Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

haldur tegutseb, s.o Advokaadibüroo LMP OÜ (arvelduskonto XXX, LHV Pank).

Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 27 989.57 eurot. Võlgniku kohustused ületavad seega varasid vähemalt 27 989.38 euro võrra. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada nõudeõiguste olemasolu ning mitteregistreerimisele kuuluva materiaalse vara kohta, millel oleks väärtus ja millele saaks sissenõuet pöörata. Samuti puudub informatsioon sularaha osas. Võlgnikul puudub registreerimisele kuuluv vallasvara (millel oleks väärtus) ning mille asukoht oleks tuvastatav, samuti väärtpaberid ja muu vara, millel oleks väärtus ning mille arvelt saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et puuduvad vahendid ulatuses, mille arvelt võlgnevusi tasuda. Võlgnikul puudub võimalus teenida töötasu ulatuses, et tasuda võlgnevusi. Võlgniku töötasu suurenemist pole ette näha. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes, ajutine haldur pole tuvastanud võlgniku poolt kohustuste tahtlikku või raske hooletusena käsitletavat rikkumist. Võlgnik on esitanud põhjuseks väikese sissetuleku. Ajutine haldur nõustub sellega ja peab samuti maksejõuetuse põhjuseks võlgniku piisavate sissetulekute puudumist ning väikest töötasu. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks seega muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutine pankrotihaldur ei ole tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Ajutine pankrotihaldur Robert Sprengk on esitanud tasunõude 4 töötunni eest kokku summas 360.00 eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot). Ajutise halduri tasu esitamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasust 90.00 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS

§ 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 360.00 eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt PankrS § 171 lg 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb PankrS § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu summas 360.00 eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot) hüvitada riigi vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.