioodi 27.02.2020 kuni 30.07.2020 eest (154 päeva) 46,67 eurot. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast, so alates 27.02.2020. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista alates 27.02.2020 kuni 30.07.2020 viivis põhivõlalt 1371,65 eurolt 154 päeva eest 46,67 eurot.
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks ka viivis põhinõudelt (1371,65 eurolt) alates 31.07.2020 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1371,65 eurot, intressi 221,66 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 46,67 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates 31.07.2020 põhinõudelt 1371,65 eurot kuni põhinõude 1371,65 euro tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
25.Kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid otsuses ei käsitle.
MENETLUSKULUD
26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
27.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv ja õigusabikulud summas 1410 eurot. Hageja kinnitab, et on nimetatud kulud kandnud seoses käesoleva kohtuasjaga. Hageja esindajal on kulunud aega järgmistele toimingutele. 15.07.2020 vestlus kliendiga asjaolude selgitamiseks, tõendite tellimine, kogumine 0,5 t; Riigikohtu praktika ja tõenditega tutvumine ja analüüsiks 1,5 t; 30.07.2020 hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,0 t; 14.09.2020 hagivastusega tutvumine 0,25; 07.10.2020 seisukoha kostja vastuse kohta koostamine ja esitamine 1,5 t; 29.10.2020 vastus kohtunõudele 0,5 t; 11.01.2021 kohtumäärusega tutvumine 0,25 t; 29.01.2021 hagiavalduse täienduse ja esitamine 3 t; 12.02.2021 hageja vastuse koostamine ja esitamine 0,25 t; 16.02.2021 kohtumäärusega tutvumine ning 25.02.2021 vastuse koostamine ja esitamine 0,25 t; 03.03.2021 kostja vastusega tutvumine 0,25 ja 09.03.2021 lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine 1,5 t. Kokku kulus esindajal 11,5 tundi ning esindaja osutas õigusabi tunnihinnaga 120 eurot.
28.TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja tasus riigilõivu 250 eurot. Kohus tagastab osaliselt nõudest loobumise puhul hagejale 12,50 eurot. Menetluses tasutud riigilõivu kulu 225 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 225 eurot. Riigilõivust 12,50 eurot jätab kohus hageja kanda, kuna hageja loobus osaliselt viivisenõudest seetõttu, et viivisenõue oli tühine.
29.Kohtu hinnangul on põhjendatud 2 tunni ulatuses järgmised toimingud: 15.07.2020 vestlus kliendiga asjaolude selgitamiseks, tõendite tellimine, kogumine; Riigikohtu praktika ja tõenditega tutvumine ja analüüs; 30.07.2020 hagiavalduse koostamine ja esitamine. Tegemist on tavalise võlavaidlusega. Hagi alus on lihtne ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohus vähendab 07.10.2020 seisukohale kulunud aega ja peab põhjendatuks 1 tund, samuti peab kohus põhjendatuks 29.01.2021 hagiavalduse täienduse koostamisele 2 tundi. Seega vähendab kohus kulutatud aega 3,5 tunni võrra. Ülejäänud ajakulu loeb kohus põhjendatuks. Seetõttu loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 8 tundi. Kohus vähendab tunnihinda ning peab antud asjas õiglaseks tunnihinnaks 90 eurot. Seega on õigusabikulud põhjendatud summas 720 eurot. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 945 eurot (õigusabikulud 720 eurot ja riigilõiv 225 eurot).
30.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
31.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
32.Hageja palub tagastada enammakstud riigilõiv 25 eurot. Hageja on seisukohal, et osaliselt hagis loobumisega on uueks hagihinnaks 1749,71 eurot. Hagihind on käesolevas asjas 2485,00 eurot. Hagihind ei muutu kõrvalnõudest osaliselt loobumise tõttu. Hagejal on õigus saada tagasi loobutult nõudelt TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool tasutud riigilõivust. Seega kuulub hagejale tagastamisele 12,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.