Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-18-130700

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-18-130700 soetas kostja endale telefoni Apple iPhone 5S maksumusega 559 eurot. Kostja kohustus tasuma xxx-ile telefoni maksumust igakuiste osamaksetega summas 24,292 eurot 24 kuu jooksul vastavalt esitatud arvetele. xxx ja kostja vahel sõlmiti 29.10.2015.a osamaksetega vara müügileping nr xxx, mille alusel soetas kostja endale taskuruuteri Huawei E5377s 4G maksumusega 90 eurot. Kostja kohustus tasuma xxx-ile taskuruuteri maksumust igakuiste osamaksetega summas 3,75 eurot 24 kuu jooksul vastavalt esitatud arvetele. xxx esitas kostjale perioodi 1. november 2015.a kuni 29. veebruar 2016.a teenuste kasutamise eest ja müügilepingutest tulenevate kohustuste eest neli arvet: 1) 01.12.2015 arve nr 2014082798 summas 38,08 eurot; 2) 01.01.2016 arve nr 2014313975 summas 109,79 eurot; 3) 01.02.2016 arve nr 2014528266 summas 55,20 eurot; 4) 01.03.2016 arve nr 2014796808 summas 566,45 eurot. Lepingu sõlmimisel kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva xxx teenuste kasutamise üldtingimusi. Vastavalt Üldtingimuste p-le 7.10 on xxx õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved vastavalt arvetel osundatud maksetähtpäevaks (p 5.2.2). Vastavalt üldtingimustele on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest viivist 0,07% päevas, mis on kolmekordne, kahele koma kohale ümardatud, seaduslik viivisemäär. Kostja on vastavalt lepingule arvetel märgitud ulatuses teenuseid kasutanud, kuid teenuste eest tasumata jätmisega on ta rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Kostja ei ole reageerinud võla tasumiseks kirjalikult väljastatud meeldetuletustele. xxx on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingutest tulenevad nõuded koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018.a hagejale. Hageja palub kostjalt välja põhivõlgnevuse 769,52 eurot, viivise ajavahemiku 19.03.2016.a kuni 01.04.2019.a eest summas 597,38 eurot ja võla sissenõudekulu summas 30 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude 769,52 euro tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o alates 02.04.2019.a.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Siiski peab kohus vajalikuks põhjalikumalt käsitleda järgnevat. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 769,52 eurot, viivise ajavahemiku 19.03.2016.a kuni 01.04.2019.a eest summas 597,38 eurot ja sissenõudekulu vastavalt

2-18-130700 summas 30 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude 769,52 euro tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt alates 02.04.2019.a. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on esialgne võlausaldaja xxx ja kostja 05.08.2015.a sõlminud liitumislepingu nr xxx, mille alusel kohustus xxx pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid telefoni numbrile xxx ning kostja oli kohustunud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Lisaks sõlmiti xxx-i ja kostja vahel 29.10.2015.a liitumisleping nr xxx, mille alusel kohustus xxx pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid telefoni numbrile xxx ning kostja oli kohustunud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. xxx-i ja kostja vahel sõlmiti ka 29.10.2015.a osamaksetega vara müügileping nr xxx, mille alusel soetas kostja endale telefoni Apple iPhone 5S maksumusega 559 eurot. Kostja kohustus tasuma xxx-ile telefoni maksumuse igakuiste osamaksetega summas 24,292 eurot 24 kuu jooksul vastavalt esitatud arvetele. Lisaks sõlmiti xxx-i ja kostja vahel 29.10.2015.a osamaksetega vara müügileping nr xxx, mille alusel soetas kostja endale taskuruuteri Huawei E5377s 4G maksumusega 90 eurot. Kostja kohustus tasuma xxx-ile taskuruuteri maksumust igakuiste osamaksetega summas 3,75 eurot 24 kuu jooksul vastavalt esitatud arvetele. xxx on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingutest tulenevad nõuded koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018.a hagejale. Hageja nõuab eeltoodud lepingute alusel järgmiste väljastatud arvete tasumist:  01.12.2015 arve nr: 2014082798 summas 38,08 eurot;  01.01.2016 arve nr 2014313975 summas 109,79 eurot;  01.02.2016 arve nr 2014528266 summas 55,20 eurot;  01.03.2016 arve nr 2014796808 summas 566,45 eurot. Kostja on 23.04.2019.a vastuses hagile leidmas, et hagis toodud nõuded on aegunud. Hagiavalduse lahendamiseks ning selles esitatud nõuete osas aegumise osas seisukoha võtmiseks tuleb hagis esitatud nõuded kvalifitseerida. xxx-i ja kostja vahel 05.08.2015.a sõlmitud liitumisleping nr xxx ja 29.10.2015.a sõlmitud liitumisleping nr xxx on oma olemuselt käsunduslepingud, kus üks isik osutab teisele teatud teenust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus leiab, et 29.10.2015.a sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr xxx ja 29.10.2015.a sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr xxx vastab oma olemuselt tarbijakrediidilepingu tunnustele, mille esemeks on asja omandamine. Võlaõigusseaduse § 402 lg 1 näeb ette, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Kohtu hinnangul on xxx-i ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingute ja osamaksetega vara müügilepingu näol tegemist kestvuslepingutega. Riigikohus on selgitanud, et kestvusleping on püsiva perioodilise kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping, mida täidetakse pikema aja jooksul (vt nt Riigikohtu 1. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6005, p 11 ja 14. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-06, p 12). Kestvuslepingust tulenevate nõuete aegumise hindamisel tuleb eristada enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud maksetest tulenevaid nõudeid ja pärast ülesütlemist sissenõutavaks muutunud nõudeid. VÕS § 108 lg 1 alusel esitatud enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud osamaksetena tasutavate täitmisnõude aegumisele kohaldub TsÜS § 154 lg 1, mille järgi algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele

2-18-130700 vastav nõue muutub sissenõutavaks (vt ka Riigikohtu 17. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-15, p 12). Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete puhul tuleb aga juhinduda TsÜS § 147 lg-st 1, mille järgi algab nõude aegumine selle sissenõutavaks muutumisega (Riigikohtu 12. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08, p 11). Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). TsÜS § 147 lg 1 näeb ette, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud muid vastuväiteid hagis esitatud nõuetele, kui aegumise vastuväide. Kohus on otsuses tuvastanud, et hageja nõuded ei ole aegunud.

2-18-130700 Hageja on hagiavaldusele lisanud esialgse võlausaldaja poolt alates 29.11.2016.a kehtima hakanud üldtingimused. xxx-i teenuste kasutamise üldtingimuste p 5.2.1 ja 5.2.2 kohaselt on klient kohustatud täitma liitumislepingut, tingimusi ning kehtivate õigusaktide nõudeid ning tasuma õigeaegselt xxx poolt esitatud arved.

2-18-130700 hüvitamise nõue põhjendatud – kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitus sissenõudmiskulude eest summas 30 eurot.

Käesolevas jaos määrab kohus kindlaks tsiviilasja menetluskulude jaotuse ning nende hüvitamise ulatuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 225 eurot ja kulutused õigusabile summas 420 eurot (sh käibemaks). Hageja kinnitab, hageja ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hagejale on õigusabi osutatud järgmiselt:  esindustasu I P kohtumenetluses 2-18-130700, dokumentide komplekteerimine ja analüüs 15 h – 150 eurot;  hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 h – 200 eurot. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Samas leiab kohus, et hageja kulutused ei ole õigusabikulude osas täies ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud ei ole mõistlikus proportsioonis vaidlusaluse rahalise nõudega. Lisaks võtab kohus arvesse tsiviilasja (eelkõige hagiavalduse) mahtu ja keerukust. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja õigusabikulud 220 euro (sh käibemaks) ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 225 eurot on tuvastatud toimiku materjalide ja kohtute infosüsteemi põhjal. Kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 225 eurot ja kulud õigusabile 220 euro (sh käibemaks) ulatuses. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

2-18-130700 /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.